Liikumine piirilinnade Valga ja Valka vahel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames esietendub reedel, 4. oktoobril linnaruumilavastus „LÄBI LINNA: Valga+Valka“, mis viib kahe keeleruumi publiku kaksiklinna põnevate lugudega paikadesse.
Lavastuse trupp – Aita Vaher, Madis Kreevan, Marek Tammets, Aleksandr Mirson, Sylvia Köster, Kaido Rannik, Piret Jaaks, Triin Simson, Olga Ilgina. Foto: Hannele Kand
Päevatoimetaja
Sel laupäeval, 28. septembril, esietendub Miksteatri rännaklavastus “Mu meel unus mägede taha”. Lavastuse pealkiri on fraas Jaan Kaplinski samanimelisest luuletusest.
Loe edasi: ESIETENDUB MEELELINE RÄNNAKLAVASTUS „MU MEEL UNUS MÄGEDE TAHA”Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.
Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.
Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.
Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.
“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.
“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.
Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.
Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.
Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.
Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.
Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.
Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.
“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.
Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.
“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.
Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.
Tuleval hooajal antakse ühtekokku 24 “Ooperifantoomi” etendust, neist 8 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Vaata lähemalt!
Etenduste ja piletite arv on piiratud, kokku on Vanemuisel õigus anda vaid 40 etendust. “Ooperifantoom” etendub eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega. Vanemuine on kolmas teater maailmas, kellel lubatakse luua maailma kõige kaitstuma helilooja kõige ihaldatumast muusikalist uus lavastus.
Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux romaanil “Le Fantome de’l’Opéra”.
Lavastab Georg Malvius. Charles Hart´i ja Richard Stilgoe laulutekstid on eesti keelde tõlkinud Leelo Tungal. Muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, dekoratsioonide autor Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Ellen Cairns, valguskunstnik Palle Palmé ja videokunstnik Taavi Varm.Fantoomi rollis on Stephen Hansen (Norra) ning Christine osas Maria Listra või Hanna-Liina Võsa. Teistes kandvamates rollides on Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Aivar Kaseste, Reigo Tamm ja Lauri Liiv. Osalevad ka Vanemuise sümfooniaorkester, rockbänd, Vanemuise ooperikoor ja balletitrupp.
Andrew Lloyd Webberi muusikal “Ooperifantoom” esietendub 4. oktoobril 2014 Vanemuise suures majas ja 30. oktoobril Nokia Kontserdimajas. Piletid on müügil Vanemuise kassades, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (külalisetendused Nokia kontserdimajas) müügikohtades üle Eesti ning interneti müügikeskkonnas.
Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.
Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.
Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.
Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.
Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.
Jaan Lukas
Renee Rummi fotod
Jõgevamaal Pajusi Rahvamajas tegevust alustanud Pajusi Teater (harrastusnäitlejate trupp) toob 1. mail välja esimese etenduse.
Debüütetenduseks on Eugene Ionesco/Tarmo Kruusi näidend “NINASARVIK”. Lavastaja ja kunstnik on Tarmo Kruus.
Osades: Siimar Kivisild, Kristina Lepiste, Silver Aug, Maia Lepiste, Lea Krass, Sirje Nurka, Joosep Helve, Rein Annuk (Teater NORA), Anni Luud (Teater NORA), Rauno Leets (Teater NORA)
Ka käppadeta kass peab hiiri püüdma, sest see on tema loomuses!
Inimesed on inimesed ja ninasarvikud on ninasarvikud. Ühed ei saa teiseks moonduda ega vastupidi!
Kui kassil oleks neli uime, oleks ta kala!
Loogiline…? Mitte…?
Üks imelik masin see inimene on! Looduna unikaalseks, saab tema esimeseks mõistuspäraseks tegevuseks oma unikaalsuse kaotamine ja teiste “unikaalsetega” samastumine.
Säh sulle loogikat…!
Esietendus 1.mail algusega kell 19 Pajusi Rahvamajas
Täna esietendub meremuuseumi Lennusadamas «20 000 ljööd vee all». See on erakordne lugu saladuslikust kapten Nemost ning tema enneolematust veealusest ümbermaailmareisist. Samuti on see lugu kolmest mehest, kes satuvad saatuse tahtel vangideks kapten Nemole kuuluva allveelaeva Nautilus pardale. Loe edasi: Lennusadamas esietendub «20 000 ljööd vee all»
Sellel reedel, 30. novembril kell 19.00 esietendub Vanemuise väikeses majas glamuurne “Õhtu Straussiga”.
Muusikat ja tantsu ühtseks tervikuks põimiva õhtu toovad vaatajateni lavastaja-koreograaf Fabrice Gibert, muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp, dekoratsioonikunstnik Jaak Vaus ning valguskujundaja Imbi Mälk.
Lavastuses “Õhtu Straussiga” saab näha mitmete tuntud kostüümikunstnike – Mare Raidma, Liina Undi, Peter Farmeri, Jaanus Vahtra, Walter Perdacheri, Kustav-Agu Püümani jpt. – varasemat loomingut. Selle ilu on ühtseks tervikuks sidunud Mare Tommingas.
