Tuuli Hiiesalu

“Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” ootab uusi liitujaid

Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.

Projektiga liitudes saab kasutusele võtta tõenduspõhine ja Eesti lasteaedades ning koolides rohkelt kasutatav kiusamist ennetav metoodika “Kiusamisest vabaks!”.

Metoodikaga liitumiseks tuleb hiljemalt 8. aprilliks 2016 saata oma sooviavaldus aadressile koolitused@lastekaitseliit.ee . Sooviavalduses tuleb teatada liitumist sooviva lasteaia või kooli nimi ning liituda soovivate rühmade või klasside arv.

Kui liitumine on kinnitatud, saab lasteaia või kooli meeskond võimaluse läbida kahepäevane põhi- ja ühepäevane jätkukoolitus. Lasteaedadest oodatakse koolitusele rühma meeskonda (rühma õpetaja(d), õpetaja abi(d) ja juhtkonna esindaja), igast koolist on aga oodatud liituvate klasside õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Iga koolitusel osalev meeskond saab endale rikkalikud metoodilised materjalid, mis aitavad õpetajal luua austavat, julget, sallivat ja hoolivat rühma- või klassikeskkonda. Koolide koolitused toimuvad juunis ja oktoobris, lasteaedade koolitused toimuvad alates septembrist.

Kuna uute koolide ja lasteaedadele arv on piiratud, saavad liitumisvõimaluse vaid kiiremad.

Rohkem infot liitumise kohta leiab siit.

Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

21. detsembrist kuni 31. detsembrini on kõigil headel inimestel võimalus sooduspakkumiste portaali niihea.ee vahendusel soetada heategevuslikke vautšereid, et anda oma panus raskelt haigetele lastele hobuteraapia võimaldamiseks või haruldase geeniveaga tüdrukule hambaimplantaatide paigaldamiseks.

17-aastasel Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille tagajärjel puuduvad tal paljude jäävhammaste alged. Kuna tüdrukul on puudu lausa 12 hambaalget, on tegu funktsionaalse probleemiga, mis põhjustab valu ning ülekoormust alalõua liigestele. Lahenduseks on implantaatide paigaldamine, mis aga on väga kallis – kogu ravi läheks maksma ligi 13 000 eurot. Estellele on otsustanud appi tulla ning annetusi koguda SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kellele omakorda on jõuluajal toeks niihea.ee.

Lisaks Estellele saab niihea.ee keskonnas toetada kuni 31. detsembrini ka raskelt haigeid lapsi, kes vajavad oma haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks hobu- või ratsutamisteraapiat. Täpsemalt on vautšeri soetamisega võimalik abistada kolme SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt toetatavat tüdrukut: Meritit, Eliisat ja Hanna-Liinat. Loe edasi: Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

Toidupanga toidukogumispäevade tulemus – 44 624 kg

11. ja 12. detsembril toimus toidupankade selle aasta kolmas ja viimane toidukogumisaktsioon.

Kokku annetati poekülastajate poolt Eesti 14-le toidupangale kokku 44 624 kilo toidukaupa, mida kasutatakse nii jõulukuiste toiduabipakkide komplekteerimisel kui uue aasta alguses toimetulekuraskustes peredele jagatava regulaarse toiduabi koostises.

Kokku osales umbes 750 vabatahtlikku 19-s erinevas linnas asuvas 39-s poes. “Võrreldes oktoobrikuise toidukogumisaktsiooniga osales vaid üks kauplus rohkem, kuid kogutud kauba kogus sai jõulukuul 50% suurem,” rõõmustas Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson ja lisas, et oktoobris annetati kokku 29 730 kilo (vt siit). See on toidupankade jaoks ülimalt rõõmustav, sest muul ajal on eriti just väiksematel toidupankadel pidev mure, et mida panna toiduabipakkidesse. Abi vajajaid on rohkelt, ennekõike just maapiirkondades. “Paljudes väiksemates kohtades ongi jooksvalt võtta vaid leiba-saia ja ehk veidi puuvilja, kuid samas me teame, et kauplustel läheb palju enam head söögikraami prügisse – kui me selle omale saaksime, oleksid ka abi vajavad pered aastaringselt paremini toetatud,” oli Hendrikson lootusrikas.

