Rubriik: Võrumaa
Uma Mekk: kapsapäev Võrumaal
Võrumaal Rõuge vallas asuvas Alt-Lauri mahetalus on täna
kapsapäev.
Päev algab kell 11 ringkäigu ning kapsalõikamisega talu
põllul. Kavas on kapsaste maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada.
Keraamik Maarja Vilsari juhendamisel meisterdatakse kapsast erinevaid
esemeid.
Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga, kes sel päeval on oma müügilettidega väljas.
Õhtu lõpeb neile, kes endast varakult märku andnud, Mooska suitsusaunas, kus saunamõnude kõrval katsetatakse kapsamähise kui rahvameditsiinis tuntud põletikualandaja tegemist.
Alt-Lauri talu perenaise Kaja Keskküla hinnangul on juba teist aastat toimuv sügisene kapsapäev heaks võimaluseks jagada kapsakasvatuse ja –turustamise kogemusi.
„See on koht, kus ka ettevõtjad saavad üksteiselt õppida, samuti toimub siin võrgustikupõhise koostöö ja rist-turunduse treening“, lausus ta.
Kapsapäev on üks selle-aastastest Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva Uma Meki sarja ettevõtmistest. Suvel toimusid umbrohutoidu päev Metsamoori perepargis, salatite meistriklass Alt-Lauri talus, koduveinipäev Rogosi mõisas, suitsuliha koolituspäevad Mooska talus, sõiraseminar koos õhtuse piimapukipeoga Kiidi turismitalus ja Rõuge seenenädal.
Ees seisavad Lõuna-Eesti mahetoidu konverents Nursis 4. novembril ning 5. novembril toimuv Uma Meki suurlaat Võrus.
Alt-Lauri mahetalu tegeleb köögiviljakasvatuse ja töötlemisega ning juhib mahekaupade ühisturustust Lõuna-Eesti Toiduvõrk.
Mahetootmisega hakati talus tegelema 2004. aastast, 2009. aastal hakati tegelema ka töötlemisega.
Täna on Haanjas Mihklilaat
Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub täna algusega kell 12 Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.
Laadale on oodatud kõik suured ja väiksed nii lähedalt kui kaugelt – müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus!
Laadale on registreerunud juba 42 müüjat, kes pakuvad:
– küpsetisi,
– suitsuliha,
– lambaliha,
– metslooma suitsuvorsti,
– jõhvikaid, astelpaju marju jms,
– mett,
– köögivilja,
– kosmeetikat,
– käsitööd – puidust, lõngast, riidest jms,
– ehteid,
– istikuid jpm.
Avatud ka tasuta Second hand!
Esmakordselt toodetakse otsepilt Haanja100 rajalt
Plaani karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab esmakordselt rattamaratoni Haanja100 ajaloos liikuva pildi otseülekandena internetti. Laupäeval, 1. oktoobril saab alates kella 10.30-st jälgida Plaani karjamõisa toitlustuspunkti läbivaid rattureid veebilehel tipikas.tv/otse. “Eesti Pagar” nime kandev toitlustuspunkt asub 100 km sõitjatele 42. kilomeetril, 100 miili sõitjad läbivad karjamõisa lausa kaks korda (55. ja 99. km).
Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Anname endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab umbes kella 13.45-ni, sest siis on eeldatavalt finišis 100 km võitja ja saame võitja nime otse-eetris teatavaks teha.
Haanja 100 “Eesti Pagar” TP2 Plaani karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Arvestuslikult:
- esimene 100 miili rattur Plaanil (55 km) kell 9.40
- esimene 100 km rattur Plaanil (42 km) kell 10.50
- esimene 100 miili rattur teist korda Plaanil (99 km) kell 13.00
Otseülekande meeskond: reporter – Jaanus Mark, operaator – Karel Saarna, tehniline tugi – Taavi Lüütsepp ja Maanus Hurt.
Info: Haanja100 kodulehelt ja Facebooki lehelt
Plaani karjamõisa muud tegemised kodulehelt ja Facebookist
Rõuge TV tegemised
Võrus mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid
Täna mälestatakse parvlaeva Estonia katastroofis hukkunuid. Võru Linnavalitsuse ja Võru Maavalitsuse esindajad asetasid täna Estonia mälestusmärgi juurde pärjad ning süütasid 17 mälestusküünalt.
17 aastat tagasi, 28. septembril uppus tormisel Läänemerel reisiparvlaev Estonia, viies endaga
ametlikel andmetel merepõhja 852 inimest. Võru linn kaotas laevahuku tagajärjel 17 kodanikku, nende seas oli
linna ametlik delegatsioon, kuhu kuulus ka toonane linnapea Jaak Ott.
Marianne Mett
Kaks tundi puhumist: kuus roolijoodikut
Võru politsei korraldas esmaspäeval hommikul kella 7-9 reidi „Kõik puhuvad“, mille käigus kontrollitud 950 sõidukijuhist kuuel ei olnud asjad hingeõhuga korras.
Lisaks kuuele alkoholi tarvitanud juhile tuvastati kolmel veokil ülekaaluline palgikoorem, üks juht oli eksinud töö- ja puhkeaja nõuete vastu ning vahele jäi ka üks kiiruseületaja.
„Lähtusime eelkõige sellest, et politsei tegevuse eesmärgiks on liikluse rahustamine ja ohtlike liiklejate kõrvaldamine liiklusest,“ ütles Võru politseijuht Madis Soekarusk. „Tulemus teeb murelikuks: esmaspäeva hommikul, tipptunni ajal joobnuna või jääknähtudega rooli taha istunud juhtide suur arv kohustab meid samalaadseid operatsioone korraldama ka edaspidi.“
Haanjas tuleb õppepäev „Vanast uus”
Pühapäeval, 2. oktoobril algusega kell 10 toimub RMK Haanja teabepunktis näputööhuvilistele õppepäev „Vanast uus”.
Õppepäevast saab osa võtta kokku 30 inimest (igal täistunnil korraga kuus inimest).
Kavas on paku- ja taimetrükk naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Võta kaasa puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne)!
Mustri trükkimiseks kasutatakse puulehti ja trükipakke (templeid). Vajaduse korral on võimalik kott, rätik, mille peale trükkida, ka kohapeal osta.
Õppepäeva juhendab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.
Soovijail tuleb end end õppepäevale registreerida hiljemalt 29. septembril kas telefonil 524 0187 või e-posti aadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.
Õppepäev on osavõtjatele tasuta.
Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga
Kagu-Eesti paistab tänavu päris hea köögivilja saak olevat, sest suvine ilm pakkus nii päikest kui äikest ja maa andis juurikatele piisavat niiskust ning toitaineid, et hooga kasvada. Ja võilill paisutas siin mõnel pool oma lehed sel suvel lausa nii suureks, et tekkis juba tunne nagu oleks tegu uue liigi või hoopis geneetiliselt muundatud taimega.
Saagikoristus võib vahel tuua ka üllatusi ja nõuda leidlikku lähenemist. Paiguti võib näiteks savine maa olla vaatamata sügisvihmadele pisut sügavamal mullakihis nii kuiv, et võta või kang appi – muidu saaki kätte ei saa…
Haanjas Horoski külas katsetasid potipõllumehed kangiga porgandite ülesvõtmist ja see meetod toimis päris hästi. Labidaga porgandile järgi minna oli kohati täitsa võimatu, sest labidat ei õnnestunud mingi nipiga maasse suruda, kaevata ega lüüa. Porgandil jagus küll väge, et savisesse mulda tungida ning jämedaks kasvada, ent saagikoristajal jäi selle väeka porgandi kättesaamiseks rammu väheks.
Nii jõulist porgandivõttu pole Horoskil varem harrastatud, ent tänavu, mil porgand piisavalt pikk ja parajalt pirakas, kippus ülesvõtmisel juhtuma nii, et labidaga pääses küll poole juurikani, aga kui hakkasid ‘põrknast’ maast üles võtma, läks porgandipoiss plõksti pooleks. Nii ei jäänudki muud üle kui leiutada teistmoodi meetod – porgandivõtt kangiga. Loe edasi: Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga
Sännas algab astronoomialoengute ja vaatlusõhtute sari
Sügisel 2011 ja kevadel 2012 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomiateemaliste loengute ja vaatlusõhtute sari. Sari koosneb kuuest loengust ja kolmest vaatlusõhtust.
Esimene loeng/vaatlusõhtu leiab aset reedel, 7. oktoobril. Esineb astrofüüsika doktor Elmo Tempel ettekandega “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Elmo kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Praegu töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, ükskgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.
7. oktoobri õhtul on idakaares näha muuseas Kuu, Jupiter, Uraan ja palju muud põnevat. Vaata vaatlusõhtu tähekaarti http://kultuurimois.kultuu
Loengu algusaeg on kell 19. Loengule järgneb kohe vaatlus orienteeruvalt kell 20-22. Gruppidel palume registreerida telefonil 5558 8927 – Hendrik Noor. Vaatlusõhtu toimub vähese pilvisuse korral.
Loengu ja vaatlusõhtu osalustasu on 1 euro. Toetab LEADER-programm.
Alt-Lauri talus tuleb kapsapäev
1. oktoobril kell 11-14 toimub Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus kapsapäev.
Kell 11 ringkäik põllul, vaadatakse ja lõigatakse erinevaid kapsaid
Kell 11.30 käsitsi hapukapsa tegemise õpituba eelregistreerimisega; kapsaorienteerumine- eelregistreerimisega
Kell 12 erinevate kapsaste suur maitsmistest talupoes
Kell 12.30 kapsalõuna (omapanusega) – palun andke ette teada oma huvist! Menüüs kapsa-klimbisupp, õunakook, tee
Kell 13.30 Kapsa loovtuba Maarja Vilsari juhendamisel, kapsamängud ja jutud
Ja Haanja kandis
Kell 16 Kapsas terviseks – Mooska suitsusaun kapsamähistega. Pakutakse ka suitsusaunaliha ja muud head-paremat.
Töötubasid toetatakse toiduturismi ja aktiivse turismi koospakkumise projektist INFACTO.
Eelregistreerimine 28. septembrini: kajakeskula@gmail.com või 56953206.
Võrus tuleb metsateemaline kontsert
Reedel, 7. oktoobril kell 19 toimub Võru kultuurimajas Kannel kontsert “Eesti metsa lugu – Nõukogude aeg”, kus esineb Weekend Guitar Trio ja nõukogudeaegsest metsaelust pajatab Vladislav Koržets.
Eesti Kontserdi ja RMK koostöös sündinud kontserdsari on ainukordne ühisprojekt, millega Eesti metsa lugu jõuab mitmekümnesse Eestimaa paika, sageli sellistesse ebaharilikesse kohtadessegi, kus tavapäraselt pole harjutud kontserte kuulama.
Tõtt öelda polegi tegemist klassikalise kontsert-ettevõtmisega, vaid tänavuseks rahvusvaheliseks metsa-aastaks loodud sulandusega kvaliteetsest muusikast ja Eesti metsa lugu pajatavast kõnelejast.
Kogu „Eesti metsa lugu“ jaguneb ajaloolisteks etappideks ning igal üksikul kontserdil keskendumegi ühele etapile. Need põnevad ajalooseiklused avavad uusi tahke meie teadmistes ning aitavad mõista siinse inimese kulgemist läbi metsa ja koos metsaga.
Weekend Guitar Trio moodustus 1993. aastal pärast Robert Jürjendali osalemist ühel Guitar Crafti kursusel Saksamaal. Trios on kolm kitarristi: Robert Jürjendal, Tõnis Leemets ja Mart Soo, kelle muusikaline taust hõlmab vastavalt klassikalise kitarri ja Guitar Crafti meetodit, alternatiivset elekroonilist tantsumuusikat ja džässi/ vaba improvisatsiooni.
Vladislav Koržets on eesti humorist ja kirjanik, on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. Loe edasi: Võrus tuleb metsateemaline kontsert
Silvi Vrait esineb Rõuges
Silvi Vrait annab laupäeval, 1. oktoobril Rõuge rahvamajas kontserdi “Hümn armastusele”. Kontserdi algus kell 16.00, pääse maksab 6 eurot. Täpsem info: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskus, tel 5076214.
Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ
Suurt süämehallu joodigu peräst tiidvä pall’o imä, naasõ, latsõ… Tüüandja vanva, ku päält palgapäivä poolõ tüümehe «kaoma» läävä. A sakõst arvatas, et tetä saa-i midägi ja joodik jääski juuma, nikani ku hinnäst koolnus juu.
Priit tunnistas väega õkva, et timä pruuvsõ tävve tiidmisega hinnäst koolnus juvva – elo es olõ inämb elämist väärt. A surm es tulõ: Priidul om hää tervüs ja peris noorõst pääst tekk’ tä kõvastõ sporti kah.
Sõs sai Priidulõ selges, et hirmsa joodigu elo või viil 20 aastakka edesi minnä. Priit otsõ api tohtri käest ja käve kats kõrda Villändin pendlimehe man. Lubasi hindäle, et võtt hinnäst kätte. A midägi avida-s. «Oll’ vallus teedä, et ma ei suta esihindäle antut lubahust pitä,» ütel’ Priit. «Pallõlsi jumalat, et hädäorg lõppõsi…» Loe edasi: Kõnõlõmisõga viinaviast vallalõ
Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas
Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.
Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.
Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).
Hortus Musicus tuleb esinema Haanjasse
Legendaarne ansambel Hortus Musicus Andres Mustoneni juhtimisel tuleb Lõuna-Eestisse esinema kontserdiga Renessanssmosaiik, kus kõlab itaalia, prantsuse ja hispaania renessanssmuusika kogu oma kirevas mitmekesisuses.
Kontsert toimub Haanja rahvamajas 7. oktoobril kell 19. Lõunaeestlased, kasutage haruldast võimalust!
B. Kangro kirjanduspreemia saab lastekirjanik Grethe Rõõm
Bernard Kangro kirjandusauhinna komisjoni ettepanekul saab tänavuse kirjanduspreemia lastekirjanik Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ eest.
Grethe Rõõm (34) elab Võrumaal Rõuges Tindi külas. Rõuges sündisid ja jõudsid raamatukaante vahele „Lohe Lembitu lood: pahandus Ööbikuorus“ (2009), „Lohe Lembitu lood: kitserööv“ (2010) ja „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ (2010). Praegu on kirjanikul käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.
Võru maavalitsus annab B. Kangro nimelist kirjandusauhinda välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle sünnist möödus 18. septembril 101. aastat. Mullu pälvis auhinna kirjanik Rein Põder raamatu eest “Unustatud”.
Tänavuse preemia nominentide loendi koostas Võrumaa Keskraamatukogu, valides vahemikus septembrist 2010 kuni septembrini 2011 ilmunud kirjanduse seast Kangro-preemia statuudile vastavad teosed. Auhind antakse laureaadile üle 14.oktoobril kell 16 Võru Avatud Ateljees täiskasvanud õppija nädala maakondlikul lõppüritusel.
Britt Vahter
britt.vahter@mv.werro.ee
+372 786 8318
Rogosi mõis kutsub sügislaadale
Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!
Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus
Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.
Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!
Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht
RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis
Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.
Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.
Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.
Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.
NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.
Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.
Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!
Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte
Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.
Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.
Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.
Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.
Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.
Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon: 7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Sänna kultuurimõisas on filmiõhtu
Täna, 17. septembril kell 18 näidatakse Sänna kultuurimõisas filmi „Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas”.
Filmi on teinud Ieva Dubanevica. 12 minutiga antakse ülevaade, kuidas ehitati Sännas kuppelkasvuhoonet, kanatraktorit, pitsaahju, mandalaaeda, maitsetaimespiraali ja palju muud.
Pärast seda film „Jumalad on vist hulluks läinud” („The Gods must be crazy”), inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.
Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee, tel 5558 8929
Võru instituut esitles uut „Mino Võromaa” kogumikku
Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.
Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.
Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.
Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.
Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).
Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.
Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.
„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)
4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)
7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)
10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass
Urvaste koduloomuuseum suurema venna juures külas
2011. aasta talvel alustas Võrumaa muuseum näituste sarja „Väikemuuseum näitab”. Oma kogusid on juba tutvustanud Vastseliina koduloomuuseum ja Obinitsa Seto muuseumitare.
Täna, 16. septembril kell 14 avatakse Võrumaa muuseumis Urvaste valla koduloomuuseumi näitus „Talutööde abilised”.
Urvaste valla koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamajas 11. märtsil 2006. Nüüdseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.
Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ja on abiks muuseumitunni „Taluhooned ja talutööd” korraldamisel.
Uma kandi tarkus koolin
«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.
«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.
Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.
Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»
Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin
Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale
Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula
Vana pilt kõnõlõs
Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.
Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».
«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»
«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)
G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»
Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.
Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!
Uma Leht