URMAS SAARD RÄÄKIS JULIUS FRIEDRICH SELJAMAA MONUMENDIST

Kuvatõmmis: 28​.​01​.​2019 – Sindi ajalooklubi esindaja Urmas Saard rääkis Julius Friedrich Seljamaa monumendi avamisest

Saate kuulamiseks kasuta seda linki: https://treraadio.bandcamp.com/track/28012019-sindi-ajalooklubi-esindaja-urmas-saard-r-kis-julius-friedrich-seljamaa-monumendi-avamisest

Skulptor Ülo Kirt paigaldab Julius Friedrich Seljamaa pronkskuju. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu
Adavere kogukonna eestvedaja Evi Rohtla lapsi käsitöötoas juhendamas. Foto: erakogu

Jõgevamaa kultuuri-sporditegijate ja tervisedendajate tänuõhtul Rahvakultuurikeskuse tänukirja pälvinud Adavere Mõisa Seltsi eestvedaja Evi Rohtla on kaasanud kogukonna tegevusse inimesi erinevatest põlvkondadest, ennekõike aga lapsi ja eakaid. Evi on algatajaks rahvakalendri tähtpäevade korraldamisel. Tema pealehakkamisel  saab Adavere naisrühm Põltsamaa kihelkonna rahvarõivad. Rahvatantsu harrastab Evi ka ise.

Evi Rohtlat usutleb Jaan Lukas.

Mis on üldse Adaverele iseloomulikku kogukonna liikumise ja rahvakultuuri vaatevinklist?

Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad. Loomulikult on ka peresid, kus näiteks vastlapäevaüritsele tullakse ikka kogu perega ja lüüakse võistlustel aktiivselt kaasa.
Pikki aastaid ei ole Adaveres tegutsenud rahvatantsurühmasid. Praegu saame uhkusega öelda, et alates 2014. aaastast tegutseb meil kaks rahvatantsurühma: memmede rahvatantsurühm 8-10 tantsijaga ja septembrist naiste rahvatantsurühm 14 tantsijaga.
Adaveres on au sees ka igasugune käsitöö. Võimalus on kangastelgedel kudumist õppida ja praktiseerida Vaba Aja Keskuses olevatel kangastelgedel. Meil on mitmed kirivöö kudujad, kes lahkesti oma oskuseid ka teistele huvilistele õpetavad. Nii “nakatusin” minagi peaaegu aasta tagasi vöökudumise pisikuga. 2016. a suvel-sügisel käis meil vöökudumist õppimas huviline lausa Tallinnast.
Meie igapäevane tegevus toimub Vaba Aja Keskuses. Kuna need ruumid ei ole väga suured, siis teeme koostööd ka Adavere Agroga (meie mõlemad tantsurühmad käivad trennis Agro saalis) ja Adavere põhikooliga (vajadusel saame kasutada mõisasaali oma ürituste korraldamiseks). Loe edasi: Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla: „Kõige aktiivsemad kogukonnaliikmed on meil lapsed ja eakad”

Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

7. juulil kohtus Külauudiste reporter Raplamaa Sõnumid peatoimetaja Tõnis Tõnissoniga, kes rääkis pea veerandsajandi pikkuse ajalooga lehe eduloost tänasesse päeva ja tegi pisut mureliku vaate ka tulevikku.

Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande Foto Urmas Saard
Tõnis Tõnisson ja Ulvi Blande. Foto: Urmas Saard

Ilma endisaegse rajoonilehe taagata ajaleht hakkas Raplas ilmuma 1992. aastal, alguses nimetusega Nädaline, kuid aastast 1996 sai nimeks Raplamaa Sõnumid. Olete väljaande peatoimetaja lehe asutamisest saadik. 2010. a iseseisvuspäeva eel pälvisite kodumaakonna tippauhinna „Rapla redel“ laureaadi nimetuse. Tänavu kevadel arvati teid ühena Eesti Ajalehtede Liidu poolt esimest korda väljaantava elutöö preemia nominendiks. Tunnustusi ei jagata niisama.

