Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

kunst
Vaike Kivilo tuletab näituse avamisele kogunenud rahvale meelde, et kunstikogu – see ongi pensionisammas, vähemalt Tõnis Kipperil. Foto: Ene Kallas/MeieMaa

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Muhus käib karmoškakoolitus

Muhus õpitakse tuntud muusikamehe ja taidleja Meelis Mere eestvedamisel karmoškamängu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Esimene koolitus toimus laupäeval, 8. jaanuaril Koguva külas Muhu muuseumis, kuhu registreerus julgeid lõõtspillihuvilisi maakonna eri piirkondades kokku üheksa. Enamik rühma liikmeist nooti ei tunne, mõni oskab varasemast pilli mängida ning üks on seda pilli ka muusikakoolis õppinud.

Kursuslased tutvusid laupäeval karmoškaga lähemalt. Väikse loengu järel said kõik asjaosaliset ka praktiliste harjutustega käe valgeks. Kodutööks said õpilased märtsiks selgeks õppida pala „See on väike Muhu”.

Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Vello Tikerpalu
Kultuuriaasta pidulikul lõpuüritusel oli Muhumaal taaskord põhjust uhkust tunda oma tublide poegade üle – nii tänavune Hendrik Krummi nimelise kultuuristipendiumi laureaat kui ka Kultuuripärl 2010 on pärit Muhust, veel enam, neid seob õpetaja-õpilase suhe: rahvapillimängu edendaja Vello Tikerpalu ja saksofonist Villu Veski.
 
“See on küll täitsa ootamatu,” sõnas värske Hendrik Krummi stipendiumi laureaat, “oleks seda vähegi teadnud, oleks ikka lipsu ka kaela pannud.” Vello Tikerpalu tänas Saare maavalitsust ja Saare maakonda, kuhu ka muhulased on oma osa andnud, aga kõige suuremad tänud läksid muhulastele, tänu kellele on ta saanud seda pillipisikut edasi anda. Ta avaldas lootust, et “mis üle nulli läheb”, see on juba – mis tuleb, see tuleb.

Tänavune Hendrik Krummi preemia laureaat sündis 1. septembril 1940. aastal Vana-Vigalas, koolis käis Peru 7-klassilises koolis. Esimeseks pilliks oli laste akordion, millel ta oskas 1. klassi minnes mängida juba kuut lugu. Aastal 1970 kolis ta elama Muhusse, kus kohe alustas Hellamaa koolis rahvapillide õpetamisega.

Loe edasi: Saare maakonna kultuuriaasta sai joone alla

Muhulasest filmimees näitab edukuse hinda

Muhulane Arni Ots esitleb populaarses filmi- ja muusikavahendamisportaalis YouTube oma lühifilmi “Marvin”.

Kaheksa minutit kestev linateos visualiseerib edukuse määra. Arni Otsa sõnutsi, kui küsimusele “Kuidas sul läheb?” vastata “Kiiresti-kiiresti”, siis on see justkui positiivne märk sellest, et sa oled tubli inimene. “Samas ei peaks see aga paika pidama,” märkis ta ja arvas, et just aja ja asjadega kiputakse mõõtma edukust. “Et kui palju sul mingit värki on,” lisas ta.

Film oleks justkui vägagi realistlik tõmme elust, aga viimased kaadrid annavad kogu loole just selle õige nõksu.

Näitlejatena löövad kaasa Kuressaare ametikooli õpilased Raido Soosaar, Karli Kirsch, Jörgen Kohal ja Jussi Kaldaru. Tüdruk Viktooriat mängib rahvateatri kogemustega Kätlin Taimsaar.

Allikas: Ene Kallas, Saaremaa.ee

Muhu ettevõtlusring kutsub noori tööle ehk “Muhu Võte”!

Muhu Noortekeskuse projektis Muhu Võte saavad parimad muhuvõtjad parimad teadmised ja ettevõtte arenduseks kuni 5000 krooni!

“Muhu Võte” on noortele mõeldud ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud koolitussari, mis saab teoks tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele. Projekti käigus õpivad Muhu noored ettevõtluse aluseid ja proovivad õpitut ka ellu viia.
Õppetöö toimub Noortekeskuses ja Põhikoolis. Käiakse tutvumas teiste edulugudega ja õpitakse muhuvõtteid.
Noored muhuvõtjad arendavad tooteid, teevad rahataotlusi, korraldavad suvel turundustööd ja toodangu müüki.
Projekti eesmärgiks on suurendada noorte võimekust ise organiseeruda, viia oma ideed teostuseni ning teenida oma toodete müügist reaalselt tulu. Koolituse tulemusena saab ettevõtlik noor koostada omale professionaalse CV, kus on kirjas reaalne töö-oskus ja –kogemused.

Koolitustele saab registreerida Noortekeskuses koha peal või helistada numbril 453 0684
või kirjutada aadressile noortekeskus@muhu.ee

Muhusse plaanitakse suurt kaubanduskeskust

Hiljaaegu Liiva postkontori hoone ostnud OÜ Muhu Keskus kavatseb lammutada ja ehitada selle asemele umbes neli korda suurema kaubanduskeskuse, kirjutab Saarte Hääl.

Kaubanduskeskus valmib ilmselt 2012. aastal ja sinna tuleb umbes 1000 m2 pinda, mida on neli korda rohkem kui lammutusele minevas postkontoris.

Plaani kohaselt hakkavad kaubanduskeskuses tegutsema toidu- ja esmatarbekaupade pood ning sidejaoskond. Kaubanduskeskusele juurdepääsuks tahetakse rajada uued peale- ja mahasõidud Kuivastu–Kuressaare maanteelt. Keskuse juurde on planeeritud umbes 37 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks parkimiskohta bussidele. 



