Eesti

Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

Viljandi maavanem Erich Palm Jaan Tõnissoni sünnikodu mälestustahvli juures küünlaid asetamas

Täna, 22. detsembril möödus 146 aastat Eesti üheks suurimaks riigimeheks peetud Jaan Tõnissoni sünnist. Selle meenutuseks süütas Viljandi maavanem Erich Palm rahvusvärvides küünlad tema sünnikohta Viljandi valda, Tänassilma lähistele Mursi talu juurde.

Maavanema sõnul on Viljandimaalt võrsunud Jaan Tõnisson riigimees, kelle ideid ja mõtteid vajame ka tänapäeval. “Riigivanem Jaan Tõnisson oli pühendatud väga kindlale sihile: eestlastest peab kujunema rahvas, kes seisab peremehena omal jalal omal maal. Ta usuks, et me jääme püsima iseseisvana riigina ja vabana rahvana ainult siis, kui meil jätkub piisavalt sisemist jõudu sammu pidada teiste kultuurrahvastega,” nentis Palm.

“Ei saa mina oma elupäevil mitte loobuda tõsise demokraatia põhimõtte ja üldise rahvakultuuri idee eest kõige jõuga seismast,” tunnistas Jaan Tõnisson ajalehes Postimees 30. juunil 1935. aastal.

Loe edasi: Viljandi maavanem austas Viljandimaalt võrsunud riigivanem Jaan Tõnissoni mälestust

President Ilves ootab laste joonistusi teemal „Meie Eesti head asjad“

President Toomas Hendrik Ilves kutsub aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil “Meie Eesti head asjad”.

„Mõelge koos lapsega, mis teeb Eestist elamiseks hea koha. Rõõmu võib tunda suurte ja väikeste asjade üle – ühtemoodi tähtsad on nii meie kultuur, traditsioonid, loodus kui ka pere, lähedased ning sõbrad,“ ütleb riigipea.

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse „100 põhjust, miks on Eestis hea elada“. Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. Tänavu antakse lastele võimalus näidata, mis neile kodumaal meeldib. „10-15 aasta pärast hakkavad tänased lapsed kujundama meie riiki. Ootan huviga nende ettekujutust Eestist,“ lisas president Ilves.

President Ilvese videoüleskutset, mida lastega jagada, näeb siit: http://bit.ly/HeadAsjad

Valmis joonistused võib saata 1. veebruarini 2014 (k.a) e-postiga aadressil joonistus@vpk.ee või tavapostiga Vabariigi Presidendi Kantseleisse aadressil A. Weizenbergi 39, 15050, Tallinn. Uuest aastast tekib võimalus laadida pilt otse ka Toomas Hendrik Ilvese Facebooki lehele. Joonistusel palun märkige ära lapse nimi, vanus, elukoht ning soovitavalt ka e-posti aadress, kuhu president saab osavõtjatele tänutäheks saata kirja.

Saabunud joonistused pannakse üles virtuaalsele näitusele Facebooki keskkonda aadressil fb.com/thilves.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei

Võrumaal toimub Ühisnädal

Tänavu tähistatakse kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad 25. novembrist kuni 1. detsembrini kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Võrumaal veab ühisnädalat Võrumaa Arenguagentuur. Nädala õnnestumisse panustavad meie maakonna aktiivsed ühendused: Vana-Võrumaa kultuurikoda, MTÜ Südamest, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Kodukotus Parksepa, Rõuge Noorteklubi, MTÜ Võluvõru, MTÜ Looduskool, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Piiriveere Liider, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Tule Maale, MTÜ Revolutsioon.

Põnevaid tegemisi jagub igale vanusele üle maakonna – kokku toimub 17 sündmust.

Tutvu kavaga, registreeru ning teavita ka sõpra – www.uhisnadal.ee

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Unistus korras Eestist

Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. (T. H. Ilves)

Teeme Eesti juubeliks korda! Nii hõikas Eesti Vabariigi President pühapäeval pidulikul kontsert-aktusel. Need sõnad läksid hinge ja panid mõtlema (unistama), missugune võiks olla täiesti korras Eesti viie aasta pärast.

