Rubriik: Võru linn

Võrumaa MTÜd asuvad kogemusi vahetama

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 1. oktoobri pärastlõunal Võrumaa MTÜde kogemuste vahetamise ümarlaua.

Esimesel  kohtumisel jagatakse kogemusi nais- ja külaseltsidega. Mõttekaaslased, kohv ja tee ootavad asjast huvitatuid Võrus kohvikus Spring. Ettevõtmine toimub piirkondliku kogukonna ja koostöö arendamise projekti raames, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Osalemisest tuleb teada anda 23. septembriks projektijuhile Külli Piirisillale telefonil 5660 0689 või e-posti aadressil kyllipiirisild@gmail.com.

Võrol saa oppi vanno iist huult kandma

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Lõuna-Eesti haigla värski lepingu perrä saava mi kandi huuldaja naada ammõtit opma paiga pääl, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Vaia tuud om: Võro haigõmajan tege tüüd 85 huuldajat, a erialanõ haridus om näist õnnõ neläl.

Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jaana koos Maimu Truijaga Võru hooldekodus. Foto: Mirjam Nutov

«Tävvelidselt võimalik, et seo om hää võimalus,» ütel’ as’a kotsilõ Võro haigõmajan kümme aastakka vanno ja tervüseviaga inemiisi iist huult kandnu Vähi Terje. Tartohe opma minemist tä hindäle ette kujoda-i: «Koh ma sääl üüd olõ ja kiä sõs perre iist huult kand?»

Vahtsõ lepingu perrä saavaki vahtsõ aasta radokuust kuuli minnä innekõkkõ nuu, kiä joba tüütäse haigõmajan vai mõnõn Võro maakunna vannokoton. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jana selet’, õt seoilma-aignõ oppus avitas huuldajil saia viil parõmbis as’atundjis.

Tuu om hääs abis ka noilõ huuldustüütäjilõ, kiä mõista-i inemiisi iist peris õigõlõ huult kanda. «Om nii, et ku käüt üten huuldõkodon, sõs jo ussõst sisse minnen lüü kusõhais nõnna, a ku läät tõistõ, pruugi-i edimädse huuga arvugi saia, kon olõt,» tuu Trolla näüte huuldajidõ mitmõsugumadsõst ammõdimõistmisõst.

Võro haigõmaja vannokodo elänik Truija Maimu (85) ütles ummi huuldajidõ kotsilõ õnnõ häid sõnno: «Ütski lats jõvva-i nii huult kanda ku siih tetäs: minno hoitas siih ku rõnnalast!» kitt tä.

Viil om Truija Maimu väega rahul tuuga, et kõik huuldaja kõnõlõsõ timäga umah võro keeleh. «Kiräkiilt kõnõlõ-i jo mi siih kiäki, ma arva, õt siih ei mõistõtagi tõisildõ,» ütel’ tä.

«Võromaa umaperä omgi seo, et nii õe ku huuldaja piät mõistma kolmõ kiilt – võro, viru ja petseri,» muias’ Trolla Jana tuu jutu pääle.

Tä ütel’, et huuldaja omma pääas’aligult kas keskiälidse vai vanõmba inemise ja kõnõlõsõ võro kiilt tävveste vabalt. Noorõmba mõistva kas kah kõnõlda vai saava vähembält arvo.

Mirjam Nutov

Nädala pärast Võrus Kangro konverents

Järgmise nädala reedel, 17. septembril peetakse Võru kultuurimajas Kannel kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäevale pühendatud lugemisaasta konverentsi. Konverentsi alguses kuulutatakse välja Kangro preemia tänavune laureaat.

Konverentsi avalöök antakse kell 11.05, kui lugemisaasta projektijuht Krista Ojasaar räägib lühidalt aasta ettevõtmistest. Seejärel antakse välja Kangro preemia ning pärast seda peavad oma ettekanded erinevatel kirjanduse ja kirjanikega seotud teemadel Janika Kronberg, Elle-Mari Talivee, Vesta Pille ja Merle Sulg, Tiia Allas, Aidi Vallik, Leo Kunnas ja Kauksi Ülle. Päeva juhib Võru linnateatri peanäitejuht Tarmo Tagamets. Konverents lõpeb kell 15.25. Vaheajal kell 14-14.15 esinevad Võru muusikakooli õpilased.

Eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Võrumaal Oe külas. Enne Teist maailmasõda jõudis ta töötada Vanemuise dramaturgina. 1944. aastal siirdus Soome kaudu Rootsi, kus ta 50 aastat hiljem suri. Paguluses toimetas ta aastatel 1950 – 1994 ajakirja “Tulimuld” ja töötas Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina.

Võru maavalitsus annab  kirjanduspreemiat välja alates 1990. aastast. Preemia esimene laureaat oli Kangro ise ning järgmisel aastal nimetati preemia temanimeliseks. Preemia omistatakse Võrumaalt pärit, Võrumaaga seotud või Võrumaa teemadel kirjutavale isikule.  20 aasta jooksul on preemia pälvinud muuhulgas Kauksi Ülle, Kaido Kama, Oskar Kruus, Rein Põder, Olavi Ruitlane, Contra jt.

Kuu pärast näeb Võrus korra Becketti „Lõppmängu”

Võru Linnateater alustab oma uut hooaega täpselt kuu aja pärast 6. oktoobril, kui Võru kutuurimaja Kannel teatrisaalis esietendub Samuel Becketti “Lõppmäng”. Võru publik saab lavastust näha ainult ühel korral!

“Lõppmängu” lavastab Võru Linnateatri kunstiline juht Tarmo Tagamets. Kuulsa iiri näitekirjaniku ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Samuel Becketti “Lõppmäng” on lugu sentimentaalusest ja küünilisusest. Peategelased Hamm (Janek Joost) ja Clov (Marianne Kütt) on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Neid äraminekuähvardusi lausudes imiteerib Clov jalgadega põrandat kaapides lahkuvaid samme. Peale Joosti ja Küti astuvad lavastuses üles ka Mart Kampus ja Silvi Jansons.

Oktoobris mängib Võru Linnateater viiel korral (12., 13., 20., 21. ja 30. okt) ka menukat lastelavastust “Bibigon, Punamütsike ja naljakas argpüks.” Nukulavastus räägib vahva loo pöialpoisist Bibigonist, kes peab päästma oma õe Cincinella kurja kalkuni Torulotti käest.

www.vorulinnateater.com

Tähekese rändnäitus jõuab Võrru

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.

Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).

Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Vihmasajud lubaks kuulutada Eesti vihmapealinnaks Võru

Tamula järv
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko

Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.

Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.

Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.

Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.

Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).

Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.

Allikas: EMHI

Võru Linnagaleriis kolm uut näitust

Esmaspäeval, 6. septembril avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: “Piltilus”, “Ajast aega” ja “Folk”.

Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitus „PILTILUS“ küsib: mis on ilus? Kas ilu on iga vaataja silmades erinev või on see midagi ühtemoodi tajutavat? Kas ilusad hetked on jäädvustatuna samaväärsed kui neid kogedes? Kuidas säilitada emotsionaalselt väärtuslikku ja jagada seda teistelegi?

Gobeläänid kui piltvaibad on aastasadu olnud osake tekstiilikunsti kõrgemast pilotaaźist, võimaldades jutustada keerulisi ja mitmetahulisi lugusid. Ajas on muutunud ehk ainult autori sõnum vaatajale. Virtuooslik teostus ja tundlik värvivalik kavandi edasiandmisel on selle tehnika puhul midagi enesestmõistetavat, muidu poleks kunstnikul mõtet nii pikka aega vaiba loomisele pühendudagi.

Leo Rohlini isiknäitus „AJAST AEGA“ on kokku pandud tunnustatud keraamiku töödest, mis valminud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul. Tegemist on kujunditega, mille loomiseks on kasutatud tuhandeid väikeelemente. Näitust võib tinglikult jaotada kahte ossa – seinaplaadid „Kosmiline geomeetria“ ja vertikaalsed kujundid „Fragmentaarium“.

Keraamik Leo Rohlin on õppinud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, olnud aastaid keraamika õppejõud ja alates 2005. aastast emeriitprofessor. Pedagoogiameti kõrvalt on ta kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige.

