Lääne-Virumaa

Vinni ulatab Rakvere saunahuvilistele abikäe

Kui Rakvere ainus avalik leilisaun ära kaob, jääb üheks võimalikuks keha küürimise ja harimise kohaks Vinni Spordikompleksis asuvad kaks leilisauna ja üks aurusaun. Spordikompleksi kahele saunalavale mahub kuumust nautima umbes paarkümmend inimest.

„Arutasime täna seda uudist kuuldes erinevate võimaluse üle,” ütles Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert. “Kas pakkuda huvilistele saunaskäimist koos basseini kasutamise võimalusega või ilma ning ka seda, kas muuta saunapäevadeks neljapäev ja/või reede. Kes harjunu

d saunas kiiresti käima, see jõuab kahe-kolme tunniga Rakverst Vinni sõita, ujulas ja saunas käia ning linna tagasi sõita.”

Nummerti sõnul läheb kiireks neil, kes planeerivad saunaskäimisele kulutada vaid ühe tunni. Need aga, kes saavad Vinnis olla kolm või neli tundi, jõuavad rahulikult nii basseinis ujumas kui ka kahe sauna laval käia. Vinni spordikompleksi leilisaunas vihelda ei saa, sest seal on elektrikeris.

Et saunad avatakse tööpäevadel kell 15, siis on mõttekas umbes 7,5 km Rakverst lõunapool asuvasse Vinni alevikku sõita linnast liinibussidega, mis väljuvad alates kella 14st ( kell 14, 15, 16, 17, 18 ja 19). Tagasi linna pääseb saunahuviline Vinnist samuti peaaegu iga tunni tagant (16.20, 17.20, 18.20, 19,55 ja 21.40). Bussid peatuvad Vinni spordikompleksi vahetus läheduses, kaupluse ja raamatukougu vahelisel alal.

Laupäeval ja pühapäeval saavad inimesed kasutada saunaskäimiseks päevast aega. Pärast hommikust pikemat põõnamist saavad nad sõita Vinni näiteks juba kella 12 bussiga. Puhkepäevaldel töötavad saunakompleks ja veeatraktsioonid Vinni spordikompleksis kella 9 – 22ni.

Avatud on ka kohvik, kus on võimalik einestada ja karastusjooke nautida. Infot saunade kohta saab internetist www.vinnisport.eu ning telefonidel 325 7164 ja 5669 5613.

Anti Ronk, Vinni vald

Raadio Ööülikool salvestab Rakvere teatris
Marju Lauristini loengu

Teisipäeval 14. septembril kell 19 salvestatakse Rakvere teatri kohvikus Eesti Raadio populaarse saatesarja „Raadio Ööülikool“ loeng teemal „Vasakpoolsus / Parempoolsus“. Loengut peab Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.

Avalikul loeng-salvestusel arutletakse üheskoos maailmavaadete tähenduse ja olemuse üle, samuti tuuakse paralleele tänapäeva Eesti ja kogu meid ümbritseva maailmaga, kus ühiskonnas toimuvaid erinevaid protsesse sildistakse tihtilugu kergekäeliselt märksõnadega vasakpoolne/parempoolne, süvenemata vastandliku sõnapaari põhiolemuslikule tähendusele.

Peagi Rakvere Teatris esietenduva lavastuse „Tuulte pöörises“ näitetrupp ja lavastaja Andres Noormets kutsuvad „kuulama, kaasa mõtlema ja iseendas selgusele jõudma …

„Tuulte pöörises“ on August Kitzbergi 104 aastat tagasi kirja pandud lugu, mis on endiselt värske ja kõnekas materjal ka tänapäevases Eestis, sest tegeleb meid kõiki igapäevases elus jälitava dilemmaga: kas võtta suund paremale, kas võtta suund vasakule või jääda üldse elu ristteele paigale seisma? Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?

Raadio Ööülikool on Jaan Tootseni toimetatav saatesari, mis alates aastast 2000 on raadioeetri vahendusel pakkunud üle saja kohtumise erinevate Eesti õppejõudude ja mõtlejatega. Omapärane Ööülikool sai alguse ideest luua kuuldemänguline fiktsioon ühe ülikooli juures tegutsevast vaimsest vennaskonnast, kes kord nädalas kutsub endale külla ühe välislektori, keda nende „koolis“ tavaliselt kuulata ei ole võimalik. Ööülikooli temaatika hõlmab muusikat, teatrit, filmi, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada „inimene ja keskkond“

Marju Lauristin on sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, kes aastal 1980 kirjutas alla legendaarsele “40 kirjale”, olnud Eesti Kongressi liige, aastatel 1992-1994 täitnud Eesti Vabariigi sotsiaalministri kohustusi.

