Naiskodukaitse Kuressaare I jaoskonna rannaääre koristus Teeme Ära talgutel. Foto: Teeme Ära
Korraldaja teatel osales 4. mail peetud Teeme Ära talgupäeva 1105 talgul 31 000 talgulist. Väljaspool Eestit korraldati talgud Kanadas, kus osales kokku 75 talgulist. Lisaks tehti mitmeid talguid, mida talguveebi kirja ei pandud.
Loe edasi: TEATEID ÕNNESTUNUD TEEME ÄRA TALGUPÄEVAST
Teeme Ära talgud Rõõmutarekese lasteaia õppeaias
Laupäeval, 4. mail peetavast üle-eestilisest Teeme Ära talgupäevast võtab reedese seisuga osa vähemalt 17 000 inimest – tegelik osalejate arv selgub päeva jooksul ja on oluliselt suurem.
Loe edasi: ÜLERIIGILINE TALGUPÄEV TOOB KODUDEST VÄLJA KÜMNED TUHANDED TALGULISED
Tööstress. Foto: Urmas Saard / Külauudised
62% Seesami värskes uuringus osalenud eestimaalastest kinnitas, et on kogenud viimase aasta jooksul tööstressi. Pea poolte vastanute sõnul on selle taga suur töökoormus, mis väljendub pidevas väsimuses ja pahas tujus. Üle 10% vastanutest aga leidis, et vastutusrikka tööga kaasnev stress on normaalne nähtus, mille osas polegi võimalik midagi ette võtta.
Loe edasi: IGA KÜMNES EESTI INIMENE PEAB TÖÖSTRESSI NORMAALSUSEKS
Vabaduse Tammepärja aumärgid. Foto: Justiitsministeerium
Vabaduse Tammepärja aumärgile oodatakse seitsmendat aastat kandidaate, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.
Loe edasi: MINISTER PALUB ESITADA KANDIDAATE VABADUSE TAMMEPÄRJA AUMÄRGILE
Rimi Toidukaart. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mullu välja töötatud ja ka kasutusele võetud toidukaardid võitsid eile Barcelonas toimunud Euroopa innovatsiooniauhindadel esikoha sotsiaalvaldkonna innovatsiooniteo kategoorias. Toidukaartide kasutuselevõtt algas mullu aprillis Harju- ja Raplamaal ning laienes neljandas kvartalis üle terve Eesti.
Loe edasi: TOIDUKAARDID PÄLVISID EUROOPA INNOVATSIOONIAUHINDADE JAGAMISEL ESIKOHA
Eesti lipp. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Otepää Kultuurikeskused ja Otepää Vallavalitsus kuulutas eelmisel aastal välja fotokonkursi „Minu sinimustvalge 140“. Konkursile laekus 57 fotot 30-lt erinevalt autorilt.
Loe edasi: ALGAS EESTI LIPU 140. AASTAPÄEVA FOTOKONKURSI RAHVAHÄÄLETUSTänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Tausta pildiks Puise ninal. Foto: Urmas Saard /Külauudised
Enn Hallik
1944. aasta hilissuvel käisid Eestis Sinimägedes vihased lahingud tõrjumaks Eestisse tungivaid Vene vägesid. Rinne põhjarannikul pidas tänu Saksa armeele ja selles teeninud vapratele eesti poistele kaua vastu ning andis paljudele eestlastele aega ning võimalusi läände põgeneda.
Loe edasi: SUIT OLVET: KODU JÄTMINE OLI ASJAOLUDE LOOMULIK JÄTK
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid kuni 10. maini jälgima metskurvitsate mängulendu ja nende kohta infot koguma.
Loe edasi: KÄIB METSKURVITSATE MÄNGULENNU LOENDUS
SEB alustab järk-järgult plastkaartide asendamist keskkonnasõbralikumast materjalist pangakaartidega. Uued kaardid on 84% ulatuses valmistatud söödamaisi ülejääkidest, hoides nii aastas kokku veidi üle 1 tonni plastikut.
Loe edasi: SEB ASENDAB SENISED PLASTKAARDID KESKKONNASÕBRALIKEMA SÖÖDAMAISIST KAARTIDEGAAastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapildiks Puise nina mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Lehti näol oli vaatamata nooruses isamaata jäämisele ja rasketele läbielamistele tegemist väga suure ja sooja südamega inimesega. Ta kasvatas koos abikaasaga Portlandis eestlasteks kolm oma ja kolm kasulast, eesti keelt räägib seal ka tema neljas põlvkond.
