Autor: Mart Valner

Otsitakse osalejaid pühapäeval Vihula vallas toimuvatele filmivõtetele

Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.

Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.

Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine:  Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed.  Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Täna algas Viimsis Rannarahva festival!

Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.

Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehelRannarahva festival

Nahkhiireõhtu Hanila muuseumis

Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.

Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)

Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.

Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Lisainfo ja registreerumine: tel 504 7219 või ave.huugen@keskkonnaamet.ee

 

Bluusifestival Ugriblues

ugriblues

Bluusifestival Ugriblues leiab aset 18.-21.juuli Toompeal (Luscher&Matieseni veiniterrassil), Kalamajas (Port Noblessneris) ja Viimsis (rannarestoranis Paat). Ka tänavu saab autentse ja traditsioonilise bluusi kõrval kuulda moodsat ja avangardset kraami. Juba teist aastat toimuva ürituse peaesinejateks on seekord lahetagused legendid Honey B & Kuloniemi ning Tuomari Nurmio.

Veel astuvad üles 1966. aastal Soome esimese bluusibändi Harp asutanud suupillimängija Sonny Boy Magnusson ansambliga Famous Boogiemen, Ismo Haavisto & Andres Roots (Soome/Eesti) tribuudiga Muddy Watersile, Mary Ann & The Tri-Tones (Tallinn), Robbie Hill & The Blue 62’s (UK/USA/Soome), Jari Rättyä & Käärmekeitto (Soome), Olli Ontronen & Mighty Shitty (Soome), Three Leg Dog (Eesti/Austraalia), Cathouse Radio (Tartu) ning Pärnu Bluusiklubi väga noorte meeste duo Fredi & Siim.

Ugribluesi eesmärgiks on pakkuda head muusikat suvises Tallinnas ning tugevdada sidemeid Eesti ja Soome muusikute ning kontserdikorraldajate vahel.

Jookvalt saab infot lugeda Ugribluesi blogist

VII Lihula valla külade suvemängud 2013 ootavad osalejaid

27.juulil toimuvad Kirbla spordiväljakul järjekordsed Lihula valla külade suvemängud.

Osalema on oodatud kõik Lihula valla küla(de) moodustatud võistkonnad, kuhu võivad kuuluda päris-, suve- või vanematekodu elanikud. Võistkondade ja võistlejate arv ühest külast ei ole piiratud. Registreerimine toimub kuni 20. juuli kella 17.00. Osalemiseks tuleb saata registreerimisleht tiiu.aasrand@gmail.com või tuua see Lihula Vallavalitsusse (Lihula, Jaama 1)

Registreerimislehe saab SIIT allalaadida

Võistlused:
1. Teatevõistlus (võistkonnas 3 naist+3 meest+ 3 kuni 10a last).
2. Saapavise (individuaalala, naised, mehed ja kuni 16a noored eraldi).
3. Võrkpall (võistkonnas 3 võistlejat, naised ja mehed võistlevad eraldi). Mängusüsteem sõltub osalevate võistkondade arvust.
4. Rahvastepall (võistkonnas 5+1 kuni 14a last).
5. Köievedu (võistkonnas 5 meest)
6. Korvpallivisked (mehed, naised, lapsed kuni 14a võistlevad eraldi)
7. Viimasemehejooks (naised, mehed ja lapsed kuni 14a võistlevad eraldi).

Autasustatakse iga võistlusala kolme paremat. Korraldajad on Lihula Valla Spordiklubi ja Kirbla Külaselts.
Lisainfo: Tiiu Aasrand (tel 520 82 81) või  www.lihula.ee.

Viimsi seikluspark ootab külla

Viimsi seikluspark
www.viimsiseikluspark.ee

Juuni algul avatud Viimsi seikluspark ootab kõiki suuremaid ja väiksemaid huvilisi seiklema.

Park paikneb Viimsis Lubja klindiastangu reljeefsel maastikukaitse alal. Oodatud on igas vanuses külastad (lapsed pikkusega alates 115 cm). 2014.a. kevadeks on plaanis ehitada ka eraldi lasterada, mis mõeldud pisematele külastajatele, kel kasv alla 115 cm.