Heigo Teder, Rakvere teater

Rohkem infot:
www.rakvereteater.ee
www.ylikool.ee

Lahtiste uste päevad Ida-Eesti päästekeskuses

Homme, 7. septembril ja ülehomme, 8. septembril saavad kõik huvilised tutvuda Ida- ja Lääne-Virumaa päästekomandode tööga.

Seoses tuletõrje aastapäevaga oodatakse kõiki päästekomandodesse külla, et tutvuda komando igapäevatöö ja päästetehnikaga. Peale selle saab ülevaate tulega seotud ohtudest ning õpetatakse õiget käitumist tulekahjude korral.

Ekskursioonid päästekomandodesse toimuvad mõlemal päeval kell 10, 11, 13 ja 14.
Suurematel gruppidel palutakse eelnevalt (vähemalt üks päev varem) komandosse oma tulekust teatada.

Ida-Eesti päästekeskuse komandode nimekiri

Sõmeru uus keskusehoone kujutab voogavat viljapõldu

Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.

Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.

Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.

Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.

Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.

Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!

Ella Kraav

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald

Rakveres toimus laupäeval Viru turg

Laupäeval korraldati Rakveres endises Kesko Agro hoones (Ringtee 4) Viru turg, kuhu oli vaatamata jahedale ilmale tulnud kauplema ja uudistama palju inimesi.

Kõige pakutava seast oli võimalik endale soetada mett, kaltsuvaipu, erinevaid kudumeid, ehteid, riideid jms.

Üks kauplejatest, Olav Mäe, oli tulnud näiteks müüma keskkonnasõbralikku puhastusainet Eco-Sheen. Kaupmees ütles, et proovi korras testib ta toodet kas ehete või prillide peal – tulemuseks piisavat väikesest piisast. Puhastusaine sisaldab 100% naturaalset Brasiilia karnaubapalmi vaha, mis sobib kõikide siledate ja kõvade pindade puhastamiseks.

Turule jagus huvilisi pikalt, isegi pärastlõunal jätkus kauplemine veel täie hooga.

Tekst ja foto: Anneli Kononenko

Avanduse mõis läheb müüki

Väike-Maarja vallavalitsus on otsustanud alghinnaga 3 miljonit krooni panna müüki Simuna alevikus asuva Avanduse mõisa.

Ajalooürikutes on Avanduse mõisat esmakordselt mainitud 1494. aastal. Mõis kuulus algselt von Taubede perekonnale. Mõis on olnud ka von Fockide, von Lütkede ja von Bremenite valduses. Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Konstantin von Bremen. 1849.aastast oli mõis koduks Peterburi Teaduste Akadeemia presidendile ja Venemaa Geograafia Seltsi esimehele admiral Friedrich Benjamin Lütkele.

Mõisa ülipikk ja liigendatud historitsistlik peahoone on ehitatud mitmes järgus ja see sai oma praeguse kuju läinud sajandi alguses, kui hoone ehitati arhitekt Rudolf von Engelhardti kavandite järgi ümber ja selle tulemusel sündis omanäoline neorenessansi sugemetega osalt ühe-, osalt kahekorruseline hoone. Vanim hoone osa on parempoolne ots – 1760. aasta paiku ehitatud kahekorruseline barokne kiviehitis.

Viimati asus hoones Avanduse vallavalitsus. 2005. aastal liitusid Avanduse ja Väike-Maarja vald ja Avanduse vald kadus.

Allee tn 1 paiknev kinnistu pindala on 60 798 m², sihtotstarbeks ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu võõrandatakse eelläbirääkimistega pakkumisel. Osalemiseks tuleb esitada kirjalik avadus Väike-Maarja vallavalitsusele aadressil Pikk 7, Väike-Maarja 46202 või meiliaadressil vv@v-maarja.ee hiljemalt 20.septembriks. Eelläbirääkimistega pakkumisel osalemiseks tuleb tasuda Väike-Maarja Vallavalitsuse arvele nr 10502009482007 SEB pangas osavõtutasu 1000 krooni ja tagatisraha 99 000 krooni. Info tel 50 53 558.

Väike-Maarja vald on müüki pannud ka Vao külas asuva kinnistu (reg nr 4850831, pipindala 3113 m², ärimaa) ja Avanduse külas asuva Sireli kinnistu (reg nr 5038831, pindala 8080 m², elamumaa).

Allikad: Väike-Maarja vallavalitsus, Eesti mõisaportaal

Kiltsi mõisapargis tormimurru koristamise talgud

Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.

Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.

Rakveres avatakse skulptuur jalgrattaetendusega

Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.

Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.

Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).

Vinni vallas avatakse laupäeval liikluslinnak

4. septembril kell 10.00 avatakse Vinni-Pajusti staadioni parklas liikluslinnak. Vinni alevikus avatav liikluslinnak kujutab endast asfaldile joonistatud kujundeid, kus saab jalakäijale ja jalgratturile õpetada liikluseeskirju.

MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar ütles, et avatav Vinni liikumiskasvatuse õppeväljak on heaks võimaluseks läbi lõbusate liiklusmängude tutvustada lastele liikluse aabitsatõdesid ohutus ja turvalises keskkonnas. “Õppeväljakul omandatud õiged käitumisharjumused on heaks vundamendiks õppimisel liiklema jalakäijana ning hilisemal jalgratturile vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel,” sõnas Saar.

Liikluslinnaku avamisel toimuvad lastele vigursõidud ja liiklusülesannete lahendamine ning liiklusalased mängud.

Avamisürituse korraldavad MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed, Ida Regionaalne Maanteeamet, Vinni Vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur.

Liikluslinnak valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Kohaliku Omaalgatuse programmi, Ida Regionaalse Maanteeameti ja Vinni Vallavalitsuse toetusel.

Rakvere tantsu- ja kunstikool avab sünnipäevanäituse

Homme, 31. augustil tähistab Rakvere tantsu- ja kunstikool Athena oma 10. tegutsemisaastat ning avab sel puhul sünnipäevanäituse.

Rakveres aadressil Pikk tn 30 avataval näitusel eksponeerivad oma keraamikat, joonistusi ja akverelle kunstiõpetajad Anne Pajula, Alge Sard, Kristi Saaremäe, Eliko Kajak, Liivi Erala. Üles astuvad ka üllatuskülalised. Kooli sünnipäevanäitus jääb avatuks 14. septembrini.

Athena kooli on asutanud MTÜ Loominguline Selts Athena Maja. Huvikooi lõid kolm tegusat naisst, et realiseerida oma visiooni loovat isiksust arendavast keskkonnast. Koolis õpib 130 õpilast vanuses 6-18 aastat. Kunstiosakonnas õpetatakse joonistamist, maalimist, keraamikat, tekstiili, nahakunsti ja erinevaid moodsa kunsti tehnikaid. Tantsuosakond on nüüdistantsu suunitlusega. Sügisel 2003 alustas tegevust filmistuudio noortele. Huvitegevust pakutakse ka täiskasvanutele.

Rohkem infot huvikooli kohta: www.athenakool.ee

Kammerkoor Solare esineb täna Käsmus ja Vainupeal

Täna õhtul esitab Virumaa üks tunnustatuim kammerkoor Solare kell 18 Käsmu kirikus ja kell 20 Vainupea kirikus kontsertkava „Otsimas iseend”. Taas saab kuulda kooriliikmete omaloodud lugusid.

Kavas on olulisel kohal tänavuste juubilaride Veljo Tormise ja Arvo Pärdi looming. Tormise tsüklist „Ingerimaa õhtu” esitab kammerkoor kuus osa. Lisaks võib kuulda Ludovico da Viadana, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Carole King’i, Mart Saare, Cyrillus Kreegi, Rein Rannapi ning Solare endi lauljate Kristo Matsoni ja Jaanus Nurmoja loodud laule.

Kava nimetusel on eeskujuks Kristo Matsoni laulu „Otsida iseend” pealkiri. See väljendab eelkõige kõigi kontserdil osalejate võimalust süüvida ühiselt enesesse — kes muusikat kuulates, kes seda esitades. Ühtaegu tähistab „Otsimas iseend” koori enda uusi loomingulisi eneseotsinguid, mida võib aimata kasvõi kava žanrilisest mitmekesisusest.

Koori peadirigendi Elo Üleoja kõrval astub esmakordselt üles Keio Soomelt, kes võtab üle koorist töö ülekoormuse tõttu lahkuma pidanud dirigent Marge Matsoni töö.

Lisainfo koori kohta

Sadakond koolilast kosub Eestis Moskva suitsust

Tallinna linnavalitsuse kutsel teisipäeval Eestisse saabunud sajast Moskva koolilapsest pooli võõrustab Haanja külje all asuv Kurgjärve spordilaager, ülejäänud noored moskvalased majutati huvikeskuse Kullo suvelaagrisse Lääne-Virumaal Karepal.

