Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale

Contra. Foto: wikipedia.org
Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel, 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht

Võrkvööde kursus Urvaste seltsimajas

8.–9. oktoobril algusega kell 12 on Urvaste seltsimajas võimalus õppida võrkvööde kudumist.

Võrkvööd on villaste meestevööde peamiseks ja valmistamistehnika poolest ka üheks vanemaks liigiks. Villast vööd kanti valdavalt pidulike (väljaskäimise) rõivastega. Seda kanti kasukal, pikk-kuuel, saartel poolpikal kuuel, hiljem ka palitul. Vööde pikkus oli tavaliselt 2,5-3 meetrit, laiuseks 5–20 cm. Võrkvööd olid tavaliselt kirjud, harva ühevärvilised.

Kursuse juhendajaks on Gerli Kannik, kes on juhendanud võrkvööde kursusi nii Tallinna Rahvaülikoolis kui ka viinud läbi õpitubasid mardilaadal.

Kursus kestab kahel päeval, kokku 8 tundi.

Kursuse maksumuseks on 18 eurot (hinnale lisandub materjali maksumus, võimalus ise kaasa võtta tugeva keeruga villane lõng, 3-4 erinevat tooni).

Täpsem info registreerijatele. Kohtade arv on piiratud!

Registreerimine ja info: klaar.anne@gmail.com; 529 2373 – Anne Klaar.

Võru võõrandab Haanja vallas Jaanimäe spordibaasi

Tänasel Võru linnavalitsuse istungil otsustati võõrandada Haanja vallas Jaanimäe külas asuv Jaanimäe spordibaas, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Avaliku kirjaliku enampakkumise alghind on 53 500 eurot. Spordibaasi pindala on 5,83 ha ja sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.

Sännas õpetatakse ahjusid õigesti kütma ja hooldama

Laupäeval, 1. oktoobril algusega 10 toimub Sänna Kultuurimõisas õpituba teemal, kuidas õigesti ahjusid kütta ja neid hooldada. Juhendab pottseppmeister Paul Pääso. Õpituba on tasuta. Huvilistel palutakse ennast registreerida meiliaadressil ilivuup@gmail.com või telefonil 5820 3730.

Õpitoa läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jaanipeebu külas tuleb taas kartulipäev

Fotomeenutus kahe aasta tagusest Jaanipeebu kartulipäevast. Foto: picasaweb.google.com

Sügis oma rikkaliku saagikoormaga on meie uksele koputamas. Küllap teavad paljud omast käest, mis tähendab külluslik õunasaak või teisalt tühi kartulisalv. Muret mõlemal juhul.

Nagu juba mitmel aastal kutsub Jaanipeebu küla kõiki laupäeval, 24. septembril Kõva tallu kartulipäevale.

Kell 10 algavale koristatud viljapõllu laadale on oodatud nii talukauba pakkujad kui ka ostjad. On teistele pakkuda õunu või kartuleid, tomateid või porgandeid, jõhvikaid või mune, nisuteri või käsitööd – oled oodatud kauplema. Sama kehtib neile, kellel neist asjust talve hakul napib. Tule ja osta, korraldajad ei küsi selle eest sentigi.

Kell 11 toimub laada raames hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagab oma teadmisi ja vastab küsimustele. Samas tutvustab ta uusi kartulisorte, mille mugulaid ta on tavaliselt ka osalejatele lahkelt jaganud.

Kell 13  korraldatakse väikese kartulitalgu, kus nopitakse heategevuslikus korras talvekartuleid Rõuge põhikoolile ja lasteaiale. Samuti saab iga soovija teatud raha eest noppida endale meelepärase talvekartuli. Tööpäeva lõpetuseks süüakse talgutoitu ja nauditakse sügispäeva.

Kell 14 algavad Rõuge valla lahtised võistlused motokrossis kõikvõimalikele tsiklitele ja ATV-dele Jaanipeebu küla krossirajal. Võistelda saavad igas vanuses krossimehed ja -naised oma tehniliselt korras oleva tehnikaga. Võistlus toimub ajasõitude alusel erinevates vanuseklassides. Kindlasti on kohustuslik motokiiver. Alla 16aastastel noorukitel ja lastel peab krossi ajal kaasas olema lapsevanem.

Lisainfo:  Kalvi 5216 732 või Anti 5362 2667.