Johann Strauss noorem (1825-1899) kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis oli enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades. Tema geniaalsus ei väljendunud mitte ainult Viini populaarse salongimuusika muutmises üldtuntuks terves Euroopas, vaid ka kõrgeks kunstiks. Selles oli oma osa kahtlemata ka Johann juuniori dirigendiandel.
Vanemuise lavastuses astuvad publiku ette solistid Pirjo Püvi, Karmen Puis, Reigo Tamm ja René Soom (RO Estonia) või Taavi Tampuu. Loomulikult on laval Vanemuise balletitrupp, sümfooniaorkester ja ooperikoor.
“Tantsijal ei ole sõnu, et end publikule selgeks teha, kuid tal on koreograafia, et nutta, karjuda, väljendada – läbi enda keha köita vaataja tähelepanu. Publik on kõikide maailma kunstnike parim sõber – me ei valeta talle, inimestele kas meeldib või mitte… Sel õhtul, kui esitleme publikule lavastust “Õhtu Straussiga”, soovin ma, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Minu jaoks on Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse… Inimhing lihtsalt vajab kaunist hetke taastumiseks,” tutvustas omad tööd lavastaja Fabrice Gibert.
Fabrice Gibert on sündinud Prantsusmaal ning töötanud Saksamaal, Sloveenias, Austrias, Kuubal jm. Alates aastast 2007 on ta ametis Vanemuise teatris repetiitor-pedagoogina. “Õhtu Straussiga” on tema esimene täispikk lavastus.
Lisainfo: Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja, tel: 7440161, 53585343, avemarleen@vanemuine.ee
Sellel laupäeval, 27. oktoobril kl 19 esietendub Vanemuise väikeses majas Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“. Žanrilt on tegemist lavalise reisikirja-martüüriumiga. Näidendi ja samanimelise, äsja raamatupoodidesse jõudnud romaani sünd on tihedalt seotud autori enda Austraalias veedetud ajaga.
„Mõte kirjutada samal ajal nii romaan kui näidend oli mul algusest peale olemas, tahtsin et tekiks mäng nende kahe eri meediumi vahel. Näidend ei ole siiski romaani täpne dramatiseering, olen kuulanud erinevate inimeste soovitusi, visanud palju üleliigset välja ja tegelenud peategelase looga ning nende teemadega, mida tema kannab,“ ütles Urmas Vadi.
„Kuidas on muutunud meie identiteet ja eestluse mõiste nüüd, kui kõik piirid on valla… Me kindlasti ei naeruväärista neid teemasid, aga meie käsitlus on mänguline, mitte tõsi-nürimeelne. See lavastus võiks aidata inimestel, kes arvavad, et nad on väikesest Eestist ja teevad väikesi asju, rahulikumalt hingata,“ lisas ta.
Lavastuse kujundusliku poole on kokku pannud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja on Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Lavale astuvad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel jt.
Allikas: Vanemuine, www.vanemuine.ee
Neljapäeval, 6. septembril toimub pidulik sissejuhatus Rakvere Teatri värskele hooajale. Avalavastusena esietendub Toomas Hussari „Uurimise all“ ja pärast seda on “esikapeo” vaimus võimalik avastada teatrimaja varjatumat poolt ning algava hooaja uuslavastusi maag Sergei ja arhitekt Raul Vaiksoo seltsis. Muusikalise poole eest vastutab ansambel Kriminaalne Elevant ning lavaruumi jagub ka mustkunstnik Meelis Kubole ja paljudele teistele.
Tume õhtu ja uus hooaeg saavad alguse Toomas Hussari stiilse õudusteatriga lavastuses „Uurimise all“. Linateosega „Seenelkäik“ juba enne esilinastust palju jutuainet tekitanud režissöör Toomas Hussar toob lavastajana publiku ette Tammsaare loomingus ainulaadse põnevusloo, mis läbi lummavalt gootilise mõrvajutustuse lahkab tõeotsinguid, mida pärsivad eetilised ja õiguslikud asjaolud, mis viivad lõpuks küsimuseni, kuivõrd tõde üldse vaja on.
Pärast etendust jätkub müstiline õhtu Rakvere Teatri suures majas, kus on võimalik osaleda ringkäigus, mida juhivad „Selgeltnägijate tuleproovist“ tuntud maag Sergei ja ning Rakvere Teatrimaja projekteerinud ajaloolasest arhitekt Raul Vaiksoo, kes avavad teatrihoone (sala)soppide varjatud tagamaid. Lisaks sellele tutvustavad ekskursioonil end hooaja uuslavastused.
Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.