Alustan lastest. Vaadates samal kontserdil säravaid imearmsaid pisikesi inimesi tundus, et neil pole häda midagi. Kui tahavad, jooksevad ringi, kui tahavad, mängivad ja kui igav hakkab, siis kutsuvad sõbrad külla. Aga! Korras Eestis riigil oleks jõudu toetada last rohkemaga kui 20 eurot kuus. Samuti oleks renoveeritud kõik mänguväljakud, lastel oleks olemas kõik vajalikud õppevahendid. Lapsed ei peaks muretsema, kas nad ikka saavad teatrisse, klassi väljasõidule või huvialaringi minna. Lapsed ei peaks muretsema ei kodu- ega koolivägivalla pärast. Korras Eestis teaks lapsevanem alati, kuidas ta lapsel läheb, millest ta mõtleb, mida tunneb. Korras Eestis julgeks laps panna käed ümber emme ja issi ning öelda neile, kui toredad nad on ja kui väga ta neid armastab.

Noortel oleks korras Eestis palju lahedaid kohti (noorteklubisid), kus sõpradega kokku saada ja midagi teha (musitseerida, sportida, maalida, väidelda …). Korras Eestis oleks alkohol, tubakas ja narkootikum noorte (aga ka vanemate inimeste) hulgas tabu, mida ei puututaks. Korras Eestis oleks kõikidel noortel toetavad vanemad, ustavad sõbrad (ehk armas kaaslanegi), võimetekohane haridus, rahuldustpakkuv hobi. Korras Eestis julgeks (tahaks) noor suu lahti teha ja ka oma hääle kõlama (kehtima) panna. Noor teaks, kes ta on, mis ta teeb ja mis temast saab. Loe edasi: Unistus korras Eestist

Eesti vihjeliin sai rahvusvahelise tunnustuse

Möödunud nädalal toimus Amsterdamis eri maade vihjeliine ühendava assotsiatsiooni INHOPE aastakonverents, kus tunnustati Eesti vihjeliini www.vihjeliin.ee tööd laste seksuaalset ärakasutamist esitava materjali leviku tõkestamisel internetis. Samas kinnitati ka Eesti täisliikmelisus rahvusvahelises võrgustikus.

MTÜ Lastekaitse Liit hallatav veebipõhine vihjeliin võimaldab teatada ebaseadusliku ja lastele ebasobiva sisuga veebilehtedest. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on alates vihjeliini avamisest 2011.aasta jaanuarist kuni käesoleva ajani vihjeliinile saabunud 1685 teadet, millest 199 on sisaldanud viidet veebikeskkonnale, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist
kujutavat materjali. Ebaseadusliku sisuga materjalide käitlemisel teeb vihjeliin koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga.

Rohkem infot vihjeliini tegevuse eesmärgi ja statistikat käideldud teadete kohta leiab veebilehelt www.vihjeliin.ee.

Eri maade vihjeliine ühendav INHOPE www.inhope.org asutati 1999. aastal, ning hetkel on assotsiatsioonis 43 vihjeliini 37 riigist üle maailma. Ühenduse eesmärk on toetada ja edendada eri riikide vihjeliinide koostööd tõkestamaks laste
seksuaalset ärakasutamist esitava materjali levikut internetis.

Eesti vihjeliini tegevus on osa projektist „Targalt internetis“ (www.targaltinternetis.ee), mida viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ning Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti finantseerib 75% ulatuses
Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Lisainfo: Malle Hallimäe, projekti ” Targalt internetis” ja Vihjeliini projektijuht, MTÜ Lastekaitse Liit, tel 631 1128, malle@lastekaitseliit.ee

Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal

Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.

„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.

Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.

Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.

Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Täna algab Eesti filmi aasta

Täna avatakse Eesti joonisfilmi juubelinäitusega Eesti filmi aasta.

Eesti filmi aasta on koostööprogramm, mis sai alguse juba 2005. aastal, mil seitsme kultuuri- ja filmivaldkonnas tegutseva institutsiooni esindajad allkirjastasid ühiste kavatsuste kokkuleppe. Lepiti kokku, et tegutsetakse ühiselt Eesti filmikunsti sajandijuubeli vääriliseks tähistamiseks 2012. aastal, algatades juubeliprogrammi “Eesti film 100/ Eesti filmi aasta”.

Eesti filmi aasta olulisemad tegevussuunad on filmipärandi taastamine ja kaasajastamine, võimaluste loomine filmiajaloo uurimiseks ja teadvustamiseks ning Eesti filmi laialdane tutvustamine ja väärtustamine nii kodu- kui ka välismaal.