Kalvi Kõva

Pokumaal on lasteluulepäev

Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Septembris läheb Targa Töö Ühing tuurile “Tule tööta koos meiega!”

Eesti Kaugtöö Ühingu järglane Targa Töö Ühing  kutsub huvilisi paindliku töökorralduse alast oskusteavet jagama ja koguma ning alustab targa töö tuuri nii Põhja – kui Lõuna – Eestis.

 22.-28. septembrini toimuval tuuril uuritakse kaugtöötamise võimalusi Eestis, mis aitavad inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete tululikkust läbi paindliku töökorralduse ning aitavad kaasa kohaliku elu elavnemisele maapiirkondades.

Täna on Eestis kokku ligi 700 kaugtöökeskust, neist ligi 500 asuvad avalikes internetipunktides ja 130 on külakeskustes.

22. ja 23. septembril räägivad Oma tegevusest räägivad rahvusvaheline töökoha lahenduste pakkuja Regus, ideest teostuseni tööklubi Garage 48 ja jagatud kontoris tegutsev konsultatsioonifirma CPD Arendusjeskus. Samuti külastatakse Kuusalu vallas Kolgas multifunktsionaalset külakeskust. Kaugtöö kogemusi jagavad MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuse, Aaspere Külakoja ning Haljala rahvamaja inimesed.   

 26.-28. septembril käivad kaugtööhuvilised Lõuna-Eestisse. Kolme päeva jooksul külastatakse Paide töökeskust, arutletakse Noor-Eesti Loomekeskuses Tartus, kuidas käivitada loomemajanduskeskust  ja vaadatakse, kuidas see juba ka Moostes toimib. Ka uuritakse Räpina, Kanepi, Urvaste, Võru, Abja-Paluoja ja Haanja Kündja talu sarnaste keskuste tööd.

 Tuurile saab registreeruda www.smartwork.ee lehel.

Mihklilaat Haanjas

Haanja Vallavolikogu alatise sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja Kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub

30. septembril 2011 algusega kell 12
Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.

Oodatakse kõiki suuri ja väikseid laadale müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus! Anna ära, müü või vaheta – otsuse teed ise!

Tore oleks, kui annad oma osalemissoovist teada komisjoni esinaisele telefonil +372 523 4029 hiljemalt 29. septembriks.

Olete oodatud!

Hooaja avapidu Haanja rahvamajas

 

Reedel, 16. septembril 2011 kell 20 on kõik uued ja vanad sõbrad oodatud hooaja avapeole Haanja rahvamajas!

Meenutused suvistest suitsusauna päevadest: lühifilm “Kurat tuleb sauna”. See on lugu mehest ja naisest, kes püüavad lagunevat suhet päästa suitsusauna ürgses õhkkonnas.

Peol mängib tantsuks ansambel “SÄDE”.  Avatud on ka kohvik!
Sissepääs 6 €

Laudade ja kohtade broneerimine:
Ivi tel +372 5305 4164, Lii tel +372 5380 1643

Võru linn ootab tegevustoetuse taotlusi

Võru linnavalitsus ootab järgmise aasta tegevustoetusteks ja ürituste korraldamiseks taotlusi kuni 1. oktoobrini.

Raha on võimalik taotleda kolmeks otstarbeks: huvitegevuse toetamiseks, ürituse korraldamiseks või tegevustoetuseks. Toetuste andmise korrad ning blanketid leiab aadressilt www.voru.ee.

Võrus otsitakse kaevukaante vargaid

Võru linnavalitsus pani välja 500 euro suuruse vaevatasu inimesele, kelle vihje aitab tabada kurjategijad, kes ööl vastu neljapäeva varastasid Vilja tänavalt kaheksa sadeveekaevu malmkaant.

„Viimastel nädalatel on siin-seal üksikud kaevukaaned kaduma läinud, kuid sellist massilist vargust pole veel ette tulnud,“ kommenteeris linnahoolduse vanemspetsialist Risto Aim.

Kaevukaante vargustega on linnale tekitatud suurt kahju. „Ühe kaane maksumus on umbes 250 eurot, kuludesse lisandub veel paigaldustöö hind,“ sõnas Aim.

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames toimuvad kohapealsed ekspertarutelud

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17 Rõuge rahvamajas –  teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas –  teemaks metsad ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15  Kütioru keskuses – teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjasthuvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  730 0316) ning Keskkonnaameti kodulehelt.