Küllike Pihlap ja Tõnis Laanemaa ühisnäitus „FOLK“ koosneb fotokompositsioonidest, mis kujutavad pärimusmuusikuid, soliste ja bände, Eesti loodust ja inimesi, kujunditesse koondunud laule, muusikat. Kunstiteoste loomine on inspireeritud Viljandi Pärimusmuusika Festivalist 2009, Võru, Virumaa ja Valgamaa rahvamuusikast. Antud näitus on üleval olnud Jõhvis, Valgas ning liigub edasi Viljandisse.
Näituse töödele on taustamuusika loonud Taavi Laatsit.
Võru Linnagaleriis 06.09.10 – 24.09.10

Tõnis Laanemaa on õppinud Tartus maali ja ERKI-s graafikat. Ta on tuntust kogunud eelkõige ühena 1960-ndate aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK ’64 liikmena. Tema maalid, graafika ja plakatikunst sulandusid 1970-ndatel järk-järgult Eesti kunsti mitmekesisesse üldpilti. Aktiivse näitusegraafikuna jätkub meistril aega ka koolitada kunstihuvilisi. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse Liidu liige. Küllike Pihlap õpib Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini. Kunstnikud on ka varem ühisnäituseid loonud.

Kõik kolm näitust jäävad Võru Linnagaleriis avatuks 24. septembrini.

Konkurss Võru muuseumi direktori kohale

Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.

Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on muuseumivaldkonna  hea tundmine, riiklikult tunnustatud  kõrgharidus, kogemus inimeste juhtimisel, hea algatus- ja analüüsivõime aga ka hea suhtlemis- ja väljendusoskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel ning vähemalt ühe võõrkeele valdamine.

Vaata lisaks: http://www.kul.ee/index.php?news=6509

Võrus tähistati esimest koolipäeva pannkoogipeoga

Tänu suurepärasele ilmale läks täna igati korda kooliaasta alguse pannkoogipidu Võru kesklinna pargis. Peost on kujunenud Võru naisteklubi iga-aastane traditsioon.
Hommikul olevat naisteklubi arutanud, mitmendat korda pidu korraldatakse, rääkis klubi liige Pille Tali. Jõuti järeldusele, et traditsioon on umbes 10 aastat pikk.

Pannkooke küpsetati täna kokku vähemalt 800 — just nii palju jagati välja taldrikuid, aga kuna mõni laps võttis rohkem kui ühe koogi, siis on statistika tegemine keeruline.
Koogid küpsetasid koha peal valmis nii Võru naisteklubi, Võrumaa naiste ühenduse kui ka naiskodukaitse aktiivsed naised. Lauad ja pliidid tõi kohale Jaagumäe talu. Abiks olid ka Võru linnavalitsus, kultuurimaja Kannel ja Nassari õmblusateljee.

Päevale lisasid rõõmusädet oma esinemistega Maire Udrase tantsutrupp Variatsioonid ja Erja Aropi poisteansambel Prospekt. Paremini liiklema utsitasid Võrumaa autokool, politsei ja Hawai Express. Näputööd aitas teha Aila Näpustuudio. Võru kauplust Krõll esindasid Krõll ja Kunksmoor.

Elina Kononenko

pannkook11


Fotod: Elina Kononenko

Viimane aeg külastada Vana-Võromaaga
seotud kunstnike ühisnäitust

Sel nädalal on viimane võimalus külastada Võru Linnagaleriis Vana-Võromaaga seotud kunstnike ühisnäitust “Kos sa olõt?”, sest näitus lõppeb 3. septembril.

Kuraatorite Jana Huule ja Andrus Raagi eesmärgiks oli koondada kõiki Võru linnaga ja Vana-Võromaaga seotud kunstnikke, kelles on püsinud elavana Lõuna-Eesti kultuuripärand, omanäoline maailmanägemine ja eelkõige võro keel, mis vaatamata ametliku kirjakeele seatud kitsendustele nõuab ometi üha suuremat sõnaõigust. Projekti „Kos sa olõt?” pealkiri esitas küsimuse nii Võrust lahkunuile, seal olijatele kui ka äraminejaile, püüdes positsioneerida Võrumaa kunstnikku ajas ja ruumis, otsida ühisjooni ning märgata erinevusi.

