Autor: Kristel Vilbaste

Maalt linna, linnast välismaale?

Eile esitleti riigikogus Eesti inimarengu aruannet, oluliseks probleemiks pidas Marju Lauristin rahvastiku vähenemist.

Lauristin kõneles: “Suurim väljakutse ongi rahvuslik kestvus täiesti uues olukorras. Mitte selles, millega me sajandeid oleme harjunud, vastu panna võõrvallutajale, vaid selles uues avatud maailmas. Viimase 10 aasta jooksul on inglise keel muutunud nii eestlaste kui venelaste noore põlvkonna jaoks rohkem ühiseks ja sageli tarvitatavaks, kui seda on eesti keel, rääkimata vene keelest, mis noore põlvkonna jaoks ei ole ühiskeel. Me saame rääkida, et meil on küsimus, kas eestikeelne, kolmkeelne või ingliskeelne tuleviku-Eesti, sellepärast, et iga samm, mis tõukab meid nihkuma nii-öelda rahvuskeelelt inglise keelele, praegu on see põhiprobleem, võib olla meie tuleviku jaoks selles mõttes ohtlik, et see veelgi motiveerib ja kannustab noori inimesi otsima endale eneseteostust väljaspool Eestit. Meie prioriteediks peab olema rahvastiku vähendamise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek.”

Samal ajal kui riigikogus kurdeti kestlikkuse üle, avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks. Eile keskpäeval kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas siiski osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.

Laste poolt joonistatud Maailmakoristus 2012 plakatid

Teeme Ära meeskonnale ulatasid oma abikäed 24 erineva kooli lapsed, kes joonistasid ühtekokku valmis 142 plakatit, mis kaunistavad 9 erineva linna JCDecaux’ bussiootepaviljone ja välimeediapindu. Kutsume üles kõiki liiklejaid, kes plakateid silmavad, seda jagama teistega, et plakatite autorid saaksid seda kõike ka oma silmaga näha. Tee pilt plakatist ja postita see Teeme Ära FB seinale või kirjuta olemasoleva pildi kommentaaride alla, mis linnas ja kus seda nägid. Igal pühapäeval muudavad plakatid oma asukohta. Täpsemad laste joonistatud plakatite asukohad saab avastada siit kaardilt: http://www.jcdecaux.ee/ee/tools/campaign/view/?xyz=a385d7d1e52d89d1a445faa37f5b5307.

Loodetuul on taevaluud

Mikk Sarv

Aastaring on jõudnud pimedusse, nii nagu ööpäevgi hilisõhtul pimedusse suubub, kui päiksekera loodekaarde vajub. Hilissügis vältab oktoobri keskpaigast novembri lõpuni, see on aastaringi loodekaare aeg. Detsember on esimene talvekuu, sealt edasi oleme juba pimeda talve võimuses. Sinnamaani peame aga taluma aina pimedamaks ja külmemaks muutuvat ilma. Eriti ülekohtune tundub pimenemine seetõttu, et see hakkab riivama meie ärkvelolekuaega. Me ärkame ning läheme tööle või kooli pimedas ja saabume tagasi koju samuti pimedas. Valge ja vaba aeg õuesolemiseks piirdub vaid nädalalõppude ja puhkepäevadega, kus ka päevasel ajal saab oma tegemisi õues teha.

Loodekaar on ka meie ilmastikus määrava tähtsusega. Vanarahva tarkuse järgi on loodetuul taevaluuaks. Kui edela- ja läänetuuled on vihmatoojad ehk vesikaared, siis loodetuul pühib taeva pilvedest puhtaks ning toob selge ja jaheda ilma. Õhtul loodesse pöördunud tuul võib tähendada ka saabuvat öökülma, sest sooja hoidev pilvetekk maapinda enam tähekülma eest ei kaitse.

Meist loodesse jääb meretaguse naaberriigi Rootsi kõrgeim Kebnekaisa mägi, see, mille järgi vana ja tark emahani Selma Lagerlöfi raamatus “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi” oma nime Akka Kebnekaisalt sai. Loodetuul toob meieni kuiva ja jaheda mäestikuõhu Saamimaalt, mis taeva selgeks lööb.

Saamide jaoks on ilmakaared ja tuuled seotud suguvõsa ja esivanematega. Kui esiisasid ja -emasid heade lugude jutustamise ja joigamisega meeles pidada, toovad nende poolt läkitatud tuuled rikkust ja jõukust juurde. Nii on seotud ilmakaared ja esivanemad – lõunas ja idas on isapoolsed ning põhjas ja läänes emapoolsed esivanemad. Neljanda põlveesivanemaid ehk siis vanavanaisasid ja vanavanaemasid ning neist vanemaid põlvi kutsutakse saami keeles maaemadeks ja maaisadeks. Loe edasi: Loodetuul on taevaluud

Uus e-raamat Siiri Konksult

Looduskirjanik Siiri Konksult on ilmunud uus noorsooromaan “Tütarlaps ja tema”. Raamatu teeb eriliseks ka see, et seekord on kirjanaine otsustanud hoiada loodust ja säilitada metsa – tegemist on e-raamatuga (paberraamatut poodidest osta ei saa).

