Rubriik: Võrumaa

Kaitseministeerium korraldab Nursis infopäeva

Seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega korraldab Kaitseministeerium 25. juulil kell 18.00  Nursi endises koolihoones infopäeva, kus tutvustatakse tehtud uuringuid (mürauuring, rahvastiku küsitlus, maaparanduse ekspertiis) ja vastatakse kõigile harjutusvälja laiendamisega seotud küsimustele.

Vabariigi Valitsuse korraldusega asutati 2008. aastal Rõuge ja Sõmerpalu valda Nursipalu harjutusväli, mis koosneb 99 ha riigikaitsemaast ning 3035 ha maatulundusmaast. Peale Nursipalu harjutusvälja moodustamist esitas Kaitseministeerium Rõuge vallale taotluse harjutusvälja laiendamiseks. Riigikaitsemaad soovitakse suurendada Rõuge valla osas ligikaudu 2000 hektari võrra. Praegu kasutatakse harjutusväljal ühte lasketiiru ning linnavõitluse/teeninduskeskuse ala 99 hektaril.

Läbi riigikaitsemaa laiendamise soovitakse Nursipalu harjutusväljale rajada lisaks olemasolevale lasketiirule seitse erinevat laskevälja, kaks käsigranaadiviskeala, lõhkamispaik, kaugtulerelvade sihtmärgiala, välimajutusala. Kui seni on laskeharjutusi tehtud ühel lasketiirul kergrelvadest, siis tulevikus soovitakse lisaks käsirelvadele läbi viia laskeharjutusi miinipildujate, tankitõrjesuurtükkide ja tankitõrje-relvadega. Uute relvaliikide kasutuselevõtmisega ja kavandatavate tegevustega laskeväljal kaasneb arvestatav negatiivne mõju piirkonna inim- ja looduskeskkonnale. Lasketihedus suureneb oluliselt, laskmisega kaasnev müra on valjem ja ulatub kaugemale senisest. Eeldatav kuuldav laskmismüra ulatub kaugemale kui 10 km, mis tähendab, et müra võib kuulda suuremates keskustes nagu Sõmerpalu, Rõuge, Võru linn.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentidega saab tutvuda siin.

Sännas saab näha auhinnatud dokumentaalfilmi

Reedel, 22. juulil algusega kell 21.00 toimub Sänna Kultuurimõisas filmiõhtu. Esitlusele tuleb Austraalia filmitegija Gary Caganof”i dokumentaalfilm “Aed maailma lõpus” (“The Garden at the End of the World”). Tegemist on auhindu võitnud reisikirjaga läbi Afganistaani.

Film on inglise keeles. Sissepääsu eest maksma ei pea. Filmi koduleht asub siin ja filmi treileriga saab tutvuda siin.

Filmiõhtu toimub projekti “Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas” raames. Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

 

 

Võru folgi kolm laegast

Tšehhid näitavad oma pillilaeka aardeid

Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.

Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast

Võru folgil selgusid parimad lõõtsamängijad

Võistumängimise võitja Toomas Ojasaar

Täna selgusid Võru folkloorifestivali raames peetud August Teppo nimelise lõõtsamängijate võistumängimise parimad. Võisteldi neljas klassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Igal võistlejal tuli esitada kaks eriilmelist pala. Kokku võistles sel aastal 32 lõõtsamängijat.

Nooremas vanuseklassis tunnistas žürii, kuhu kuulusid Heino Tartes, Elmar Ruusamäe ja Juhan Uppin võitjaks kindlalt ja puhtalt mänginud Tartu neiu Kristi Kooli. Teise koha pälvis Põlvamaa noormees Hendrik Hindrikus ja kolmandale kohale tuli võõrast pilli mängima pidanud tallinlane Richard Ott Leitham.

Algajate klassis, kus võistlesid alla aasta lõõtspilli mänginud, kohti välja ei jagatud, kuid tunnustati kõiki kolme mängijat, kes julgesid ennast näidata. Nendeks olid Anti Nöör, Ivar Pärnamets ja Mati Kirotar.

Täiskasvanute klass oli nii ühtlane, et otsustati välja anda kaks auhinda. Teise koha vääriliseks tunnistati ühe loona Teppo enda lugu mänginud Hannes Põllu ja võitjaks kuulutati Ülar Saarniit, kes enne võistlust oli tükk aega mõelnud, kas mängida või mitte.