Eesti filmi aasta sisse mahub hulgaliselt üritusi. Muuhulgas algab ETVs mängufilmikommentaaride sari “Kaadris”, käivitub leviprojekt “Eesti film igasse kodusse”, sõitma hakkab kinorong ja välja antakse temaatiline postmark. 20 augustil peetakse internetilaulupidu, kus tulevad esitamisele filmilaulud. Lisaks toimuvad erinevad näitused, festivalid, portreeõhtud, esilinastused ja taastatud filmide linastused. Täpsema Eesti filmi aasta kava leiab siit.

Eestis toimus esimene kinoseanss Tallinnas 1896. aastal Suurgildi hoones. Eesti filmi alguseks loetakse aga 30. aprilli aastal 1912, mil Tartu kinos Illusion linastus Johannes Pääsukese esimene filmipala. See oli lühifilm Vene katselenduri Sergei Utotškini vigurlendudest Tartu kohal, mis toimusid mõni päev varem. Esimene mängufilm “Karujaht Pärnumaal” valmis 1914. aastal.

Algas 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.

„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Eesti tähistab taasiseseisvumise 20. aastapäeva

Laupäeval, 20. augustil tähistab Eesti riik ja rahvas taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Palju õnne, Eestimaa!! Kogu päeva jooksul toimub mitmeid pidulikke üritusi ja kontserte, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed.

Kell 7 toimub Kuberneri aias riigilipu heiskamise pidulik tseremoonia Pika Hermanni torni. Päevakohase kõnega esineb Riigikogu esimees Ene Ergma. Üles on rivistatud noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid. Osalema on kutsutud Politsei- ja Piirivalveorkester, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor ja EMLS Tallinna Meeskoor. Dirigeerib Kuno Areng.

Kell 10 tutvustatakse Toompea lossi kunstisaalis 20. augusti klubi hõbemärki ja esitletakse päevakohast postmarki.

Kell 11 toimub 20. augusti klubi pidulik koosolek Toompea lossi Valges saalis. Tervitusega esineb Ene Ergma.

Kell 13.30 asetatakse lilli 20. augusti mälestuskivile.

Kell 14 annab Toompea lossi õuel aastapäevakontserdi Rahvusooper Estonia. Sõna võtavad Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme ning Rootsi Riksdagi esimees Per Westerberg.

Päeva jooksul on külalistel võimalik tõusta ka Pika Hermanni torni ja võtta osa kogupere sportlikest mängudest „Seiklusretked Eestimaa spordiradadel”, mida aitavad läbi viia Eesti tuntud sportlased ning mille korraldajaks on Eesti Spordimuuseum.

Lisaks on Kuberneri aias avatud Riigiarhiivi ja Riigikogu Kantselei koostöös valminud näitus „Iseseisvuse taastamine“, kus on võimalik näha ajaloolisi fotosid tolle aja pöördelistest sündmustest. Ajakava leiab Riigikogu kodulehelt.

Kell 17.00 algab Tallinna Lauluväljakul suurejooneline kontsert “Vabaduse laul“. Kontserdil esinevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Venemaa ning Islandi muusikud. Tasuta kontserdiga tähistatakse Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva ning sündmus on ühtlasi ka järgmisel päeval toimuva Islandi päeva avaüritus. Loe täpsemat infot ja kontserdi kava siit.

Allikas: Riigikogu, Riigikantselei

Armas või edukas?

Sulev Valner,
ajakirjanik

Laupäeval istusin mitu ilusat tundi kenasti soojaks köetud rahvamajas ja püüdsin kaasa mõelda. Teemal Eesti 2018, oma maakonna mõttekojas, ühes paljudest samasugustest üle Eesti.

Otsiti seekord ühist asja nimega Eesti kasvuvisioon ja korraldajad olid selle tulevase visiooni üldpealkirja sõnastanud „Maailmas edukas, koduselt armas“.

Kõlab ju täitsa kenasti. Kes meist ei tahaks elada kaheksa aasta pärast, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, sellises ideaal-Eestis, mis on ühtaegu nii ülemaailmselt edukas nagu näiteks Skype ja seejuures ikka armsalt kodune nagu Bullerby laste koduküla.

Aga kui mõlemat korraga ei saa? Kas maailmas pisut vähem edukas Eesti on vähem armas? Loe edasi: Armas või edukas?