Tõnis Tõnisson: Maakonna leht Ühistöö tuli täiesti ootamatult ’91. aasta lõpus munitsipaliseerida. Me olime juba natuke vabadust tunda saanud ja otsustasime, et kellegi alluvuses ei jätka ja teeme oma lehe. See asi ei olnud nii lihtne. Oleksime ette teadnud, kui keeruline saab kõik olema, siis oleksime võibolla pikemalt mõelnud, aga tarkus tuleb ikka tagantjärgi. Nii hakkasime ’92. aastal pikkamööda tegutsema. Tagantjärgi on üsna kummaline vaadata, mis välja kukkus. Mõtlesin, kui täpselt 25 aastat lehe tegemist täis saab, siis mina lõpetan.

Loe edasi: Tõnis Tõnisson: oleme kõige suurema lugejaskonnaga Kesk-Eesti ajaleht

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu
Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega:  “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

Jõgevamaa sädeinmene Eevi Treial sai Kodavere murraku selgeks enne kirjakeelt

Eevi Treial. Foto: erakogu
Eevi Treial. Foto: erakogu

Jõgevamaa Kodukandi ühenduse ettepanekul pälvis tänavu  tunnustuse Jõgevamaa sädeinimene 2013 Pala vallas Sääritsa külas elav Eevi Treial, kes juhib seltsingut Särapi, on koostanud kodavere murdes kogumikke  ja korraldab oma kodutalus kahepäevaseid keelelaagreid. Intervjuu portaalile Külauudised andis Eevi Treial Kodavere murrakus, mille ta sai selgeks veel enne kirjakeele omandamist.

Õnnitlen teid tunnustuse puhul, kuid kuidas kõlab aunimetus sädeinimene Kodavere murrakusse tõlgituna?
Aiteh! Edessvedäjä.

Millistes Eestimaa paikades Kodavere murrakut räägitakse, küllap piirkonnas, mis jääb kunagise Kodavere kilhelkonna maadele?
Kodavere kihelkonna mõnen külän. Elukõha vahetamisegä koskil kaugemäl oskavad kua, aga näil esi õle kellegägi kõnelda.

Korraldate  Kodavere murraku keelelaagreid, mis praegu toimuvad teie kodutalus Sääritsa külas. Mida laagrites tehakse ja kui palju keelehuvilisi sinna koguneb?
Tegimä kodo ligidele platsi, kos suab pidädä külapäävi, juanipäävi ja neli viimäss suve õlema tehnud kahepääväsid kialeluagrid, et õpata kualilassele ja kua vanemitele Kodavere murrakud, esivanemite kombid, näpitüüd, rahvapärimusi ja laalumängä. Viimäsel kõrral õli kahel pääväl ühessäkümmet neli asjass uvitet inimess.

Olete koostanud-kirjutanud Kodavere murraku raamatuid. Millest need jutustavad?
Praega one trükitud neli murdekogomikku, kos one kirjan mälessusi, pajatusi, vanarahva ütlemisi ja mõni salmirida kua.

Millal valmib Kodavere murrakus koostatud aabits?
Vata sellele küsimusele ei mõessa kõhe vassust anda. Sii one hulga inimesse ühine tüü ja sellegä lähäb viil aega.

Loe edasi: Jõgevamaa sädeinmene Eevi Treial sai Kodavere murraku selgeks enne kirjakeelt

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Joel Juht. Foto: erakogu
Joel Juht. Foto: erakogu

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev Mustvee linnapea Pavel Kostrominiga nüüdisaegse sadama ehitamise teemal vestlemas. Foto: Klaire Ründva

19. oktoobril toimus Mustvees Peipsimaa arengufoorum. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev avaldas arvamust, et Vasknarvast Värskani ulatuvat piirkonda sobib hästi nimetada Peipsimaaks. Svjatõševi arvates on Peipsimaad külastava turisti jaoks oluline, et ta ühest paigast võimalikult palju erinevaid teenuseid kätte saab.

Küsimustele vastab Viktor Svjatõšev:

Missugune Peipsimaa arengufoorumil välja öeldud mõte tundub teile kõige huvitavam ja säravam?
Olulist  infot ning asjalikke ja mõtlemapanevaid seisukohti oli kõikides ettekannetes. Mulle tundus lihtsa, kuid samas huvitava ideena kogu Peipsi-äärset piirkonda Peipsimaaks nimetada ning toonitada seda meeldejäävalt kõlavat nimetust siinse kultuuripärandi, elulaadi, paikkonnale iseloomulike toodete ja muugi tutvustamisel. Mõiste Peipsimaa on tegelikult juba kasutuses, kuid sellele pakuvad konkurentsi Peipsiääre, Peipsiveere, Peipsi rannik jne.  Peipsimaa peaks teemakohases lingvistikas muutuma domineerivaks, sest võimaldab piirkonda Vasknarvast Värskani senisest veelgi  kompaktsemalt ja efektiivsemalt tutvustada. Minu arvates kõlab Peipsimaa hästi nii eesti kui ka vene keeles ja seda saab hästi tõlkida ka võõrkeeltesse.