Loe edasi: LEHTI MERILO OLI EESTI TULE HOIDJA OREGONIS
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist ka hambaproteesitööde eest maksmiseks.
Loe edasi: HAMBARAVIHÜVITIS AITAB TULEVIKUS TASUDA KA HAMBAPROTEESIDE EEST
3. aprillil alanud talgukevad kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail ühise üleriigilise Teeme Ära talgupäevaga. Tähelepanu pööratakse koostöös Päästeametiga kodukandi veekogude ohutusele. Kultuuripealinna Tartu 2024 ja Eesti kultuuririkkuse aastal on aga tähelepanu all talguvilje väärtustamine ning kultuurielamuste toomine kogukondadesse.
Loe edasi: TARTU 2024 ÜLESKUTSE: TOO KULTUURIPEALINNA AASTAL KULTUURIELAMUS TEEME ÄRA TALGUTELE
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt, mistõttu Külauudiste infoveski jätkab selle teemalise artiklite avaldamist. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Enn Hallik
Toronto vanema põlve eestlastele hästi tuntud Eric Roodus sündis Pärnus. Käis traagilistel aegadel nagu paljud isamaa jätma sunnitud eestlased läbi tule, vee ja vasktorude. Oli läbi elu väga energiline ja ettevõtlik mees, kes tuli toime kus iganes. Aga hing kiskus teda vanuigi juurte juurde ja nii elas ta 2004. aastast koos abikaasa Tiiuga taas Eestis Pärnus ja puhkab nüüd juba mitmendat aastat kodumaakonnas Kihlepa kalmistul.
Loe edasi: ERIC ROODUS LAHKUS SÕDURIMUNDRIS
Fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Mineva nädala neljapäeval, ehk 28. kevadkuul jätkasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli peente toitude harrastajad külastusretke Pärnu toitlustusasutustes, sedakorda osutus valituks hiljuti Pühavaimu tänaval avatud Kört.
Loe edasi: KÖRT AJALOOLISE PÄRNU VANALINNA PÜHAVAIMU UULITSAS
Tänavu sügisel saab 80 aastat eestlaste suurpõgenemisest isamaalt, mistõttu Külauudiste infoveski jätkab igal teisipäeval selle teemalise artiklite avaldamist. Põgeneti Vene vägede ja juba kord kogetud nõukogude võimu õuduste eest, isamaalt lahkus augustis-septembris teadmata tulevikku kuni 70 000 Eestimaa inimest. 1944 põgenemine on kurb tähtpäev, mida peab teadma ja mäletama iga eestlane ükskõik kus maailmas. Seda enam, et taas ähvardab Eestit ja eestlasi idast suur oht.
Taustapildil: meenutades suurpõgenemist Puise ninal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Vancouveris elav Juta Kitching-Kõvamees on doktorikraadiga keeleteadlane, kes õpetanud USA ja Kanada ülikoolides eesti, saksa ja prantsuse keelt ning valdab lingvistina ise seitset keelt.
Loe edasi: JUTA KITCHING-KÕVAMEHE PAGULASETEE ALGAS MUHU SEANINALT
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad, mis seisab kanade puurispidamise keelustamise eest Eestis, teeb sõbraliku pühade-eelse meeldetuletuse jälgida ostukorvi sattuvate munade päritolu ja jätta puurikanade munad ostmata.
Loe edasi: NÄHTAMATUD LOOMAD: VALI PUURIVABAD PÜHADEMUNAD
Mullu sügisel sai Nõmme Baptistikoguduse pastor Veikko Võsu jõulise kõnetuse, et Eestimaal peaks iga inimene oskama paluda Meie Isa Palvet. Palve korraldajad kutsuvad täna ühinema Meie Isa palvepäevaga kell 11:45, et paluda üle kogu Eestimaa: „Meie Isa, kes Sa oled…“.
