Silt: KIK

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

IMG_0015 (1)Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Loe edasi: Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

KIKi keskkonnaprogrammi teine taotlusvoor on avatud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas selle aasta teise taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 15. august 2013.

Eesti keskkonnatasudest rahastatavast keskkonnaprogrammist toetatakse projekte kümnes valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond ja keskkonnateadlikkus. Täpsem info taotlemise võimaluste kohta siin.

KIKi keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimesest voorust sai toetust üle pooletuhande projekti, kus keskkonnaprojektidesse investeeritakse kokku üle 20 miljoni euro. Rahastatakse projekte kõigist kümnest valdkonnast. Kõige rohkem projektitaotlusi toetati keskkonnateadlikkuse ja looduskaitse programmist ning suurimad rahastused läksid veemajandusse ja atmosfääriõhu kaitsesse. Vaata varasemalt toetatud projekte.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteistkümne aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

KIKst saab taas raha küsida

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus avas täna Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava veemajanduse infrastruktuuri neljanda taotlusvooru taotluste esitamise tähtajaga 25. jaanuar 2013.

KIK-i struktuuritoetuste üksuse veemajanduse juhtivkoordinaatori Tiiu Noormaa sõnul on toetust taotlema oodatud kohalikud omavalitsused ja vee-ettevõtted, mis kuuluvad 100% ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele.

Avanenud voorus antakse toetust reoveekogumisaladel ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, väljaspool reoveekogumisala asuva üle 50 elaniku teenindava joogiveevarustussüsteemi rekonstrueerimiseks ja anaeroobse reoveesette töötluse tehnoloogia kasutuselevõtuks reoveepuhastis, mille reostuskoormus on üle 100 000 inimekvivalendi. Toetuse taotlemise puhul on samuti oluline, et abikõlblike kulude suurus oleks vähemalt 958 674 eurot.

Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ rakendamise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine. Perioodil 2007-2013 on juba toetust saanud 73 veeinfrastruktuuri projekti üle Eesti, mille tulemusena luuakse ca 170 tuhandele elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning saada endale nõuetele vastav joogivesi.

 

Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis võimaldab maastikku reostavate lagunenud hoonete lammutamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust küsida., kirjutab Bioneer.ee.

“Sisuliseks eesmärgiks on puhtama maastikuga Eesti. Meil on Eestimaal küll näiteid, kus ilusa looduse keskel reostavad siiani maastikku nõukogude ajast maha jäänud, lagunevad suured lobudikud. Olgu siis tegu kunagiste tööstus- või militaarjäänustega või kolhoosiaegsete praeguseks varisemisohtlikuks muutunud hoonetega,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus. “Loome nüüd võimaluse selline risustamine lõpetada.”

Toetust saab küsida kasutusest välja langenud ja lagunenud  põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise või -rajatise likvideerimiseks. Toetuse taotlejateks võivad olla juriidlised isikud. Kui taotleja ei ole rajatise omanik, siis tuleb taotlejal esitada Keskkonnainvesteeringute Keskusele omaniku nõusolek. Lisaks on vajalik ka kohaliku omavalitsuse hinnang selle kohta, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega. Loe edasi: Keskkonnaminister tahab KIKilt toetust tondilosside lammutamiseks

Eesti eri piirkonnad kosuvad rekordiliste keskkonnatoetuste abil

 Mullu  maksti keskkonnavaldkonnas välja rekordilised 116,7 miljonit eurot struktuuritoetusi. Seda on ligi kolm korda rohkem kui
2010. aastal.  Paljud olulised tegevused said sel moel eelmisel aastal juba ka edukalt lõpetatud, seal hulgas Pärnu Rääma prügila sulgemine, Otepää linna veemajandusprojekt, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa kaugkütte trasside rekonstrueerimine, Orissaare katlamaja ümberehitamine turbaküttelt hakkpuidu kütusele ja Haeska rannaniidu loodusliku mitmekesisuse säilitamise projekt.

“Kõikides Eesti piirkondades on keskkonna vallas mõni eurorahade abil tehtav projekt käimas või juba lõpetatud. Olgu siis näiteks
veevärgi korda tegemine, soojatrasside uuendamine, prügimägede sulgemine, keskkonnaharidust pakkuvate keskuste loomine. Tänu  Möödunud aasta detsembris maksime taotlejatele välja 29,5 miljonit eurot, mis on läbi aegade kõige suurem kuine summa,”
ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

Kogu 2007 – 2013 perioodi keskkonnaalaste struktuuritoetuste osas on rahastamisotsuseid tehtud 563 miljoni euro ulatuses. Sellest on 2011. aasta lõpu seisuga välja makstud 156,5 miljonit eurot. Lisaks EL struktuuritoetustele maksti möödunud aastal välja üle
miljoni euro Norra ja EMP finantsmehhanismi vahendeid.