Seikluspargil on kolm rada, mis koosnevad erinevatest ronimismängudest. Kõikide radade läbimiseks kulub keskmiselt ligikaudu 1,5 tundi; park pakub seiklejatele nii füüsilisi kui vaimseid väljakutseid. Seikluspargis saab tähistada ka laste sünnipäevi.

Täpsemat informatsiooni saab lugeda ka Viimsi seikluspargi kodulehelt

Kriisade nimeline orelinädal Võrus

18. – 21. juulil on Võrus orelinädal. Ürituse kunstiline juht on Denis Kasparovitš. Esinevad Denis Kasparovitš (Eesti), Dina Ikhina (Venemaa), Denis Makhankov (Venemaa).

Kava:

18. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Pastoraal. Kontserdi kavas on Bachi, Francki, Vierni, Arro ja Süda oreliteosed.

19. juuli, kell 19.00 Rõuge Maarja kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

20. juuli, kell 19.00 Vastseliina Katariina kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

21. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Võru Katariina kirik 220. Lõppkontsert. Kavas Vierne, Durufle, Franck jt.

Leiutajate Külakool otsib õpetajat!

Imeline inimene, kes Sa kannad endas unistust Leiutajate Külakoolist või oled unistanud Leiutajate Külakoolis õpetamisest, siisvis tead, et meie unistame sinust!

Võrumaal Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas on loomisel kogukonnakool Leiutajate Külakool. Loojateks on emad-isad, kellel kas juba kooliealised või kohe koolikohustusikka jõudvad lapsed. Emade-isade soov on pakkuda lastele ja ka iseendile võimalust käia koolis, mis on nii inspireeriv, et sinna minek on rõõmsa meele, huvi, avatuse ja seiklusliku meelega.

Leiutajate Külakooli lapsed ja lapsevanemad unistasid esimesel visiooniringil oma õpetajast nõndaviisi:

Õpetaja on:

inimene, kes ei väsi imestamast, on avar ja õhuline, kuid samas kahe jalaga  maapinnaga ühenduses;

inimene, kes on kohtunud iseendaga ja tajub enda piiritut olemust;

inimene, kes tunneb ja mõistab maailma ja inimelu riukaid;

inimene, kes teab ja tunneb unistuste jõudu;

inimene, kes oskab teisi inspireerida ning säilitada huvi küsimaks küsimusi ilma ootusteta vastustele;

inimene, kes mõistab, kes on inimene ja mis on tema koht universumis;

inimene, kes elab ja armastab;

inimene, kes armastab nii rõõmu kui ka pisaraid;

inimene, kes oskab vastu võtta ja muuta selle elujõuks ja rõõmuks;

inimene, kes mõistab vabadust kui vastutust. Inimene, kes on vaba ning soovi seda vabasust lastele;

Lisainfo siit.

Alates eilsest tegutseb Pirita rannas Ranna noortekeskus

Ranna noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse korraldatud tegevusprogramm, mille eesmärgiks on pakkuda Tallinna 7-26 aastastele noortele vaba aja sisustamise võimalust noorte kogunemiskohtades, kasutades seejuures erinevaid noorsootöö meetodeid. Alates 15.–26. juulini asub Ranna noortekeskus Pirita rannas. Keskus on juulikuus avatud ilusa ilma korral esmaspäevast reedeni 12.00–16.30, vihmase ilma korral toimuvad aga tegevused noortekeskustes.

Kuna noorte jaoks on suviti kohtumispaigaks linnaruumi väliskeskkond, siis tavapäraselt ongi suvel Tallinna Noorsootöö Keskuse noorsootöötajatel sooviks olla noortele veel lähemal ja tegutseda mitmes Tallinna erinevas piirkonnas. Linnakodanikele pakutakse tegevusi kunstis, spordis ja muudes põnevates ning harivates töötubades. Päevad on täis selliseid tegevusi, mis tavaliselt leiavad aset noortekeskuste siseruumides. Nendeks on näiteks erinevad arendavad mängud, võistlused, noortegruppide esinemised, käelised tegevused, töötoad, näidistreeningud ja loengud harivatel teemadel ning palju muud.