Tänu kõigile, kes ei pidanud paljuks toidukogumispäevadele vabatahtlikuna appi tulla või siis toidupanga kogumiskärudesse kaupa annetada. Suur tänu samuti osalenud kauplustele ning meie partnerorganisatsioonidele (koolid, MTÜd) ja erinevatele ettevõtetele, kust tuldi kohe meeskonnana!

Järgmised toidukogumispäevad on kevadel.

Loomaaia direktor Mati Kaal mäletab kõiki Tallinnas kodu leidnud jääkarusid

Jääkaru Jääaja Keskuse näidiste seas Foto Urmas Saard — Jääkaru Jääaja Keskuse näidiste seas. Foto: Urmas Saard

Kui reastada Eestimaa tuntuimad inimesed, siis võib olla kindel, et Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal edastab suurema osa poliitikutest — nüüdseks 40 aastat seda ametit pidanud mees on oma muheda olemise ja põnevate loomalugudega tuntud-teatud igas Eesti peres. Kuivõrd praegu on teravalt päevakorral jääkarude uue kodu küsimus, siis räägib loomaaia direktor oma muljetest, mis on talle jäänud pikajalisest jääkarude kõrval töötamisest.

Millised sündmused ja millised jääkarud on Teile kõige eredamalt meelde jäänud?

Kui ma 1. novembril 1968 loomaaias asedirektorina tööle hakkasin, oli meil üsna noor paar jääkarusid Kubi ja Kara, kes jõudsid 1983.aastal ka Veskimetsa maile uuele territooriumile ja kelle sigimine lõppes mõned korrad nurisünnitusega.

Minu asetäitja Vladimir Fainšteini juhitud ekspeditsioon püüdis Franz Josephi maalt kaks isast jääkaru poega Franzu ja Joosepi. Viimane suri 1990. aastal pahaloomulise kasvaja tõttu ning Venemaalt toodi paariaastane emakaru Vaida. Neist sai hiljem Franzuga koos edukalt sigiv paar, kuni Franzu õnnetu hukkumiseni 2007.aasta 8. septembril.

Praegu on Tallinna loomaaias kolm jääkaru: Franzu ja Vaida tütar Frida, Viini loomaaias sündinud ja Novosibirski kaudu Tallinna jõudnud Nord ja nende kaheaastane tütar Nora. Loe edasi: Loomaaia direktor Mati Kaal mäletab kõiki Tallinnas kodu leidnud jääkarusid

Kanepis avati kergliiklustee

17. detsembril avati pidulikult Kanepi valla uus kergliiklustee, mis kulgeb 1,1 km ulatuses Kanepi alevikust Erastvere suunas.

Vallavanem Mikk Järve sõnul oli antud teelõik üks ohtlikumaid Kanepi vallas, kuna autod ja inimesed pidid tiheda liiklusega kitsale teele koos ära mahtuma. “Väga oluline antud tee puhul on ka see, et seda kasutavad väga aktiivselt Erastvere Kodu inimesed. Kergtee valmimisega oleme muutnud ühe teelõigu taas turvalisemaks. Vallal on valmis ka uued projektid jätkamaks kergliiklustee võrgustiku laiendamist Kanepi vallas.”

Vallavolikogu esimees Arno Kakk pidas antud kergliiklusteed Kanepi vallale oluliseks objektiks nii turvalisust, majandust kui esteetilisust silmas pidades ning tänas ilusa tee ehitajaid.

Tervitussõnad edastas ka Valgjärve vallavanem ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv, kelle sõnul on see oluline samm edasi kergliiklusteede võrgustiku loomisel ja tihendamisel. “Tuleviku nägemus on siinsed vallad ühendada kergliiklusteedega. See on küll suur ja kallis ettevõtmine, kuid töö selle nimel käib,” lausus Kõiv. Loe edasi: Kanepis avati kergliiklustee

Selgusid Anne Vabarna nimelise elutöö preemia laureaadid

Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.