Kätlin Hoop
Kanepi Seltsimaja näitetrupil on valmimas lavastus, mis keskendub Kooraste juubeliüritusele. Jan Rahmani kirjutatud näitemäng „Varetepalu“ esietendub Kooraste Suurjärve kaldal 23. juulil kell 16. Tegemist on algupärase näitemänguga, mille autor kirjutas Kooraste kandi legendide ja lugude põhjal. Näitemängu lugusid seovad omavahel Kanepi kihelkonnast üles kirjutatud regilaulud, näidendi lõpulaul on autori loodud tekst ja viis. Kui on tegu lauludega, siis vist ei pea tutvustama seltskonda, kelle esituses neid kuuleb. Kuigi muusikaline osa pole ehk nii mahukas ja vaevanõudev võrrelduna ülemulluse suve etendusega „Sooharimine ja südameharidus“, on Kanepi segakoor dirigent Kalev Lindali taktikepi all näiteseltskonnaga koos laval. Kuna tegu on Kooraste oma kandi looga, siis oli lavastajal peaaegu kinnismõte, et omakandi lugusid mängigu oma kandi tegelased. Väga lihtne olnuks kasutada juba teada-tuntud teiste harrastusteatrite näitlejaid. Seda teed me aga ei läinud ja püüdsime leida näidendisse Kanepi poisse ja tüdrukuid.
Praegu käivad veel viimased proovid enne etendust. Anname endast parima alates näitlejatest lõpetades tehnilise meeskonnaga, et etendus siiski korda läheks ja Kooraste küla sünnipäevalised elamuse saaksid.
Etendust „Varetepalu“ saab näha ka 29. juulil kell 20 Rõuges Ööbikuoru laululaval ja 13. augustil kell 19 jällegi Koorastes.
Ülle Sillamäe, näitejuht
Täna õhtulkell 19 esietendub vanemale koolieale suunatud „Popi ja Huhuu“, mille toob lavale Võru Draamastuudio. See „Popi ja Huhuu“ ei ole Friedebert Tuglase novelli uusversioon. Juhendaja Erni Kask ütleb tüki kohta järgmist: „Selle lavastuse osalised ei ole kirjanikud ega professionaalsed näitlejad-lavastajad, me ei käi isegi enam/veel teatrikooliski. Aga me oleme 21. sajandi inimesed. Meie käes on oskus ja võimalus leida, koguda ja töödelda informatsiooni. Meie “Popi ja Huhuu” uurib kahe varasemalt Eestis lavastatud „Popi ja Huhuu“ (Karusoo, 1975; Pedajas, 2000) kultuurifenomeni, nii üksikult kui eraldi. Lisaks hõljub kõige kohal veel ka Tuglase enda 1914. aastal kirjutatud novell. Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater kõigi oma heade ja vigadega.“
Lavastaja: Erni Kask
Mängivad: Mart Parind, Lauli Otsar, Maili Sikk, Gertrud Kinna.
Vähem kui 24 tunni pärast, täna õhtul kell 19 esietendub Rakvere teatri väikeses saalis Andres Noormetsa lavastus “Tuulte pöörises”. Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma!
August Kitzbergi näidendi audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut-versioon.Lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab, ning annab hinnagu teatrilaval toimuvale reaalajas. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas peavad pingele vastu näitlejad, lavastaja, ja publik (nii saalis kui ka arvutite taga).
Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!
Kaduviku nimel,
Rakvere Teater
Reedel pakub Rakvere teater harukordse võimaluse vaadata lavastuse “Tuulte pöörises” esietendust interneti vahendusel otse oma kodust. Reaalajas kommenteerib etendust selle lavastaja Andres Noormets.
Esietenduse kordumatu emotsioon Rakvere teatrisaalist jõuab interneti-otseülekande vahendusel kõikide teatrisõpradeni üle terve maailma Lavastuse „Tuulte pöörises“ audio-ülekande teeb omapäraseks lisaväärtus, et otse-eetrisse jõuab eksklusiivne director’s cut versioon – lavastaja Andres Noormets kommenteerib, selgitab, kirjeldab ning annab reaalajas hinnangu teatrilaval toimuvale. Kordumatu eksperiment esietenduselt: kuidas pea..vad pingele vastu näitlejad, lavastaja ja publik nii saalis kui ka arvutite taga. Ava lihtsalt koduleht www.rakvereteater.ee ja muuda oma kodu teatrisaaliks!
Naudi Rakvere Teatri “Tuulte pöörises” esietendust kodust väljumata! Otseülekanne juba selle nädala reedel, 24. septembril kell 19.
Näha saab:
August Kitzberg
TUULTE PÖÖRISES
Kiredraama kahes vaatuses
August Kitzberg kirjutas “Tuulte pöörises” 104 aastat tagasi. 1940. aasta 24. veebruaril avas “Tuulte pöörises” Rakvere teatri. Nüüd tuleb see taas.
Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ise ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?
Andres Noormetsa (Endla) ümberkirjutuses, lavastuses ja lavakujunduses ning Kristi Leppiku kostüümides tegutsevad Anneli Rahkema, Tiina Mälberg, Peeter Rästas, Erni Kask ja Toomas Suuman.
Vaata ka:
http://rakvereteater.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=600&Itemid=36