Programmi toetab Harju Maavalitsus ning koostööpartneriteks on Põhja-Tallinna ja Pirita Linnaosa valitsused

Igapäevaselt saab keskuse kavaga tutvuda Ranna noortekeskuse kodulehel

www.rannanoortekeskus.blogspot.com
www.rannanoortekeskus.blogspot.com

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

WordSkillsi Eesti esindus
WordSkillsi Eesti esindus

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Saku vallavalitsus ootab Kanama küla elanike arvamusi

MTÜ Saue küla soovib ennistada Kanama küla kohanime Saue külaks, et taastada küla ajalooline nimi.

„Saue külal on pikk ajalugu, küla on seda nime kandnud ja ajaloolistes dokumentides ka ära märgitud juba 1548. aastast. 1976. aastal tegi okupatsioonirežiim meelevaldse otsuse ja andis Saue külale Kanama küla nime,” kirjutab MTÜ oma Saku vallavalitsusele esitatud taotluses. Esimest korda pöörduti selle sooviga Saku valla poole 2006. aastal.

Saku vallavalitsus soovib nüüd välja selgitada küla elanike ja külas kinnistuid omavate isikute arvamuse küla nime muutmise osas – Kas soovite, et küla tänane nimi Kanama muudetakse ja küla hakkab kandma nime Saue? Vastuseid ootame hiljemalt 15. juuliks 2013 kas saku@sakuvald.ee või Saku vallavalitsusse. Vastus tuleks kindlasti ka allkirjastada, et vajadusel vastaja tuvastada.

 

 

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Pärnu linnas toimuvad pühapäeviti Rannapargi lastehommikud

Kuni 11. augustini toimuvad Pärnu Rannapargis pühapäeviti kell 11.00 erinevatel teemadel lastehommikud – meisterdame, mängime, laulame, tantsime ja teeme muud põnevat. Üritus on mõeldud kogu perele ja on kõigile tasuta. Pisematele lastele batuut “Rong” möllamiseks ja oodata on mitmeid üllatuskülalisi.

Iga pühapäev on pühendatud ka mõnele vahvale loomale:
07. juuli – TIIGRI- ja LÕVIPÄEV. ERI: Perepäev ratastel
14. juuli – SIILIPÄEV
21. juuli – KARUPÄEV
28. juuli – TIBUPÄEV
04. august – KOERA- ja KASSIPÄEV
11. august – DINOSAURUSTEPÄEV

NB! Suure vihma korral jääb ära!
Üritust toetavad Pärnu Linnavalitsus ja Act Management OÜ. Vaata ka SIIT

Riigikogus ja Toompea lossis toimuvad tasuta ingliskeelsed suvetuurid

PiltAlates 26. juunist kuni 30. augustini on kõik huvilised oodatud osalema parlamendihoonet ning parlamendi tööd tutvustavatel ingliskeelsetel ekskursioonidel Riigikogus ja Toompea lossis. Tasuta ringkäigud Riigikogus toimuvad igal kolmapäeval ja reedel algusega kell 12.00 ning kestavad umbes 40-45 minutit. Tutvustus jaguneb kahte ossa, millest esimene hõlmab parlamendihoone külastust ning ülevaadet Toompea lossikompleksi ajaloost. Teises osas annavad giidid istungitesaalis põhjalikku teavet Riigikogu tööst.

Ekskursioonil osalemiseks saab registreeruda Toompea lossi valvelauas kohapeal kuni grupi (35 inimest) täitumiseni. Kolmapäevastele ja reedestele ekskursioonidele on võimalik eelnevalt registreerida ka e-posti teel ekskursioon@riigikogu.ee, telefonidel (+372) 6 316 345 või (+372) 6 316 357. Parlamendi külastamiseks on vajalik pildiga isikuttõendav dokument.

Täpsemalt saab lugeda ka Riigikogu kodulehelt

Haanjas toimub suitsusaunanädal

1.-4. augustini toimub Haanjamaal suitsusaunanädal, mille raames toimub igasugu põnevaid toimetusi kohalikus kogukonnas.
Suitsusaunapäev on 3. augustil, kus kohalikud pered avavad oma suitsusaunaukse külalistele.
Võimalik on veeta koos perega üks tõeline päev, kus koos köetakse saun, tassitakse vesi, valmistatakse rooga ….. Lõpuks saab ka sauna!!!!
Osalemine vaid eelregistreerimisega!
Sündmus toimub tänu headele toetajatele: Leader-Priale, Vana-Võrumaa kultuuriprogrammile, Võrumaa Kultuurikapitalile ja Haanja vallalae, mis võimaldab sellest osa saada sümboolsete osalustasudega.
Täpsem info suitsusaunanädala kohta http://haanja.eu/sann/programm/

Tööd alustab Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täna alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi. Asutuste ühinemine võimaldab teha mahukamaid teadus- ja rakendusuuringuid.