Käesoleva aastal hindas komisjon ühehäälselt vallasisese preemia vääriliseks Anna Kõivot seto omakultuuri aktiivse arendamise ja vanade käsitöövõtete elushoidmise eest. Anna on olnud toetav eestvedaja Seto Talumuuseumi rajamisel ja edaspidistes tegevustes nii laulu kui ka käsitöö õpete läbiviimisel. Anna on laulnud leelokoorides Põrste, Leiko ja Kuldtsäuk ning loonud palju olulisi laule seoses Setomaa sündmustega Leelopäeval, Seto Talumuuseumi avamisel, Tsäimaja valmimisel ning Värska valla külaliste vastu võtmisel. Hetkel on ta leelokoor Kuldtsäuk auliige, kes on alati nõu ja jõuga koori tegemiste juures.

Vallavälise preemia saab leelokoor Helmine pikaajalise, aktiivse ja viljaka seto omakultuurialase tegevuse ning tutvustamise eest Eestis ja välismaal. Leelokoor on käinud esinemas Venemaal, Saksamaal, Soomes, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Lisaks sellele on esinetud väga huvitavates kohtades nagu Sibeliuse Akadeemias Soomes, Europeade festivalidel, Kadrioru lossis ja Riigikogus. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, siis järjepidevus on kindlasti üks nende motodest. Nad õpetavad Mikitamäe noortele seto laule, käivad koos esinemas ning lauldakse-tantsitakse ka koos lasteaia lastega.

Preemiad antakse kätte Anne Vabarna omakultuuriõhtul 21. detsembril. Anne Vabarnale pühendatud päev algab kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Elutööpreemiate üleandmine ja laureaatide õnnitlemine toimub samal päeval kell 14.30 Värska Kultuurikeskuses eelmise aasta laureaatide Seto Talumuuseumi ja Igor Taro juhtimisel.

Omakultuuriõhtule on oodatud kõik seto omakultuuri austajad ja viljelejad.

Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus.

Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.

“Leian, et Lastefond teeb imetlusväärset tööd toetades lapsi, kes muidu jääksid ilma abita; lapsi, kes on siia ilma sündinud mõne raske haigusega või sattunud muul viisil olukorda, kus vajavad oma tervisliku heaolu tagamiseks tuge, mida haigekassa neile ei saa võimaldada,” selgitas Haasma otsust toetada just Lastefondi. “Lapsepõlv peaks olema muretu ja õnnelik aeg, mistõttu ei tohiks need lapsed tähelepanuta jääda, vaid peaksid saama vajalikku abi. Mul on hea meel, et sain Lastefondi selle missiooni täitmisel omapoolse panusega aidata.”

Annetuse abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge. Loe edasi: Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.

Kaasava eelarve raames enim hääli saanud objekt on renoveeritud

Kekuse palliväljak. Foto: Monika Otrokova.

Otepää valla kaasava eelarve raames sai enim hääli ettepanek renoveerida Otepää linnas Keskuse tänava palliväljak.

“Lubasime kaasava eelarve raames teha korda ühe vallaelanikele olulise objekti ning tänaseks on see lubadus täidetud, ” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Palliväljak sai korraliku asfaltkatte, kevadesse jääb joonte mahamärkimine ning siis on väljak lõplikult valmis. Nüüd on noortel olemas veel üks võimalus spordiga tegelemiseks.”

Otepää Vallavolikogu eraldas kaasava eelarve tarbeks 8000 eurot, kaasava eelarve hääletus toimus 28.augustist kuni 13.septembrini 2015. Laekus 14 ettepanekut, millest vallavalitsus valis välja 7 ideed, mis läksid rahvahääletusele. Hääletada sai valla kodulehel ID-kaardiga ning vallavalitsuses. Kokku osales hääletamisel 85 vallakodanikku. Ettepaneku renoveerida Keskuse palliväljak tegi VL Meie Kodu. Kokku läks Keskuse tänava palliväljaku renoveerimine maksma 13 860 eurot.

Võru linna vanimal elanikul täitus 105. eluaasta

Täna sai Võru linna vanim elanik Maria Kolk 105-aastaseks.

Sel puhul käis teda kodus õnnitlemas linnapea Anti Allas, võõrustajateks olid sünnipäevalapse tütar ja väimees ning tütretütar lastega.