Lapsed on pärit vähekindlustatud peredest, kel polnud võimalust suvel Moskvat ümbritsenud metsatulekahjude suitsu mattunud linnast ära sõita. Külalised on Eestis 2. septembrini, selle aja jooksul käivad nad ekskursioonidel ning tutvuvad siinse eluoluga.

Ebavere terviserajad on taas läbitavad

Ebavere tervisespordikeskuse meeskond tänab kõiki, kes aitasid kaasa radade korrastamisele. Väike-Maarja valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Toberlutsu sõnul kogunes 20. augustil Ebavere tervisespordikeskusse ligi 40 radade korrastajat. Tuldi ka saagide ning ATVde ja kärudega, millega sai oksi radadelt ära vedada. Pärast tööd pakuti suppi ja oli võimalik saunas käia.

Ebavere rajad said nii 8. kui ka 15. augusti tormituultes tublisti kannatada. Torm oli radadele ohtrasti puid ja oksi pillutanud ning kohati olid need täiesti läbitamatud. Ühiste jõududega saadi nüüd rajad taas kasutuskorda.

Vinnis mõeldakse bioenergiaküla projektile

Põllumajandusdoktor Leo Saluste on mitu aastat töötanud selle nimel, et luua Vinni-Pajusti bioenergiaküla, kus elektrit ja sooja toodetakse kohapeal taastuvate energiakandjate baasil, kirjutab Virumaa Teataja.

 Mittetulundusühing Vidriku, mille projektijuht on Leo Saluste, plaanib septembris korraldada Vinnis koolituse Vinni-Pajusti bioenergiaküla loomise teemal ja põhjendada selle vajalikkust.  Teadlane selgitas, et bioenergiakülade loomise üks olulistest eesmärkidest on vähendada sõltuvust järjest kiirenevast üleilmsest energiahindade tõusust.

„Peamine põhjus, et selliseid külasid luua, on traditsiooniliste kütusevarude — nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi – vähenemine ja kallinemine,” ütles Leo Saluste. „Praegu on Vinnis ettevalmistamisel biogaasi tootmise ettevõtte rajamine, kus toorme tarnijateks saavad ümbruskonna farmerid ja mis töötab põllumajandusettevõtete biomassi — sõnnik, virts ja orgaanilised jäägid — baasil.”

Loe täpsemalt Virumaa Teatajast!  

Eda-Ines Etti heategevuskontsert Ebaveres

Eda-Ines Etti andis eile õhtul koos sõpradega Ebavere laululaval heategevuskontserdi Väike-Maarja kirikutorni taastamiseks.

Publikut oli kontserdil ligi 2700 inimest, teiste seas ka president Toomas Hendrik Ilves. Eelnevalt tegi rta ingkäigu Lääne-Virumaal, et saada ülevaade 8. augusti tormi põhjustatud kahjudest.

Virumaa Teataja andmetel koguti tormis kahjustada saanud jumalakoja taastamise toetuseks ligi 40 000 krooni.

Fotod: Elina Kononenko

Heategevuskontsert Väike-Maarja kiriku taastamiseks

Hiljuti äiksetormis tugevasti kannatada saanud Väike-Maarja kiriku taastamise toetuseks toimub täna, 18. augustil algusega kell 20 Ebavere laululaval heategevuskontsert, kus esineb Väike-Maarjast pärit lauljanna Eda-Ines Etti koos oma ansambli ja üllatuskülalistega.

Kontserdipilet maksab 25 krooni, kohapeal saab teha annetusi.

Pühapäeva, 8. augusti õhtul Väike-Maarjat räsinud äikesetormis said tugevasti kannatada Väike-Maarja kiriku tornikiiver, katus ja leinamaja.

Kiriku tornikiivri ja katuse taastamistöödeks kulub ekspterthinnangu järgi 2,37 miljonit krooni.

Nädala alguseks oli annetusi kiriku taastamiseks laekunud ligi 82 000 krooni.

„Väike-Maarja kiriku näol on tegemist Väike-Maarja jaoks väga olulise kultuurisümboliga ja kiriku taastamine on meie kogukonna jaoks väga oluline,” ütles EELK Väike-Maarja kiriku koguduse juhatuse esimees Heli-Liivia Komp.

„Me mõistame, et tormis kannatasid kahju paljude inimeste kodud ja oluline vara. Seda enam oleme tänulikud kõigile toetajatele. Annetajate heategu näitab, et ka rasketel aegadel suudame oma kultuuriväärtustest hoolida. Kogudus teeb omalt poolt kõik, et Väike-Maarja kiriku torn endises ilus üle puude latvade kõrguks,” lausus ta.

Väike-Maarja kirik. Foto: Elina Kononenko