“Kahe asutuse liitumisega tekivad paremad võimalused põllumajandusteaduse arenguks ja saame kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Näiteks saavad tekkida suuremad uurimisgrupid ja seeläbi kasvab võimekus teadustöö tegemisel.”

Instituut koosneb üheksast üksusest – neli teadus- ja arendusüksust (agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse ja taimebiotehnoloogia), geenipank, seemnekeskus, arendus- ja haldusosakonnad ning juhtkond.

Instituut jääb tegutsema liitunud asutuse ruumidesse Jõgeval ning Sakus.

Fotokonkurss- Pärijata pole pärandit

Konkurss on korraldatud Kultuuripärandi aasta 2013 ja Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames VI Fotokonkurss “Elukestev õppija kultuuriruumis” 31.05 – 20.09.2013.
Konkursi eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Konkursile on osalema oodatud kõik huvilised alates õpilastest kuni ettevõtjateni, v.a. komisjoni liikmed. Üks autor võib esitada kuni 3 fotot või kolmest fotost koosneva piltide seeria, fotosid võib konkursile esitada ainult autor ise. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2013 kell 15.00.

Konkursi teemad on:
Peateema: Pärijata pole pärandit
• Inimesed kultuuriruumides.
• Kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes.
• „Kuldsed käed“
• Õppimine läbi kultuuripärandi.
• Vanaemalt (-isalt) lapsele.
• Traditsioonide säilitamine ja nende elus hoidmine.

Täpsemalt saab lugeda tingimuste ja auhindade kohta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kodulehelt

 

Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

Kohtla-Järve vastas haridus- ja teadusministri Jaak Aaviksoo ettepanekule asutada riigigümnaasium, et on valmis läbirääkimisteks. Narva võttis mõtlemisaega, kirjutab Põhjarannik.

Jaak Aaviksoo saatis maikuus kirja nendele maakonnakeskustele ja suurtele linnadele, kes ei ole koos ministeeriumiga gümnaasiumivõrgu korrastamisega tegelnud.

Kirjas seisab, et aastaks 2015 tegutseb Eestis juba vähemalt kaheksa riigigümnaasiumi, kuid ministeeriumi sihiks on luua igasse maakonda ja suurematesse linnadesse vähemalt üks nüüdisaegsete õppetingimustega eraldiseisvas hoones tegutsev riigigümnaasium.

Ministeerium lubab aidata koolihoonete ehitusprojektide ettevalmistamisel, et taotleda raha uuel Euroopa Liidu tõukefondide perioodil 2014-2020. Samuti ollakse valmis katma projekti omaosalust.

Ministeeriumi kirjast nähtub, et kuna viimase 20 aasta jooksul on üldhariduskoolide õpilaste arv oluliselt vähenenud, peab koolivõrk ning õppehoonete pind muutustele reageerima.

“Olemasolevate, minevikus suure õpilaste arvu tarbeks ehitatud koolihoonete samas mahus rekonstrueerimine ei ole sageli otstarbekas ning kaaluda tuleks iga hoone puhul uutes funktsioonides kasutuselevõtu võimalusi, ebavajalike või ebamõistlike hooneosade lammutamist, vajaduse korral ehitades gümnaasiumidele või põhikoolidele uued nüüdisaja nõuetele vastavad ja kompaktsed koolihooned.”

Ministeerium ootas kohalike omavalitsuste vastuseid hiljemalt 1. juuniks. Loe edasi: Kohtla-Järve sihib riigigümnaasiumi

EÕEL: kriitilised punktid kohe, ülejäänud muudatusettepanekud sügisel

Eesti Õpilasesinduste Liit soovitab Riigikogu Kultuurikomisjonil võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute arueluks täiendavat aega ning pöörata eoel.logo_enne suve algust tähelepanu eelkõige õppeaasta 2013/2014 12.klasside lõpetamisega seonduvatele tingimustele, seisab tänases pressiteates. 