1910. aastal Ridakülas sündinud Maria on käinud neli klassi koolis, edasi tuli juba tööd teha kodutalus ning hiljem Tartu ja Viljandi vahel asuvas Ulila turbarabas. Suure osa oma elust on Maria teinud rasket füüsilist tööd.

Enne II Maailmasõda Maria abiellus ning perre sündis kolm last. Kahjuks kooselu lõppes, kuna tema abikaasa mobiliseeriti Saksa sõjaväkke. Seal sai mees haavata ning Eestisse enam ei naasnud. Maria kasvatas oma lapsed üles üksinda.

Maria kolis Puhja vallast Võrru oma tütre ja väimehe juurde üheksa aastat tagasi. Viimastel aastatel on tema nägemine ja kuulmine halvenenud ning suur osa päevast möödub magades. Lähedaste sõnul pole Maria oma eluaja jooksul haiglaravi vajanud.

Marial on kolm last, seitse lapselast ja seitse lapselapselast.

Merle Jääger tutvustab Sadamateatris oma uut raamatut

Reedel, 27. novembril tutvustab Vanemuise näitleja Merle Jääger Sadamateatris oma uut raamatut “Jututulbad”.

Esitlus toimub peale etendust “Kaks vana naist”. Nii etendusest kui esitlusest on osa saama oodatud kõik huvilised, autor jagab autogramme ning vastab küsimusele.

Merle Jääger on Vanemuise näitleja, kirjanik ja Eesti esimene naispunkar, ta on avaldanud luulekogusid ja raamatu “Mees”.Merca autorinime all ilmunud värskes raamatus “Jututulbad” on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani.

“Kaks vana naist” on Velma Wallise rännakulugu ühes osas, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Merle Jääger, samuti teeb ta lavastuses kaasa näitlejana.

“Kaks vana naist” etendub 27. novembril Sadamateatris kell 19.00.

Lastefond tunnustas aasta heldemat ettevõtet

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis Äripäeva iga-aastasel Eesti edukamate ettevõtete autasustamistseremoonial üle aasta heategija tiitli Selga küpsiste esindajale Eestis AS-ile Kalev.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitas, et tiitliga soovitakse tänada ja tunnustada ettevõtet, kes on andnud Lastefondi vahendusel märkimisväärse panuse haigete laste abistamisse. “Eelmisel aastal tõid kõige suurema annetuse kahtlemata kaks Selga küpsiste heategevuskampaaniat, kus iga küpsisepaki pealt annetati sent kuulmispuudega lastele hädavajalike sisekõrva implantaadi kõneprotsessorite ostuks.”

Lisaks annetuse suurusele võeti aasta heategija valimisel arvesse ka koostöö järjepidevust. “Leidsime, et lisaks rahalisele panusele on oluline ka abivajajatele turvatunde pakkumine, mida tekitab mitmekordne panustamine,” märkis Liiv.

Lastefondile 20 000-eurose annetuse toonud kampaaniad viis ellu Selga küpsiste toonane esindaja, tänaseks tegevuse lõpetanud NP Foods Eesti, mistõttu anti auhind üle alates 2015. aasta suvest Selga küpsiseid Eestis esindavale aktsiaseltsile Kalev.

AS-i Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on aasta heategija tiitel tunnustus kõigile selle kampaania loomise juures olnud inimestele. “Antud kampaania oli nähtav, teistest taolistest eristuv ja väga selgete tulemustega – ehk täpselt selline nagu üks heategevuskampaania olema peab. Kindlasti annab Selgale omistatud aasta heategija tiitel ka meie meeskonnale lisamotivatsiooni jätkata edaspidi meie tooteportfelli kuuluvate erinevate kaubamärkidega heategevusprojektide ellukutsumist,” lausus Kaare.

Esmakordselt jagatav tiitel anti üle Äripäeva TOP 100 ballil, mille raames toetavad nii ürituse külalised, korraldajad kui koostööpartnerid tänavu Lastefondi, aidates koguda annetusi haigetele lastele, kes vajavad abi haiguse või erivajadusega seotud kulutuste katmisel.

Kord aastas toimuva auhinnagala ja balli üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste väärtustamine.