Näitusel osalevad: Peeter Laurits, Marge Nelk, Kullar Viimne, Maria Laanelepp, Ines Erlemann, Ove Kalde, Marek, Marje Ernits, Merle „Merca“ Jääger, Billeneeve, Aapo Ilves, Leonhard Lapin, Mariliin Kindsiko, Angela Orro, Ellen-Reet Türi, Sylva Viin, Tanel Tolsting, Siiri „Rebane“ Ristikivi, Tiit Varblane, Toomas Kuusing, Lilian-Hanna Taimla, Andrus Raag, Jana Huul, Tanja Kutsjuba, Liia Leppik, Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Dmitri Kotjuh, Evelyn Müürsepp, Albert Gulk, Ruti Treimhut, Kristina Viin.

Näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali toele.

Tulekul Vägilaste uue plaadi esitlusreis

Kümme aastat tegutsenud etnoansambel Vägilased sai rukkilõikuse ajal valmis uue kauamängiva laulumängude plaadi „Kes aias?” ja läheb seda kontsertidega tutvustama mööda Eestit — Kihnust Värskani. Esitlusreis algab 4. septembril Võru kultuurimajas Kannel.

Uuele plaadile on jõudnud Vägilaste soov anda uus elu unustatud laulumängudele ning tutvustada inimestele väikest valikut laulumängude erinevatest variantidest üle Eesti. Ansambli liidrid Cätlin Jaago ja Meelika Hainsoo on välja otsinud uusi variatsioone juba tuttavatele lauluviisidele, mida lasteaias mängitud („Kes aias?”, „Rukkilõikus”) ja tutvustavad ka vähem levinud traditsioonilisi laulumänge nagu „Ätsemäng”, „Nõelamäng” jne.

Tegemist on ühtlasi unikaalse õppematerjaliga, kuna CD-plaadiga tuleb kaasa raamat, kus on mängukirjeldused ning laulude sõnad nii eesti kui inglise keeles.

Ansambel Vägilased kuulub vaieldamatult Eesti kõige tuntumate ja tunnustatumate pärimusmuusika kollektiivide sekka. Vägilased alustasid tegevust 2000. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia kursuseansamblina. Kõik ansambli liikmed on noored Eesti moosekandid, kes mänginud nii pärimus- kui pop-jazz muusikat. Esinetud on Eestis ja piiri taga, näiteks Soomes, Rootsis, Portugalis ja Udmurtias.

Vägilaste koosseisu kuuluvad Meelika Hainsoo (laul ja viiul), Cätlin Jaago (torupill, vilepillid, parmupill, laul), Jan Viileberg (kitarrid), Tiit Kikas (elektriviiul, live-elektroonika), Marti Tärn (basskitarr) ja Reigo Ahven (löökpillid).

Vägilased.
Foto: Urmas Volmer

Loe lähemalt!

Võrumaa muuseumis on ülehomme lõõtsapäev

Võrumaa muuseumis toimub 29. augustil algusega kell 12 lõõtspillimeister August Teppo  135. sünniaastapäevale pühendatud XI lõõtsapäev. Võru- ja Põlvamaa lõõtspillimängijate kõrval on lubanud esineda ka viimase folkloorifestivali võistumängimise võitjad Ain Lindvest Harjumaalt ja Ülle Kool Tartumaalt.

Lõõtsapäeval saab vaadata näitust „Lõõtspillimeister August Teppo 135″, kuulata CD-lt Teppode kolme põlvkonna lõõtsamängu ja vaadata  muuseumi eelmiste lõõtsapäevade videosalvestusi. Piletid 25, 20, 10 kr. Info telefonidel 782 1939 või 5691 1838 (Maimu Telk).

Võru linn elab neli päeva muinasjutus

Täna algavad neli päeva kestvad Võru linnapäevad, millega tähistatakse Võru 226. sünnipäeva. Seekordsed linnapäevad kannavad ühisnimetust „Linn nagu muinasjutt”.

Nelja päeva jooksul saavad kõik pidulised osa arvukatest sündmustest, kust igaüks leiab enda jaoks midagi sobilikku, olgu selleks siis kontsert, käsitöö tegemine, sport, tehnika või kunst.

Linnapäevade kava