 

 

 

Looduslodi avab sügissõitude hooaja laiendades sõidupiirkonda Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale

Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts

Rõuges õpetatakse lõnga värvima… seentega

lõngaproovid Loodusmuuseumi näituselt

Selle nädala lõpuni Võrumaal Rõuges toimuval seenenädalal õpetatakse värvima lõngu seentega. Kübarakandjatega värvides saab ilusaid punaseid, pruune, beeže, sinakaid ja halle toone.

Tekstiilikunstnik Airi Gailiti sõnul saab seentega värvida isegi paremini kui paljude taimedega.

„Näiteks meie metsades palju levinud verkjas vöödik on suurepärane värviseen. Sellega saab tugevat punast, aga ka oranžikat. Lisaks saab jalgadest ka kollast värvi“, kirjeldab kunstnik üht oma lemmikut.  Tõmmuriisika kupatusveest sai ta kätte hallikaid toone. Harilikust põdramokast saab aga sinist.

„Seentega on põnev katsetada,“ on tekstiilikunstnik kindel.

Kui vanad ja ussitanud seened söögitegemiseks ei kõlba, siis värvimiseks on need küll väga head. Veelgi enam – mida vanem ja koledam on seen, seda paremini eraldub temast värvaine. Ka on head värviandjad külmunud seened. Muidugi peab seentega värvida soovija metsas hoolikas korjaja olema – saja grammi lõnga kohta kulub pool kuni kolm kilo seeni.

Värvitoon ei sõltu ainult seente hulgast vaid ka  peitsist, mida kasutatakse. Peitsimine suurendab värvi kinnitumist lõngale, parandab pesu- ja valguskindlust. Erinevaid peitsaineid kasutades saad ühe seeneliigiga värvida mitu värvi. Seeni tuleb keeta umbes tund aega. Seejärel tuleb varem peitsitud lõng kasta märjaks ja pista jahtunud värvileende. Lahuse temperatuuri tõsta aeglaselt 90°-ni ja hoida nii tund aega.

Taimedega värvimine on vana juba aastatuhandeid, aga seentega hakati värvima alles ligi nelikümmend aastad tagasi. Ameeriklane Miriam Rice avaldas 1974. aastal raamatu „Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”), millele kuus aastat hiljem järgnes juba mahukam trükis “Seentega värvimine”. Samal aastal pandi USAs üles ka esimene seentega värvitud tekstiilide näitus.  Ajapikku jõudis seentega värvimise oskus ka Euroopasse ja Eestisse.

 Airi Gailit õpetab huvilistele seentega värvimist Rõuge rahvamajas sel laupäeval. Samas on üleval ka tema poolt seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.

 Seeneretked jätkuvad Rõuges nädala lõpuni. Rahvamajas on huvilistele välja pandud enam kui 60 liiki seeni. Samuti keedab meisterkokk Angelica Uudeküll uhke seeneroa ning pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.

 Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.

 

Rõuge seenenädalal leiti seeneharuldusi

Rõuges käib neljas seenenädal. Esimesel seenefestivali päeval korjati lähiümbruse metsadest kahe tunni jooksul enam kui 50 liiki seeni ja seati üles seenenäituseks. Ilmselt on näitusele järgmistelt seeneretkedelt veel lisa oodata, sest viimastel aastatel on siit kandist leitud ligi 220 liiki seeni.

Seenenädala käigus toimuvaid metsaretki juhendab Eesti üks tuntumaid seeneuurijaid Vello Liiv koos kahe noore mükoloogi Teele Jairuse ja Veiko Kastanjega.

Üks seenenädala eesmärke on õpetada inimesi ära tundma söögiseeni ning eristama neid mürgistest. Kõige rohkem ajavad inimesed segi valge kärbseseene ja šampinjonid. „Oskus söögiseeni ära tunda on kasvanud,” kinnitas seeneuurija Vello Liiv.

„Viimastel aastatel on ilmunud mitu seeneraamatut ja on hea näha, et inimesed on neid enne metsa minekut ka uurinud,” on ise mitme seeneraamatu koostamise juures olnud mees veendunud. Ega see seente vahel vahettegemine väga lihtne ole, lausus ta, sest juba pilvikuid kasvab Eestis üle 200 liigi.