Maanteemuuseumi teedeajaloo päeval tutvustatakse hobuajastut ja muuseumi tulevikuplaane

25. novembril toimub kaheksandat korda Eesti Maanteemuuseumi teedeajaloo päev, mille ettekanded avavad hobuajastu temaatikat ning annavad ülevaate suvel 15. sünnipäeva tähistanud muuseumi minevikust ja tulevikust.

Teedeajaloo päev on maanteemuuseumi traditsiooniline teadusüritus, mille eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed. “Tänavu toimub üritus Tartu Linnamuuseumis, kuna maanteemuuseumis käivad uue püsinäituse “Head teed!” ehitus- ja arendustööd ning muuseumi peamaja on külalistele kuni 1. maini suletud,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Avatava püsiekspositsiooni “Head teed!” peateemaks on inimesed, kes mööda teid on aastatuhandeid käinud. Seetõttu on ka teedeajaloo päeva fookuses laiemas mõttes teelised hobuajastul. Sõna saavad maanteemuuseumi kauaaegsed koostööpartnerid, kes on panustanud konsultantide ja kaasautoritena muuseumi ekspositsiooniarendustesse.

Tallinna Linnaarhiivi teaduri teadur Juhan Kreem annab ülevaate keskaegse Liivimaa liikumisviiside sesoonsest eripärast. Eestit Euroopaga ühendanud postiteedel liikunud info kiirusest 18. sajandil räägib Hannes Vinnal. Eesti väikelinnade voorimeeste lugu 19.-20. sajandil avab Riho Paramomov ning vaadete üle Eesti teedevõrgule riigikaitse seisukohalt 1930. aastatel mõtiskleb maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teedeajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 25. novembril kell 11.00-14.00.

Registreerimine ja päevakava siin.

Suitsusaunapäev tuleb 26. novembril Haanjas

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu korraldab igasügisese suitsusaunapäeva sel aastal 26. novembril Haanja rahvamajas algusega kell 11.00.

Võromaa suitsusaunatava on aasta olnud UNESCO-s ̶ vaatame tagasi esimesele UNESCO-aastale ja teistele aasta jooksul toimud ettevõtmistele. Pärastlõunal kuulatakse väliskülalistelt ülevaateid naaberriikide suitsusaunatavade kohta. Päeva lõpuosas arutatakse kogukonna osalusel järgmise aasta tegemisi ja ka pikemaajalisi plaane Võromaa suitsusaunatavade hoidmiseks ning toetamiseks. Peale arutelu jätkub saunapäev Plaani külas Papi talu suitsusaunas.

Lisainfot ning päeva kava leiab suitsusauna kodulehelt: www.savvusann.ee

HITSA õpetab Robotexi töötubades robotitele mõtteid pähe panema

4.-6. detsembrini toimuval Robotexil saab kaasa elada robotite võistlustele ning ise põnevates töötubades kätt proovida.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse töötubades õpetatakse roboteid ehitama ja programmeerima. Samuti on kõigil huvilistel võimalus osaleda Küberpähkli publikumängus, kus auhinnaks on uhke robootikakomplekt.

Paralleelselt robotivõistlustega toimuval Tehnoloogianäitusel on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus esindatud messiboksiga, kus saab tutvuda internetiturvalisuse ja küberkaitse teemade ning IT-kõrghariduse võimalustega. Kõik huvilised on oodatud osalema Küberpähkli publikumängus, kus saab testida oma teadlikkust internetiturvalisusest ning laiendada silmaringi küberkaitse valdkonnas. 6. detsembril, Robotexi viimastel tundidel loositakse kõigi publikumängus osalejate vahel välja LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt.