Praegu tegutseb Liival vaid Saaremaa tarbijate ühistule kuuluv toidupood. Omanik plaanib ka seda laiendama asuda.

Praegu kasutusel olevale 330 m2 suurusele müügipinnale on kavas juurde ehitada 301 m2, säilitades senise haljasala. Päevakorras on ka uue parkla rajamine. Juurdeehituse orienteeriv valmimisaeg on 2011. aasta esimene pool.

Pädaste restoran kolib talveks Muhust pealinna

Kuna talveks sulgeb Muhus tegutsev Pädaste gurmeerestoran Alexander uksed, siis on omanikud koos tippkokkadega astunud julge sammu ja avavad detsembri alguses Tallinnas uue restorani nimega NEH, kirjutab Meie Maa.

NEH asub Tallinna sadama lähedal, Lootsi tänava alguses ja seal on 50 kohta. Eriliseks muudab NEHi see, et tegemist on esimese Eesti rändrestoraniga. Igal talvel, kui Pädaste on kinni, kolib restorani meeskond Tallinnasse ja kevadel tagasi Muhusse. Sellist “rändrestorani” stiili pole Eestis varem keegi loonud. Näiteks Roomas või Prantsusmaa lõunarannikul on aga selliseid linnarestorane palju, mis edasi-tagasi kolivad.

Samas ei jää restoran pelgalt söögikohaks, NEH tegutseb ka kui kunstigalerii. Selleks loob aluse koostöölepe varem samas majas olnud TAM galeriiga. Näitused hakkavad vahelduma igas kuus.

Allikas: Meie Maa

Muhu mustritest sündis raamat

Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha raamatukaaskirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.

Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.

Allikas: Meiemaa.ee

Naiskütid kogunevad novembri keskel Saaremaal

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump (paremal). Foto: saartehaal.ee/erakogu
Esmakordselt Eestis saavad Saare- ja Muhumaal 13. novembril ühisürituseks kokku kõik naissoost jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Jahindus on ühistegevus, mis koondab väga erineva elualaga inimesi, ja nii mehi kui ka naisi. Jahimeeste ridades on enamik mehed, kuid viimase paari aastaga on naiste osakaal pidevalt tõusnud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ajalehele. Euroopas on naisjahimeeste esindatus tema sõnul tunduvalt suurem. Kui paar aastat tagasi oli Eestis naisi-jahimehi 100 ringis, siis praeguseks on neid registreeritud 207. Maakondades on naiste esindatus väga erinev, nt Harjumaal 67, Viljandimaal 21, Tartumaal 19 ja Saare maakonnas 14.

Hegne Lumpi sõnul on üks põhjus, miks naisjahimeeste ühisüritus korraldatakse, vajadus pöörata tähelepanu jahindusele kui ühele osale meie kultuurist ja näidata, et ka naistel on selles oma osa.

Allikas: saartehaal.ee

Viirelaiule kavandatakse puhkekompleksi

Juba aastaid kasutuseta seisnud Viirelaiu majaka hoonete kompleksi soovitakse rajada puhke- ja majutuskoht, kus saab ka konverentse ja pidusid korraldada, kirjutab ajaleht Meie Maa.

OÜ Paternoster soovib rekonstrueerida Viirelaiul asuvat majakat ümbritseva hoonete kompleksi, et rajada sinna puhkekeskus. Muhu vallavalitsus on andnud ka loa renoveerida Võiküla Majakavahi maaüksusel Viirelaiu majakavahi kompleks üldplaneeringuga määratud ehitustingimustele vastavate projekteerimistingimuste alusel.

Hoonetele antakse uus funktsioon, kuid nad säilitaks suures osas endise ilme. Hoonete rekonstrueerimisel järgitakse väljakujunenud hoonestuse tihedust, hoonete ehitusmahtusid ning arhitektuurset lahendust, sobitades uut vanaga.

Majakavahi maaüksus on Viirelaiul ainus hoonestatud kinnistu, ülejäänud osa laiust ei kasutata.

Pädaste mõisa restorani köök
on viinud Muhu maailmakaardile

Pädaste mõisa restoran Muhu saarel pakub kõneainet ka kaugel: tuntud toidukriitik Alexander Lobrano kiidab ajalehe New York Times lisalehes selle Läänemere kööki.


„Ajal, mil maailm joobus kõigest Vahemere-pärasest, pakkusid Läänemerd ümbritsevad riigid piirkonnana vaid marginaalset kulinaarset huvi, nüüd on seal aga toimumas gastronoomiline ärkamine,” vahendab veebivärav Saaremaa.ee Lobrano sõnu.



Läänemere saarte maitsed ongi võetud Pädaste mõisa restorani köögi kontseptsiooniks. See on Lobrano arvates ka üks põhjus, miks Pädaste mõisa restoran on praegu üks paremaid ja huvitavamaid uusi söögikohti Euroopas ning on saanud sihtkohaks nii Stockholmi, Kopenhaageni, Riia, Berliini kui teiste linnade gurmaanidele.

Toidukriitik kirjutab, et restorani peakokk Peeter Pihel ja mõisaomanik Martin Breuer külastasid piirkonnale iseloomulike maitsete ja toorainete otsingul Zealandi ja Bornholmi saart Taanis, Ahvenamaad Soomes ja Ölandi Rootsis. Lobrano tunnustab muu hulgas restorani pakutavat Läänemere saarte juustuvalikut ning veinikeldrit, mida peab üheks paremaks Baltimaades.



Alexander Lobrano on töötanud ajakirja Gourmet Euroopa korrespondendina ning teinud kaastöid ajakirjadele Bon Appetit, Food&Wine, Travel&Leisure jt.