Ässade klassis tuli kolmandale kohale varemgi auhinnalisi kohti saanud Martin Teppo. Teine koht läks jagamisele Toomas Oksa ja Kaarel Kõivupuu vahel. Võistumängimise võitjaks kuulutati eelmisel aastal noorteklassi võitnud Toomas Ojasaar. Võiduloo “Väike Ants” esitas Ojasaar juba žüriiliikmelt Elmar Ruusamäelt laenuks saadud ehtsa Teppo lõõtspilliga.

Tuuli Hiiesalu

 

Karula rahvuspargi käsitööpäeva teema on puu

Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab täna pärastlõunani puuvoolimist proovida. Räägitakse kodumaistest puuliikidest ja sellest, mida neist teha saab.

Huvilised saavad endale kohaliku puutöömeistri Tarmo Saaveli juhendusel valmistada kas puulusika, pannilabida või nagipulga. Tutvustatakse ka puidust kausside tegemist ning jagatakse näpunäiteid, mida põnevat saab vanast puidust valmistada. Meistrimehel on müügiks kaasas ka omavalmistatud tooted.

Soovitatav meisterdamiseks oma nuga kaasa võtta. Üritus on tasuta.

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuu​ritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Viitina mõisas etendub “Kaks kallist prantslast”

Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).

Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.

See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.

Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.

Lisainfo: Karin Siig tel +372 5348 7110

Kontsertlavastus “Suure mäe vägised” Suurel Munamäel

16. ja 17. juulil 2011 toimub Võrumaal Haanja külas Suure Munamäe vabaõhulaval kontsertlavastus “Suure mäe vägised”.

Helilooja Urmas Sisaski kahe viimase aasta jooksul loodud teatrimuusikas leidub tänapäeva muusika žanrite mitmekesisust, nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil kell 13. Sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.

Kaasa teevad Rasmus Puur, Edmar Tuul, Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink jt.

Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmažoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Vana Aja Päev Vastseliina linnuses

Sündmuse eesmärgiks on teavitada laiemat külastajaskonda Vastseliina Piiskopilinnuse olemasolust ning 2011. aastal avatavast Piiri kõrts–külastuskeskuse muuseumist.

Vana Aja Päev on sündmus, kus teadvustatakse Vastseliina kandi ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, esivanemate elu– ja mõttelaadi. Vana Aja Päeva iseloomustavad käsitöömeistrid, teemakohane huvitav kultuuriprogramm, head muusikud ja suurepärane publik.

Külastajatel on võimalus tunnetada sajanditetagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.

Päevapilet 4 €.

Vaata ka täpsemat KAVA!

 

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

Pühapäeval, 17. juulil 2011 peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

– Etendus näitetrupilt Truvas
– Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
– Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

 

Täna algab “Uma ehe”!

Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.

Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:

Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.

Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”

Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.

Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.

Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.

Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte.  Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!

Rõuges selguvad Võrumaa meistrid jalgrattakrossis

Täna toimuvad Rõuges Võrumaa meistrivõistlused jalgrattakrossis. Võistluskeskus koos stardi ja finišiga asub asub Rõuge noortekeskuse juures. Viie kilomeetri pikkuse rajaga saab tutvuda alates kella viiest õhtul. Naistele ja noortele antakse start kell 18.30. Mehed stardivad peale naiste ja noorte sõidu lõppu. Täpne sõidetavate ringide arv selgub võistluse alguseks.

Neile, kes võistelda ei soovi, on alates kell 17.00 avatud päevaku rada – Rõuge pargissprindirada pikkusega 1 km, kus on võimalik koguda Võrumaa Mängude osalust.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.

Nädalavahetusel võib Haanjas kuulda laskmist

Sel nädalavahetusel, 15.-17. juulil peetakse Haanjas rahvusvahelised Balti karikavõistlused Field Target laskmises. Eestis esmakordselt toimuvast esinduslikust rahvusvahelisest võistlusest võtab osa  ligikaudu 40 võistlejat kümmekonnast riigist.