HITSA viib läbi ka mitmeid robootika töötubasid lastele ja noortele. LEGO WeDo robotite töötoas saavad 5-9-aastased lapsed koos oma vanematega valmis ehitada robot-alligaatori. Alg- ja põhikooli lapsed on oodatud “Mutukate meisterdamise töötuppa”, kus IT Kolledži Robootikaklubi juhendamisel saab iga osaleja endale hambaharjast väikese vahva roboti meisterdada. Nutiroboti töötoas tutvuvad huvilised nutitelefoni abil juhitava robotiga, mille ehitamisega saab hakkama iga tehnoloogiahuviline noor. Kuidas aga robotile mõtteid pähe panna, mismoodi näeb välja roboti aju ja kuidas robot tegutsema saada, seda õpivad lapsed “LEGO Mindstorms EV3 robot-putukate ralli” töötoas. Gümnaasiuminoortel ning tudengitel on võimalus tutvust teha sumorobotite programmeerimisega.

Kõik töötoad on tasuta, nendesse saab registreerida enne Robotexi algust ja ka kohapeal. NB! Kohtade arv on piiratud! Töötubade ajakava ja registreerumine Robotexi lehel: http://www.robotex.ee/_new/tootoad.

Talvepealinnas Otepääl pandi tööle lumekahurid

Möödunud nädalavahetus tõi kaasa külmakraadid ning talvepealinnas Otepääl hakkasid huugama esimesed lumekahurid Linnamäe orus ja Kuutsemäel. Talvepealinn Otepää valmistub talve tulekuks.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja keskus – Otepää Winterplace, kus alustati eile õhtul aktiivse lumetootmisega. Otepää Winterplace’i pargi nõlvad saavad igal aastal kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutatakse tänapäeva tipptehnikat. “Temperatuur lubas esialgu teha ainult öösel ning praegu lumekahurid valmistuvad juba uueks lahinguks, mis prognoosi kohaselt algab täna õhtul ning siis juba mitu ööpäeva järjest. Ideaaltingimustes suudaksime toota kogu talveks vajamineva lume nelja ööpäevaga, kuid praegust ilmaprognoosi silmas pidades tundub, et talveparki saab kvaliteetset kasutama hakata detsembri esimestel päevadel.” täpsustas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda. “Otepää Winterplace on Eesti suurim talvepark, mis pakub aktiivset vaba aja veetmise võimalust kogu perele. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa Teadusiglu ja loomulikult palju lund.” lisas talvepargi müügijuht Triin Kalda. Loe edasi: Talvepealinnas Otepääl pandi tööle lumekahurid

Võrumaal alustab Eesti esimene uusmaakate klubi

23. novembril käivitub Võrus esimene omalaadne uusmaakate klubi, mis ühendab viimastel aastatel piirkonda elama tulnud elanikke.

Klubisse oodatakse inimesi, kes soovivad saada rohkem teada Võrumaal tegutsevatest organisatsioonidest ja nende poolt pakutavast; vahetada kogemusi maal elamise rõõmudest ja väljakutsetest ning laiendada oma sotsiaalset võrgustikku.

Võrumaal või selle naabruses elavaid “uusmaakaid” oodatakse 23. novembril kell 17.30 – 20.00 Võro Instituuti (Tartu 48, Võru). Esimene klubiõhtul toimub üle-eestilise ühisnädala raames ning sellel tutvutakse muuhulgas Võro Instituudi tegemistega ning liikumisega “Maale elama”. Klubikohtumisi viivad läbi Kati Orav ja Ivika Nõgel.

Uusmaakate klubide projekti viivad ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa Arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks on aidata piirkonna uutel elanikel siin paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast.

Projekti toetab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Õpilased korrastasid pärandpaiku

Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.

Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.

Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Loe edasi: Õpilased korrastasid pärandpaiku

Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.

Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.

Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.

“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Täna toimus traditsiooniline valla aasta isa tunnustamine Otepää Gümnaasiumis.

Valla aasta isaks sai Aivar Ostrak. Samas peeti ka teine traditsiooniline sündmus – sünnikirjad said valla kõige pisemad ilmakodanikud.

Pidulikul tunnustamisüritusel tänasid ja tunnustasid valla aasta isa ja aasta isa nominente volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalv Laul ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp. Naisseltsi esinaise Ene Raudsepa andmeil esitati sellel aastal aasta isa aunimetusele neli kandidaati – lisaks Aivar Ostrakule veel ka Mati Kollak, Andres Oja ja Raido Mõttus. Kõik kandidaadid olid väga tublid ning komisjonil oli valikut raske teha.