Seeneuurija rõõmustas, et esimeselt seeneretkel avastas ta ühe torujala liigi, mida ta enne Eestis näinud ei ole. Selle täpne liigitamine seisab veel ees. Ka uudistasid seeneretkelised ilmselt hetkel maailma kuulsaimat seent – seenenädala korraldajate ning Looduskalendri meeskonna üles seatud seenekaamera ees kasvavat looduskaitsealust haruldust korallnarmikut.

Seeneretked jätkuvad veel sel nädalal. Parimad kübarakandjad seatakse kõigile vaatamiseks välja Rõuge rahvamajas avatud näitusele. Kuni pühapäevani on samas avatud tekstiilikunstnik Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Airi Gailit jagab oma seentega värvimise oskust kõikidele huvilistele ise ka laupäeval.

Et enamik meist käib metsas seeni korjamas siiski pigem söömiseks, siis ei puudu seenenädalal ka kööginurk. Laupäeval keedab meisterkokk Angelica Udeküll uhke seeneroa. Kulinaarseid elamusi jätkub veelgi, sest pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.

Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.

Kadri Valner


Rõuge seenenädala juurde on ikka kuulunud ka seenenäitus rahvamajas. Foto: Kaile Kabun

Sännas avatakse noortetuba

Kolmapäeval, 7. septembril algusega kell 18 alustab tegevust Sänna noortetuba.

Avapäevale on oodatud kõik, kes soovivad tutvuda noortetoa juhendaja Hindrek Vouga; osaleda mängudes, mida juhendavad Hindrek, Pipi ja Ieva; planeerida noortetoa tegevust; nautida mõnusat ilma, koosolemist ja kultuurimõisa värsket Itaalia stiilis pitsaahju (igaüks saab endale valmistada meelepärase kattega pitsa).

Seenesõbrad saavad kokku Rõuges

Eile, 5. septembril algasid Rõuges neljandad seenepäevad, kus saavad kokku seeneteadlased ja -korilased.

Seenenädalasse mahuvad seeneretked asjatundjate juhendusel. Eile seati rahvamajas üles seenenäitus ja sellega saab tutvuda kuni reedeni.

Rõuge seenepäevade korraldajad koostöös Looduskalendri meeskonnaga on püstitanud Võrumaale ka seenekaamera, mis jälgib looduskaitsealuse korallnarmiku (Hericium coralloides) viljakeha arengut. Kindla ajavahemiku järel peegelkaameraga tehtud pildid monteeritakse videoks ning teadaolevalt on see esimene omataoline seene arengut järgiv ettevõtmine Eestis.

Kahe nädala jooksul üles võetud videoid näeb aadressil www.viitinalhk.ee.

Uudsena on seenenädala kavas veel seentega värvimise õpituba, juhendab Airi Gailit. Esmaspäevast pühapäevani on avatud ka Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Angelica Udekülli (Eesti kulinaaria instituut) juhendusel avatakse seeneköök.

Pühapäeval, 11. septembril kell 9 algab koduaialaat, mille raames toimub ka seenehoidiste konkurss.

Kõik tegevused toimuvad Rõuge rahvamaja juures ja ka seeneretkedele starditakse rahvamaja eest.

Rohkem infot: www.viitinalhk.ee.

Sääriksääsklane korallnarmikul.
Foto: Urmas Tartes

Pokumaale pääseb ka septembris

Septembris pakub Edgar Valteri tegelaste järgi loodud Pokumaal kooliõpilastele mitmeid võimalusi aega veeta ja loodust tundma õppida.

7.-9. september – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks on ligi  1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR

 

14.-16. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

16. september – Luulekonkurss

21.-23. september – metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

21. september- Kõige vanema poku sünnipäev

Kavas: Kõige vanema poku sünnipäeva tähistamine kell 12 ja 14. Vajalik on eelregistreerimine.

24. september – kommide valmistamise õppepäev

Kavas algusega kell 12 ja 14 kommide valmistamine. Päev kogu perele. Vajalik on eelregistreerimine. Osalemistasu on 1 EUR/in.

28.-30. september –  metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi; optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR.