Võistlus avatakse pidulikult sel reedel algusega kell 9.45 ning kõik kolm võistluspäeva nii reedel, laupäeval kui pühapäeval toimuvad ajavahemikul 10.15-15.00. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval kell 16 algaval auhinnatseremoonial.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Balti Karikavõistlustel võisteldakse WFTF määrustiku kohaselt kahes klassis: suruõhupüssid (PCP) ja vedrupüssid (Springer). Paremusjärjestus määratakse üldarvestuses ja mõlemas klassis nii meeste- kui naistearvestuses. Riikide paremusjärjestus selgub rahvusmeeskondade tulemuste põhjal.

Täpsemat infot võistluste kohta võib leida siit.

Keraamikakursus Vastseliina linnuse külastuskeskuses

Suviste õpitubade sarjas on 23. ja 24. juulil võimalus osaleda kagepäevasel keraamikakursusel Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis.

Kursus algab nööpide, prosside jm väiksemate esemete tegemisega. Teisel päeval need glasuuritakse ja põletatakse osalejate silme all valmis ehitatud paberahjus. Samuti saab teisel päeval valmis meisterdada kausi või ahjupoti.

Kursus sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele ja seda juhendab Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse tasu on 10€/päev, tasu sisaldab nii külastuskeskuse piletit, kursuse tasu kui ka keskaegset lõunasööki. Kursus kestab mõlemal päeval kell 11-16.

Lisainfo ja registreerimine: MTÜ Roots, mty.roots@gmail.com või tel 5341 9541.

Täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu

Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Foto: et.wikipedia.org
16.-18. augustil 2011 külastab Eestit Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama visiidi kuu raames toimub reedel, 15. juulil 2011 kell 20-22 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12, Võru) Tiibeti filmiõhtu, kus linastub film “Lhasa unenägu” (Dreaming Lhasa, rež. Ritu Sarin ja Tenzing Sonam, UK/India, 90 min).

Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.

Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.

Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee

Suurel Munamäel on täna ansambli Jäääär kontsert

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused kell 20.

Pileti hind 12 eurot.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil ka enne algust kohapeal.

Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Uuri lähemalt või osta kohe pilet!

 

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100  ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga  2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.
 
Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha,  kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada  ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.
 
Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.
 
Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.
 
Järgmine Võrumaa  kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu.  26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Rõuge muinasmaja

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul  tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega  kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio  Ilmaparandaja saates.

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Suveteatris jõuavad Pokud koju

9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat. 
Etendab Vilde Teater.

Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.

Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.

Täna avatakse Võrus taas liivalinn

Täna, 9. juulil algusega kell 13 avatakse taas Tamula järve rannapromenaadil Võro Liivaliina liivaskulptuuride ansambel ja kujud jäävad randa suve lõpuni. Seekord on tööde teemaks kuulsad ehitised meilt ja mujalt. Näiteks võivad liivast linnas kerkida nii Egiptuse püramiidid, Triumfikaar, Munamäe torn kui Tartu Ülikooli peahoone. Täpsemat infot leiab Võru linna koduleheküljelt.

Võru linn korraldab juba viiendat aastat liivaskulptuuride ehitamist, jätkates sellega uut traditsiooni Lõuna-Eesti kultuurimaastikul. Eestis on selline üritus esimene omalaadsete seas, kuid laias maailmas on erinevad jää-, liiva- ja lumeskulptuuride üritused – sümpoosionid, võistlused ja muidu tegemised – viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud. Skulptorite jaoks seisneb tundide ja päevadega mõõdetava elueaga skulptuuride võlu just mängulustis ja teadmises, et kõik loodu on tegelikult kaduv.

Liivaskulptor Henry Timusk: “Liiv on huvitav ja põnev materjal – ühest küljest käepärane ja tuttav, kuid sellest saab teha ootamatult mastaapseid asju. Mängu ilu juurde kuulub ka liivakunsti kaduvus – kõik loodu ei pea olema igavene.”

Liivaskulptuurifestivali korraldab Võru Linnavalitsuse toel MTÜ MaaÕhkTuliVesi, mis tegeleb liiva-, lume- ja jääskulptuuride valmistamise organiseerimisega. Tuntumaid üritusi lisaks Võro Liivaliinale on Lumelinn ning “Tule ja jää pidu”.

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht