21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.
Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.
Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.
Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.
Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard
Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.
Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.
“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.
Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2015” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võru gümnaasiumi valmimine.
Eelmise aasta 31. augustil toimus Võrus pikisilmi oodatud sündmus, kui aadressil Seminari tn 1 avati pidulikult Võru Gümnaasiumi rekonstrueeritud koolihoone. Ühelt poolt teeb kooli eriliseks linna vanim muinsuskaitseline hoone, mis pärast rekonstrueerimist näeb taas välja suursugune, teisalt on seal mitmete uuendustega õppekorraldus, et tagada kõigile õpilastele kvaliteetne ja valikurohke gümnaasiumiharidus.
Enam kui viie miljonilise projekti rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti üks vanemaid tegutsevaid metsaühistuid, MTÜ Võrumaa Metsaomanike Liit, tähistab täna oma 20. tegevusaastat. 30. jaanuaril 1996. aastal kogunesid 13 Võrumaa metsaomanikku koosolekule ja otsustasid asutada metsaomanike ühenduse. Praeguseks on jäänud metsaühistu liikmeskonda kolm kunagist asutajaliiget.
Võrumaa Metsomanike Liidu asutamise juures olnud ja esimesse, siis veel ajutisse juhtimisorganisse valitud metsakorraldaja Ülari Kasak meenutab, et tegelikult arutati metsaühistu asutamist juba varem. “Üheksakümnedate esimesel poolel oli aktiivselt käimas maareform, nii et metsale pöörati mõnevõrra vähem tähelepanu. Natuke sai metsaasjadega tegeleda Taluliidu tegevuse raames ja olid isegi mõned õppepäevad. Võrus hakkasid mõned metsamehed ühistu loomise teemat küll arutama, kuid algul ei võtnud see vedu. Kuid metsaomanikke tuli järjest juurde ja leidus ka aktiivne eestvedaja, Toomas Krevald. Missos juba oli väike metsaühistu ja nii sai ka Võrus asi ära tehtud,” räägib Kasak.
Võrumaa Metsaomanike Liidu praegune tegevjuht Erki Sok lisab, et tema liitus metsaühistu tööga 2005. aastal. “Esialgu erametsanduse tugiisikuna, hiljem olen töötanud tegevjuhina. Kogu aeg oleme püüdnud edasi areneda – kui 2005. aasta lõpuks oli meil liikmeid 65, siis praeguse seisuga on meil juba 671 liiget. Pidevalt oleme arendanud ka pakutavaid teenuseid, välja oleme jõudnud nii-öelda “täisteenuseni” – teeme kõike, metsa istutamisest palgi müügini. Aga meie metsaomanikud on iseseisvad, enamus teevad midagi ka ise metsas oma kätega ära,” räägib Sok.
Iga-aastane jaanuarikuine Rõuge TV otsesaade on eetris täna, 29. jaanuaril kell 19.00. Kavas on valla kodukohakampaania loosimine, vaatajamäng, kiigatakse beebide lusikapeole, tuttavaks saadakse vabatahtlik Manueliga Hispaaniast, huvitavad stuudiokülalised ja muudki.
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Haanja bussipeatuse uus rüü. Foto: Anett Org
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev!Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Suure Munamäe vaatetorn. Foto: FB
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
Haanja vald saab 10. jaanuaril 25-aastaseks. Tähistatakse seda sündmusterohke nädalaga 10.- 17. jaanuaril 2016, kuhu on kokku põimitud põnev kava, mis pakub huvitavaid ettevõtmisi kogu nädala jooksul.
Vaatame nii ette- kui tahapoole, arutleme, mis on 25 aastaga toimunud ja mis võib Haanjamaad laiemalt tulevikus ees oodata. Sünnipäevale kohaselt ei puudu laualt tort ja pidu, lisaks suusatamine sõpradega, tuurid mõisates, meenutused, filmiprogramm, noorte piljarditurniir, avatud uste päevad ettevõtetes ja palju, palju muudki.
Vaade Suure Munamäe vaatetornist. Foto: Maris Lestberg
2015. aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 37 364 külastajat, mis oli 9% suurem võrreldes 2014. aastaga. Renoveeritud vaatetorni rekord on pärit aastast 2007, mil torni külastas 55 000 inimest. Kolmel viimasel aastal on külastajate arv iga-aastaselt kasvanud.
Suure Munamäe vaatetorn asub Baltimaade kõrgemas tipus – 318 meetri kõrgusel merepinnast. Vaatetorni platvormilt avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40-50 km raadiuses.
Seoses Haanja valla 25. juubeliga on Suure Munamäe vaatetorn avatud iga päev kuni 17. jaanuarini kell 12:00-15:00 ja edasi nädalavahetuseti samadel aegadel.
Ühisnäitusel “TEE” osales kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, keraamika, graafika, joonistuse kui ka maali sõpradele.
Toomas Altnurme, üks Kagu-Eesti suurimal kunstinäitusel osalejaid. Foto: Urmas Saard
Näituse korraldaja Jana Huul on seni toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri” koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga.
Käesolev projekt sündis elust enesest – teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.
Näitusel “Tee” osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.
Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.
17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.
Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto
Maakondade spordiliite ühendav Eestimaa spordiliit Jõud tunnustas aasta tegijaid.
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
Palju õnne ja tänud tehtu eest!
Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.
Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard
Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.
Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile: marianne.mett@voru.ee.
Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.
“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.
Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.
7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”
19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.
Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!
Tule Eesti kunstnike ühisnäituse “TEE” avamispeole 18. detsembril kell 18 Vana-Võromaa Kultuurikotta ja saa osa ühest suurimast Kagu-Eesti kunstisündmusest sel aastal.
Avatav aastalõpunäitus “TEE” torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii tekstiilikunsti, skulptuuri, videokunsti, installatsiooni, graafika, joonistuse kui ka maali osas.
Koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga on näituse korraldaja Jana Huul toonud võrukatele juba kaks menukat kuraatorprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.
Kunstnike huvi osutus suureks, tervelt 75 autorit andis oma osalemissoovist teada. Milliseks kujuneb terviklik näitus, seda on võimalik näha Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis 18. detsembrist kuni 31. jaanuarini.
Nädala algusest tänaseni on väljas juba viieteistkümnes Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogu vestibüülis.
Näitusel on väljapanek erinevatest hoidistest, kudumitest, puidust- ja metallist käsitöötoodetest, kaltsuvaipadest, jõululinadest, keraamikast ja paljust muust.
Kõik 101 riigikogu liiget said kingituseks käsitöömeistrite näputööna valminud omanäolised padjad, mille välimus oli inspireeritud lähtuvalt riigikogusaadikust endast. Iga padja meister kujundas padja vastavalt oma tunnetusele selle saajast.
Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus Riigikogus ning riigi valitsusasutuste külastamine iga aasta sügistalvel on saanud toredaks traditsiooniks, mida jätkatakse loodetavasti ka järgnevatel aastatel.
SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.
Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.
Obinitsa kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?
Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulule-tantsule orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.
Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.
Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursioonid küladesse ja kokkuvõtete tegemine.
SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.
Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Kalle Nurk.
Võrumaa vabaühenduste päeval kultuurimajas Kannel tunnustati Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühendusi ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Laureaadid on Tuuli ja Vello Pähn, MTÜ Luutsniku Külaselts ning OÜ Sän&Män.
Võrumaa tegusaimad kodanikud on Juba külaseltsi eestvedajad Tuuli ja Vello Pähn. Muuhulgas öeldi Tuuli ja Vello kohta tunnustamisele esitades: „Tänu Pähnade perele on tekkinud kokkuhoidev ja sõbralik kogukond ning aktiivne külaelu.“
Võrumaa raamatukogudes ning internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust Antsla gümnaasiumis toimetava noorte foto- ja loodusringi üks eestvedajatest Tiina Ploom.
Võrumaa toimekaim ühing 2015 on MTÜ Luutsniku Külaselts, kes on vanasse külakauplusesse loonud ja loomas võimalusi kogukonna inimestele. Külaseltsi üks eestvedajatest Aili Valb ütles tunnustust vastu võttes: “Seistes kõigi teiste väärikate kandidaatide kõrval, ei osanud sellist tunnustust oodata, aga ju siis on hetk tunnustada väiksemaid, et anda indu edasi toimetada.“
Selleks, et aidata, ei ole palju vaja: tahtmist, sõbralikku suhtumist ning abivalmidust. Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2015 OÜ Sän&Män juhatajal Taivo Tuusisel on need omadused olemas.
Kokku esitati tunnustamiseks 15 kodanikku, 12 ühendust ning viis ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse selts.
Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.
Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.
28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdsekohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.
Pühapäeval, 29. novembril kell 17 saab Rõuge rahvamajas nautida akustilist kontserti “Oled olemas”. Esinevad Raul Vaigla – basskitarr, Robert Vaigla – kitarr ja Marie Vaigla – vokaal.
Pääse 5 eurot.
Kuni jõuludeni on Rõuge rahvamajas avatud ka tikitud seinapiltide näitus. Tööde autorid on Rein Munsk ja Viitina Kunksmoorid.
Alates 23. novembrist toimuvad Sänna kultuurimõisas meditatsioonihommikud. Meditatsioonihommikud toimuvad tööpäeviti (esmaspäevast reedeni) kella 8-8.45 Leiutajate külakooli ruumides (siseneda vasakust tiivast). Kohale saabuda tuleks vähemalt 5-10 minutit enne kella kaheksat.
Meeleharjutusi ehk meditatsiooni ehk mõtlust on läbi aegade tehtud lähtuvalt erinevatest motivatsioonidest. Kõige ilmsem põhjus on iseendas meelerahu ja seeläbi selguse saavutamine (aga ka kohtumine iseendaga, laskumine oma pärisolemusse jpm). Kui meel on selge, avar ja puhas, on inimene õnnelik, sõbralik ja hea enda ning teistega – ta maailm on muutunud. Muutuse kaudu iseendas muutub ka ümbritsev maailm.
Meeleharjutuste tegemisega kasvab inimese tähelepanelikkus ja taedlikkus oma tegudest, tunnetest ning motiividest. Selle teadlikkuse rakendamine igapäevaelus võib tuua kaasa väikeseid ja suuri positiivseid muutusi. Meeleharjutuste kroonjuveeliks on südame avatus ning armastuseenergia voolamine läbi keha, kõne ja meele nii argipäevas kui ka puhkehetkedel.
Koosviibimistel praktiseeritakse peamiselt budistlikust traditsioonist pärit harjutusi, nagu hingamise teadvustamine ja siira heasoovlikkuse arendamine. Lihtsalt istumise meditatsioon on väga võimas teekond iseenda pärisolemusse.
Meditatsioonil osalemine ei eelda teadmisi budismist või meditatsioonist.