Haanjamail saab taas loodpuspargi kaitsekorralduskava koostamises kaasa lüüa

Aprillikuiste algatuskoosolekutega Võrus, Rõuges ja Haanjas sai alguse Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamine, suvel koondati asjakohaseid materjale ja septembri keskel on kohalikel inimestel taas võimalus kava koostamisel kaasa rääkida – toimuvad ekspertarutelud.  Arutelude toimumisajad:

 

Esmaspäeval, 12. septembril kell 17.00 Rõuge rahvamajas

teemaks järved ja teised veekogud;

Teisipäeval, 13. septembril kell 17.30 Haanja rahvamajas

teemaks liigid ja loodusmaastikud;

Kolmapäeval, 14. septembril kell 15.00 Kütioru keskuses

teemaks niidud, sood ja kultuurmaastikud.

Ekspertaruteludel saavad kokku vastavate teemade eksperdid ja Haanja looduspargi olusid, inimesi ning tavasid tundvad kohalikud asjatundjad, et üheskoos sõnastada kaitseala visioon, peamised väärtused ning kaitse-eesmärgid. Selgitatakse ja räägitatakse läbi eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Osalema ja kaasa rääkima oodatakse kõiki asjast huvitatud ametkondi, organisatsioone, kodanikuühendusi, aga ka maaomanikke ja kohalikke elanikke.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Täpsemat lisainfot kava koostamise kohta saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon:  7300 316) ning Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=haanja

Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Põrmandu alt löütü kivi. Foto: Uma Leht

Sõmmõrpalo vallast Liinamäe mõisast asunigutalo köögipõrmandu alt tull’ vällä tarõsuurunõ kivimüräk. Tuu om arvada sama kivimüräk, mink kotsilõ om üles kirotõt juttõ kivi ala matõtust varandusõst.

«Seo ots lätt vundamendi ala, tõsõlõ poolõ,» kõnõl’ löütü kivi suurusõst Murumäe talo peremiis Helsteini Lembit. «Tõnõ ots lätt ahu ala ja kolmas küünüs viil poolõ tarõni. Seo om õnnõ nukakõnõ siin päält nätä. Ja ku pall’u tä alla viil lätt?!»

«Mi tiidsemi nii pall’u, et määnegi suur kivi om põrmandu all. Esä veidükese ragusi taad, ku tegi tarõnukka,» ütel’ Lembit. «A köögijaku es tiiä sukugi. Ku viitrassi kaivõti, läts tuu täpsele kivist müüdä.»

Kivvi kaiõn tunnus, et maja ehitämise aigu om tuud päält kõvastõ lahutu. Maja om ehitet tuudaigu, ku mõisamaa asunigõlõ vällä jaeti. «1928 vai kuna nä tetti,» tulõt’ miilde Lembitü 86aastanõ imä Miralda, kiä tuudaigu oll’ väiku lats. «Maa anti ja naksiva kõik ehitämä. A nuu omma kõik är koolnu, kes teivä ja olli. Tuu oll’ paruni man üts Tammi Miina, tälle anti maa ja tä nakas’ siiä ehitämä. Kõgõpäält oll’ maja vundament tettü tõsõ kotussõ pääle, a sis millegiperäst märgiti ümbre ja tetti tarõ siiä.»

Mõisaaigu olli ümbretsõõri talli, vask’alauda, küünü, kaiv, munakivvega katõt huuv, tiidse Miralda uma imä jutu perrä. Tä esi sai majja elämä päält sõta. A köögipõrmandut olõ-s putnu päält maja ehitämist kiäki. Lembit om väke täüs, et vahtsõ köögipõrmandu jaos iks kivvi vähämbält päält är lahku. Loe edasi: Põrmandu alt löüti tarõsuurunõ kivi

Võrus alustab naiste ja ka rasedate joogagrupp

Mari Peetsalu. Foto: erakogu
Teisipäeval, 6. septembril alustab Võru beebikoolis (Lembitu tn 2, II k) sügistalvist hooaega naiste joogagrupp, lisaks on ka lapseootel naistel võimalus tulla samal päeval esmakordselt kogunevasse rasedate joogagruppi.

Joogatunnid toimuvad teisipäeviti ja liituma on oodatud kõik soovijad nii Võrust kui kaugemalt.

Naiste jooga algab kl 15.30. Lisaks füüsilistele joogaharjutustele on grupitöös oluline koht ka loovuse äratamisel ning omavahelisel suhtlusel, kus naised ja emad võivad turvalises ringis avada just sel hetkel neile olulisi teemasid. Kohale võib tulla ka koos lastega, kes saavad siis samal ajal omapäi mängida kõrval asuvas mängutoeas.

Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.

Joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.