Nime taga peab aga olema sisu. Kuidas võiks teie arvates Peipsimaad turistile veelgi magneetilisemaks muuta?
Peipsimaa erinevates paikades kohtab praegugi suhteliselt sageli turiste ja puhkajaid. Sageli jäädakse sinna vaid päevaks-paariks, vahel mõneks tunnikski või ollakse lihtsalt läbisõidul. Pikemaks ajaks jäämiseks tekib suurem huvi ja motiiv siis, kui kohapeal on nüüdisaegsel tasemel taristu: korralikud teed, joogiveevarustus, kvaliteetne internetiühendus,  väiksemate või suuremate sadamate olemasolu jne. Loe edasi: Jõgeva maavanem: “Peipsimaa – see kõlab ilusti ja uhkelt”

Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?

Lukas Groen

Järgmisel nädalal algab Pärnus esimene rahvusvaheline Järvi suvefestival. Järvi dirigentide kursusest välja kasvanud festivalil saab kuulata kümmet kontserti, mida annavad esinejad Eestist ja välismaalt. Festivalil on kolm olulist tahku – Järvide suguvõsa, dirigentide meistrikursus ning festivaliorkester, mis koondab nii Eesti kui välismaa noori muusikuid ning mida juhatab Paavo Järvi.

Festivali juhatuse liige ja üks korraldajatest Lukas Groen andis kylauudised.ee portaalile enne festivali algust intervjuu. Kuigi Groen on hollandlane, rääkis ta eesti keeles.

Järgmisel nädalal on Pärnus algamas esimene Järvi suvefestival. Kas kõik on festivaliks valmis?

Muidugi. Muidugi mitte (naerab).

Mis siis veel on vaja teha?

Tegelikult on kõik korras. Kava on korras, kõik solistid ja muusikud on olemas, teeme praegu viimaseid asju. Kavaraamat on veel teha, finantsasjad vajavad üle vaatamist, aga kõik on korras.

Minnes päris algusesse, siis kuidas sündis Järvi suvefestival?

Kaks aastat tagasi korraldasime esimest korda koos Jüri-Ruut Kanguriga Neeme Järvi meistrikursusi, mis olid enne Oistrahhi festivali osaks. Korraldasime seda Leigol ning see õnnestus hästi. Paar päeva oli ka Paavo Järvi kohal. Siis oli Paavo ja Neeme soov, et läheksime tagasi Pärnusse, seal on alati parem, parem kontsertimaja ja paremad võimalused. Eelmisel aastal olimegi Pärnus tagasi. Mõlematel aastatel oli palju kontserte. Eelmisel aastal oli neid kaheksa või üheksa ja hakkasime juba siis rääkima, et see on festival ja hea tasemega festival. Elasin Hollandis Rotterdamis ja seal korraldati Gergievi festivali. Nii ma mõtlesingi, et kui on olemas Gergievi festival, siis, miks ei võiks olla Järvi festival. Seda enam, et Järvide peres on juba kolm tuntud dirigenti, Neeme Järvi on väga tuntud, ka Paavo Järvi teeb maailmas ilma ja kuulub dirigentide tippu. Ka Kristjan on tubli, teda küll sel aastal pole, aga loodame, et ta tuleb järgmisel aastal. Siis on Teet ja Marius ja teised Järvid, kes käisid eelmisel aastal ja tulevad jälle. Järvidel on ka palju tuntud sõpru maailmas, nii et tuleb esinejaid välismaaltki, näiteks Mikhail Zemtsov Hollandist, Ivry Gitlis on täiesti tippu kuuluv viiulimängija. Festivalile tuleb ka väga palju eestlasi, kes õpivad või töötavad kuskil maailmas, peaaegu kõik tulevad siia ja mängivad festivaliorkestris. Loe edasi: Lukas Groen: Kui on Gergievi festival, siis miks ei võiks olla Järvi festivali?