Keskkonnaministeeriumi teatel käis mullu Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.
Loe edasi: HARRASTUSKALAPÜÜK ON JÄTKUVALT PALJUSID KÖITEV TEGEVUS
Valitsuse otsusega lubatakse kaluritel Läänemerest räime püüda tänavusest rohkem, kilu veidi vähem. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest tohib võrreldes lõppeva aastaga välja tuua rohkem koha ja ahvenat.
Loe edasi: UUEL AASTAL VÕIB ROHKEM PÜÜDA RÄIME, KOHA JA AHVENAT
[pullquote]Arvestades liikumispiiranguid mandri ja saarte vahel, jäävad Saaremaa ja Hiiumaa kuulsad särje- ja säinapüügid vaid saarlastele ja hiidlastele endale[/pullquote]„Harrastuskalapüügiga tegeleb Eestis vähemalt korra aastas 170 000 elanikku,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk. „Meil on harrastuspüügiks ka suurepärased võimalused. Meil on ligi 1200 järve, umbes 10 000 km arvestatava suurusega vooluveekogusid ja üle 3000 km mereranda. Praegune kevadilm lausa kutsub neid avastama.“
„Meie kõigi jaoks on piisavalt ruumi, et püüda seal, kus meeldib ja millega meeldib,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Muidugi tuleb seejuures hoida kaaskalastajatega piisavat distantsi, et vältida koroonaviiruse võimalikku levikut.“
Loe edasi: KESKKONNAMINISTER: PRAEGUNE KEVADILM LAUSA KUTSUB KALAVETT AVASTAMA
Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas käskkirja, millega taasavab 28. detsembrist aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva koha- ja kalapüügi avavee nakkevõrkudega.
Maaeluminister taasavab kooskõlas kalapüügiseaduse § 49 lõikega 3 kohapüügi, sest pärast püügiandmete laekumist on selgunud, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud kohasaagist alles 41,196 tonni (5,4%).
23. oktoobrist 11. novembrini püüti koha avavee nakkevõrkudega ligikaudu 49,804 tonni ehk keskmiselt 2,62 tonni päevas, sealjuures ühe päeva jooksul püütud saagid jäid vahemikku 0,03 kuni 11,298 tonni. Kuna peamiseks koha püügivahendiks on nakkevõrgud, siis on võimalik avaveevõrkudega kohapüügi taasavamine aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.
Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskus on kuuel suvel korraldanud lastele kalalaagreid. Tänavu tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel juba seitsmes laagrisuvi.
Kalastusalases õppelaagris tegeldakse kalapüügiga ning kuidas ja millega püüda, õpetavad oma ala asjatundjad – Stanislav Pesjukov, Lea Saar, Peep Männil ja teised tuntud harrastuskalastajad. Käiakse kalastamas nii lihtõnge kui spinninguga, veesõidukiga järvel, koos kaluriga mõrdu kontrollimas, järvemuuseumis, õpitakse kala puhastama ja kalast toitu valmistama. On ka tavalist laagrielu – ujumist, mänge, metsas orienteerumist.
Laager kestab 4 päeva, algab pühapäeval kell 11.00 järvemuuseumis ja lõpeb kolmapäeval kell 18.00 Vehendi motellis. Ööbitakse Vehendi motelli uutes 4-kohalistes kämpingmajades, sealsamas saab ka mitu korda päevas süüa.
Vahetused algavad 20. ja 27. juulil ning 3. ja 10. augustil. Igas vahetuses on 20 õpilast. Laagri maksumus osalejale on 66€.
Kutselised kalurid saavad sellest sügisest püüda 10 tonni haugi enam. Mullu oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuseks haugi püügivõimaluseks 155 tonni. Seda suurendati 10 tonni võrra, seega on uueks püügivõimaluseks 165 tonni.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et kutseliste kalurite jaoks pikenes sügisene püügihooaeg eeskätt nakkevõrkudega püügil, mis muidu tulnuks püügikvoodi täitumisel varem lõpetada. Püügivõimalust suurendati, kuna varu seis on väga hea ja ka paari aasta järelkasv on heal tasemel.
2013. aastal esimese seitsme kuu jooksul on püütud 92 tonni haugi.
Reedel jäi Tamula järvel kalastanud Vahur Sikaste spinningu landi otsa 121 cm pikkune ja 12,3 kg kaaluv hiigelhaug.