Loe edasi: TÄNASEL SUUREL NELJAPÄEVAL KUTSUTAKSE MEIE ISA PALVELE
Sel nädalal hindas Eesti Parima Toiduaine konkursi komisjon Eesti väikeettevõtete uusi toidutooteid, et selgitada parimad piirkondade lõikes. Kokku said toidukonkursi tiitli “Eesti Parim Toode Väikeettevõttelt” või “Eesti Parim Jook Väikeettevõttelt” seitse kodumaist toodet.
Loe edasi: SELGUSID VÄIKEETTEVÕTETE PARIMAD TOIDUTOOTED
Paljud kasutatud autod imporditakse ühest riigist teise, et rahuldada kohalikku nõudlust sõidukite järele. Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia on Euroopa suurimad kasutatud autode eksportijad, kes varustavad ülejäänud kontinenti kasutatud sõidukitega. Loetletud riikide autod ei ole sealjuures siiski ilma vigadeta.
Loe edasi: UURING: EESTI OSTJAD EELISTAVAD SAKSAMAALT PÄRIT KASUTATUD AUTOSID
Sel nädalal asuvad Eesti Parima Toiduaine konkursil võistlema väikeettevõtete tooted, kelle hulgas jahib piirkonna parima tiitlit 55 uut kodumaist toiduainet.
Loe edasi: JAHTIDES PARIMA PIIRKONDLIKU TOIDU NIMETUST
Minna ei tahtnud, jääda ei saanud
Aastail 2012-2018 realiseerisid ajakirjanikud Enn Hallik ja Tiit Lääne oma missiooni raiuda raamatuisse isamaalt lahkunud eestlaste lugusid ja kinkida need Eesti riigile 100. sünnipäevaks. 2018. aasta 31. detsembril andsidki nad oma kuueköitelise uurimustöö president Kersti Kaljulaidile.
Valdav enamus 130-st põgenemisloost puudutas 1944. aasta traagilist sõjasügist ning kuna tänavu saab sellest mööda 80 aastat, siis on väga õige aeg neist aegadest ja inimestest taas rääkida. Olgu see jätkuv kummardus eestlase elujõule! Üks õige eestlane on nagu laste jonnipunn – pane pikali, palju tahad, ikka tõuseb püsti!
Taustapilt paadipõgenike mälestusmärgi avamisest Läänemaal Puise rannal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Enn Hallik
Pärnumaal Vändra vallas Sikana suurtalus sündinud Endel Pool suri 2021. aastal New Jerseys Whitingis. Pika ja seiklusrikka elu elanud, sõjaväljadel võidelnud ning kõikvõimalikke relvi tundnud mees toonitas, et on eelkõige eestlane ja seda näitas ka tema elukäik.
Loe edasi: ENDEL POOL KÄIS LÄBI TULEST JA VEEST
Fotogalerii
Täna 75 aastat tagasi Kremli poolt toime pandud terrori käigus viidi vägivaldselt Siberisse üle 22 000 süütu Eesti Vabariigi kodaniku. Nende mälestamiseks toimus üle riigi rohkeid kogunemisi.
Loe edasi: 75 AASTAT 1949. AASTAL TOIMUNUD MÄRTSITERRORIST
Eesti rahvusraamatukogu on teinud kirjastajatele kättesaadavaks mitu tuhat näitlejate sisse loetud eestikeelset fonogramm-teost, millest saab valmistada uusi audioraamatuid. Avaliku- ja erasektori koostöö on märgiline samm kogu digikirjanduse kättesaadavamaks tegemisel ning ühtlasi eesti kultuuripärandi hoidmisel.
Loe edasi: PEAGI VÕIB LUGEJATENI JÕUDA 3000 UUT AUDIORAAMATUT
Regionaalministeeriumis on valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, rikkudes sellisel viisil 2022. aastal kodu-, metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid 1. jaanuaril 2024. aastal.
Loe edasi: OMANIKE KESKLIIT: VALITSUS TAHAB TEHA RIKKAD RIKKAMAKS JA VAESED VAESEMAKS
22. märtsil tähistatakse maailma veepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu puhta kraanivee väärtuslikkusele. Eesti inimene on joogivee hoidmisel Euroopa keskmisest säästlikum ja vee tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, tõi välja Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.
Loe edasi: TÄNA TÄHISTATAKSE MAAILMA VEEPÄEVA: EESTLANE ON SÄÄSTLIK VEETARBIJA