Õpilasliit leiab, et nii õpilastele kui õpetajatele on olulise tähtsusega saada hiljemalt õppeaasta alguseks selgus lõpetamisega seonduvate tingimuste osas. Kuigi Õpilasliit hindab Kultuurikomisjoni seniseid pingutusi, peab liit oluliseks keskenduda kriitiliste punktide kinnitamisele (nagu eelpool nimetatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused) ning jätkata sügisel seaduse muutmiseks tehtud parandusettepanekute aruteluga vältides seeläbi hilisemate paranduste vajadust.

 „Leiame, et ei ole mõistlik suruda läbi seaduse muudatust, mis võib vajada lähitulevikus taas ülevaatamist, kuna muudatus sai vormistatud liigse kiirustamisega. Samuti leiame, et mõjuvaks argumendiks on Eesti Haridustöötajate Liidu hoiatus streigi osas, sest see ei avaldaks mõju üksnes riigile, vaid oleks tugevaks löögiks õppetöö kvaliteedile, eriti tuleva õppeaasta 12.klasside õpilastele,“ sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Karl Andreas Sprenk. Küsimuste lahendamiseks, mille osas kultuurikomisjonis on tugev erakondadevaheline vastasseis, tuleks aktiivselt kaasata erinevaid haridusvaldkonna huvirühmasid. “Halvim, mis saab juhtuda, on see, et Riigikogu lihtsalt hääletab eelnõu läbi ning seadusesse sattuvad punktid, millega lõpuks keegi rahul ei ole, ning mille rakendamine koolides on keeruline” lisas Sprenk.

Eesti Õpilasesinduste Liit mõistab rahastamise temaatika olulisust haridustöötajatele ning loodab, et Kultuurikomisjon suudab võtta arvesse kõigi osapoolte huve, kellele seadusmuudatuste rakendumine mõju hakkab avaldama.

Sänna kultuurimõisas on täna väärtfilmiõhtu

Reedel, 7. juunil kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu.
Erakordselt paeluv dokumentaalfilm “Samsara” kutsub kinopubliku meditatiivsele ümbermaailmareisile ning toob vaatajateni võrratult kaunid ja liigutavad kaadrid meid ümbritsevast maailmast. See on ainulaadne visuaalne elamus, mis pääseb kõige paremini mõjule just suurel ekraanil.

“Samsara” tähendab sanskriti keeles elu lõputut ringkäiku, taassündi. Samsara – see on igavikuline eluring, mis seob kõiki olendeid siin ilma peal. Selle tabamatu ühisosa leidmine nii inimkonna kui ka seda ümbritseva looduskeskk onna vahel ongi kannustanud Samsara autoreid pühenduma aastatepikkusele rännakule mööda maailma, et püüda filmilindile seda kõige olulisemat – seda, mis on silmale nähtamatu.
Ilma kaadritaguste seletavate kommentaarideta linateos haarab publiku kaasa ainuüksi oma lummava pildikeele ja muusikaga, mis sulanduvad ühtseks meeliülendavaks tervikuks ning toovad vaatajateni mosaiikse läbilõike meid ümbritseva maailma hingamisest ja kulgemisest.
See ainulaadne linateos on üles võetud tänapäeval haruharva kasutatavale 70mm filmilindile, mis tagab tänu kõrgele resolutsioonile erilise pilditeravuse ja kontrastsuse ning manab ekraanile rikkaliku värvipaleti, iga kaader peentest nüanssidest pakatamas. Hunnitu operaatoritööga Samsara pakub erakordseid loodusvaateid ning viib meid suurlinnade närvilisest rabelusest mägede tipus asuvate templite pühalikku õndsusesse, laastatud katastroofipiirkondadesse ja trööstitutele tööstusmaastikele.
Need on võimsad ja ülevad, kohati isegi hingematvad kaadrid, mis toovad meieni inimelu selle ilus ja valus ning tuletavad meelde kuivõrd aukartust äratav ja imetlusväärne on maailm me ümber.
Samsara autoriteks on filmimaailma vaimseks pärliks peetava dokumentaaliga Baraka (1992) tuntust kogunud režissöör Ron Fricke ja produtsent Mark Magidson.

Kestus: 1h 42 min
Vaata treilerit…

Tasu 2.-

Filmi näitamine toimub koostöös Kinobussiga