“Olen mitmeid kordi ka Norras kalal käinud, kuid nii suurt kala pole varem saanud,” märkis Sikaste. Kuigi tegemist on võrulasega, jõudis ta sel aastal Tamula järvele alles esimest korda. Rekordkala landi otsa meelitamiseks kulus vaevalt tund. Küsimusele, mis saab kalast edasi, oli vastus lihtne – ära süüakse muidugi. Kuna tegemist on suure kalaga siis osa läheb kohe pannile ja osa külma ootama järgmist praadimiskorda.
Sikaste väitel näkkab kala Tamula järves hästi, sest kuigi teist nii suurt kala seltskonnas kellegil püüda ei õnnestunud, saadi haugesid veelgi. Nüüd tuleb Sikastel uuesti paat veele ajada, sest lapsi on haaranud hasart ja rekord vajab ületamist. Ehk ei olnudki veel tegemist kõige suurema kalaga Tamula järves.
Külauudiste portaal kutsub teisigi kalamehi oma suurest saagist meile teada andma. Püügivahendid korda ja kalale!
Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel laupäeval, 9. veebruaril 2013. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.
Reegleid ja lisainfot leiad Rõuge Puraka Facebooki lehelt!
Kalapüügist osavõtutasu on 3 eurot, ülejäänud üritus on tasuta!
Üritust korraldavad Rõuge Vallavalitsus ja Rõuge Noorteklubi
Tel: +372 785 9322
E-post: maa@rauge.ee
Kalurite- ja Rannarahva päev toimub 28. juulil 2012 Kihelkonna vallas, Papissaare sadamas.
MTÜ Saarte Kalandus korraldab kaluritepäeva puhul Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu (vajalik eelregistreerimine):
11.30 – 12.00 Registreerimine ja tervituskohv.
12.00 – 12.30 Kokkuvõte Saaremaa kalanduspiirkonna tegevusest 2008 – 2012 (+2013).
12.30 – 15.00 Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia arutelu aastateks 2014 – 2020.
Jätkub Rannarahva päev (üritus tasuta):
15.00 – 19.00 Tantsukollektiivide esinemised, õpitoad, ühislaulmine, kalatoodete degusteerimine, sportlikud jõukatsumised.
19.00 – … Rannarahva simman.
Müügil kõhutäide ja keelekaste.
Eelregistreerimine kaluritepäevale neljapäevani, 19.07.2012 kell 12.00 (võimalus tellida ühistransport).
Lisainfo: +372 455 7296, +372 5694 7288, +372 5690 7727 või tegevjuht@saartekalandus.ee
Rannarahva päeva lisainfo: +372 516 5916
Laupäeval, 14. juulil järgneb Võõpsu kalameestepäev.
Ajakava:
Kell 7 saab alguse kalapüügivõistlus Võõpsu Õngemees 2012. Vaata lisaks: www.rapina.ee.
Kell 10 algab kala- ja käsitöölaat. Info: Leo Kütt, tel +372 521 8202.
Kell 11.30 esineb mandoliinide orkester.
Kell 12 toimub kalameestepäeva avamine.
Kell 12.15 astub üles Poola folkloorirühm Paneszka.
Kell 12.45 esineb tantsukollektiiv Devtšata, Laura Gümnaasium Petseri rajoonist.
Järgneb kalapüügivõistluse autasustamine.
Kell 13.15 esineb vokaalansambel Fanni.
Kell 13.45 võtab lava üle Liis Lemsalu.
Kell 14.50 musitseerib Lõuna-Eesti Noorte Big Band.
Kell 15.30 esineb vokaalansambel Radnoi Raspev.
Kell 16 toimub Räpina sadama muulide pidulik avamine Perasoonetsas.
Päeva juhib KÜLA KARLA Hiiumaalt.
Sadamast laeva ja lodjasõidud Lämmijärvele igal täis- ja pooltunnil kell 10-18. SETO LINE ja JÕMMU (3 eur).
Õpitoad alustavad kell 12.
Võistlused kell 13-15: kalamehesaapa heide, spinningu täpsusvisked.
Näitus: Võõpsu reisi-, kauba- ja kalasadam Tartu-Pihkva laevateel. 170 aastat laevaliikluse algusest Võõpsus.
Kell 18 ootame teid tagasi Pritsikuuri platsile, sest siis on algamas hoogne suveõhtusimman ansambliga HELLAD VELLED. Programmis teevad kaasa ansambel TELESKOOP ja Räpina Kõhutantsutrupp.
Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.
Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.
Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.
Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.
Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.
Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.
Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.