Uutele vallakodanikele andsid sünnikirjad üle ja õnnitlesid vanemaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalev Laul ning haridus- ja kultuurinõunik Janika Laur. Loe edasi: Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.

„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Vinni vald peab sünnipäeva

Täna saab Eesti üks vanemaid kohalikke omavalitsusi Vinni vald 25-aastaseks.

Algusaastatel oli Vinni vald suurima rahvaarvu (6500) ja pindalaga (ligi 500 km²) vald Eestis. Praegu on Vinni vald suurima pindalaga vald Lääne-Virumaal. Elanikke elab Vinni vallas ligi 5000.

“ Tagantjärele vaadates otsustati tookord arukalt suurema omavalitsuse kasuks, seda nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Suurel vallal on suurem eelarve, mis võimaldab ette võtta suuremaid töid ning kodanikule nõu ja jõuga abiks olla,” ütles Vinni vallavanem Toomas Väinaste. Loe edasi: Vinni vald peab sünnipäeva

Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

26.−30. oktoobrini toimub Eesti Rahvusraamatukogus esmakordselt Kultuurinädal, kus saab võtta osa enam kui kolmekümnest tasuta kultuuriüritusest ja tutvuda unikaalse hoone nende aladega, kuhu iga päev ei pääse.

Raamatutest, lugemisest ja kirjandusest on teiste seas kutsutud kõnelema Linnar Priimägi, David Vseviov, Asko Künnap, Mihhail Lotman, Leelo Tungal, Kadri Hinrikus, Sveta Grigorjeva ja Tiina-Ann Kirss.

Muusikaloengutel heidavad Rahvusraamatukogu helikogudesse värske pilgu Vaiko Eplik, Tõnis Kahu, Siim Nestor, Timo Steiner ja Peeter Volkonski.

Pisemad külastajad on oodatud värskelt avatud 5. korruse lastealasse töötubadesse ja kohtumistele lastekirjanikega. Viis päeva kestva Kultuurinädala loengutel, seminaridel, aruteludel võetakse jutuks ka kunst, plakatid, arhitektuur ja poliitika. Ekskursioonidel saab tutvuda Rahvusraamatukogu hoone, kunsti ja hoidlatega ning Tõnismäe piirkonna ajalooga. Võimalik on osaleda ka koolitustel, mis õpetavad kasutama tänapäeva raamatukogu võimalusi.

Kultuurinädala lõpetavad 30. oktoobril kirjandusseminar “Au ja häbi”, luulekava “Iga lause pannakse siin proovile” (Jan Kaus, Veronika Kivisilla, Indrek Koff, Kai Aareleid) ning popkunstnik Kiwa performance “Uue raamatu sünd”. Loe edasi: Rahvusraamatukogu Kultuurinädal pakub üle 30 tasuta ürituse

VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda allkirjastas käskkirja, millega kinnitas eriti ohtlike loomataudide, sh sigade Aafrika katku tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade nimekirja.

“Oleme tänaseks koostöös kohalike omavalitsustega ja keskkonnaspetsialistidega saavutanud kokkuleppe 24 võimaliku matmispaiga osas kokku kaheksas maakonnas. Keskkonnaamet on hinnanud need keskkonna seisukohalt sobivaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Praeguse teadmise põhjal ei ole hukatud loomade matmine keskkonnakaitselistel põhjustel võimalik kolmes maakonnas Ida- ja Lääne-Virumaal ja Raplamaal. Loomataudi puhkemisel nendes piirkondades tuleb vajadusel kasutada naabermaakonnas asuvat matmispaika”.

Kinnitatud nimekiri ei ole lõplik. Olev Kalda sõnul on võimalike matmispaikade valikul esmatähtis keskkonnaohutus. “Siiski rõhutan, et matmine on hädaabinõu, mida tuleb kasutada alles siis, kui loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub võimekus hukatud loomade kahjutustamiseks mõistliku aja jooksul,” lisas Kalda. Loe edasi: VTA peadirektor kinnitas taudi tõttu hukatud loomade matmispaikade eelvaliku

Võru linn avab pidulikult uuenenud tänavavalgustuse

Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.

Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.

OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.

Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.

KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.

Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.