Raamatu saab endale tellida aadressidelt:
KRISOSTOMUS http://www.kriso.ee/Tutarlaps-ja-TEMA/db/9789949301041e.html
APOLLO http://www.apollo.ee/product.php/E9789949301041
RAHVARAAMAT http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/t%C3%BCtarlaps_ja_tema/808527
E-raamatu lugemiseks on soovitav osta spetsiaalne luger (müügil raamatupoodides ja arvutipoodides). Need on puutetundliku ekraaniga ja saab mõnusasti näpuga lehti keerata. Arvutiekraanil lugemiseks saab alla laadida vabavaralise programmi http://www.adobe.com/products/digitaleditions/

Katkend raamatust: ” Mia pea käis ringi. Ta ei teadnud enam, kas õnnest või õnnetusest. Silmad olid pisaratest paistes. Tulukesed õõtsusid õdusalt üles ja alla. Tuttavad viisid kõmisesid kõrvus ning kõige selle keskel seisis TEMA, püha TEMA. Tüdruk hingas veelkord sisse TEMA hurmavat aroomi ning tundis, kuidas silmad iseenesest kinni vajusid.

Mia ärkas tugevast raputusest ja ei saanud üldse aru, kus ta on või mis temaga sünnib. Ta leidis ennast lebamas mingis suures hämaras imeilusas kirstus. Talle vaatasid otsa TEMA läbitungivad silmad ning kõrvus kõlas TEMA laul. Oli ta nüüd surnud? Kas selline ongi hauatagune elu?”

Fairtrade – hoolimise märk

Eestis tähistatakse tänavu viiendat korda õiglase kaubanduse nädalat. 24.-30. oktoobrini toimuva nädala raames on esmakordselt mitmed kohvikud üle Eesti võtnud oma menüüsse Fairtrade tooteid – kohv, tee, suhkur, kakao. Mõned kohvikud kasutavad õiglase kaubanduse tooteid ka oma küpsetistes. See on selge märk, et ollakse valmis pakkuma klientidele võimalust teha eetilisi valikuid. Prisma Peremarketid on kõigis oma poodises teinud eraldi väljapanekud saadaolevatest Fairtrade toodetest ja pakuvad neid sel nädalal ostjatele soodushinnaga.

Samal ajal, kui Eesti tarbija vaatab kõhklevalt õiglase kaubanduse toodete poole ja jätab need sageli mõnevõrra kõrgema hinna pärast ostmata, on teiste riikide tarbijate soove arvestades kauplused üha enam oma kaubavalikus tavatooteid õiglase kaubanduse toodete vastu välja vahetamas.

Hiljuti avaldatud GlobeScan’i poolt 17 000 tarbija seas 24 riigis läbi viidud ülemaailmse uuringu tulemused näitavad, et üldsuse toetus õiglasele kaubandusele on endiselt tõusuteel kogu maailmas. Ostjad ootavad üha enam, et ettevõtted arvestaks oma tegevuses arengumaade tootjatega. Nad usuvad, et vastutustundlike ostuvalikutega on võimalik parandada põllumajandustootjate ja -tööliste elujärge arengumaades. Tarbijatel on suured ootused ettevõtetele ülemaailmse vaesuse vähenamise osas – 79 protsenti vastanutest ütlevad, et ettevõtted mängida olulist rolli vaesuse vähendamisel läbi selle, kuidas nad oma äri ajavad.

Tartu folgiklubisse laulma ja tantsima!

Tartu Folgiklubis 4. novembril Mikk Sarve autoritund. Folgiklubi üritused toimuvad iga kuu esimesel reedel kell 18 Vilde kohvikus, Vallikraavi 4.

Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida juhendavad Anneli ja Pääsu Silme Vilbaste. Nad juhendabvad ka autoritunni ajal laste rahvapärast meisterdamistööd.

Autoritunnis intervjueerib Ants Johanson regilaulik Mikk Sarve.

Õhtu jätkub tantsuklubis, pilli mängivad Siim Sarv ja sõbrad ning Tiinamai Keskapaik.

Rahvakultuuri ümarlaud Tartus

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) tähistab oma kümnendat sünnipäeva 4. novembril Tartu rahvakultuuri ümarlaua ja Tartu
Folgiklubiga. Tartu rahvakultuuri ümarlaud “KES SEE TEGI? – ISE TEGI, ISE TEGI!” algab Tiigi Seltsimajas kell 15.

Ümarlaua kavas:
– Millist kultuurielu näeme ette Tartu järgmises arengukavas? Mõttevahetust modereerib Ants Johanson.
– Milliseks kujuneb Tartumaa kultuurikoda? Tartumaa kultuurikoja töögrupi tööst räägivad projektijuht Margit Reinkubjas ja töögrupi liikmed.
– Aastal 2015 saab Vanemuise selts 150 aastaseks – ideed kuulutada aasta 2015 seltside aastaks tutvustab Valter Haamer.
– Salvestusstuudio Helikodu on töövalmis, ootab väljakutseid ja tutvustab esimesi väljaandeid – räägivad TRAKSi juhatuse esimees Toivo Sõmer ja Helikodu arendusjuht Meris Tammik, esinevad Tartumaa rahvamuusikud.

Ravimtaimed ja umbrohud toidulaual

Eestlane on teada-tuntud ravimtaimerahvas. Kõik me oleme joonud kummeli-, pärnaõie-, piparmünditeed. Kas me aga teame ka seda, kui paljusid taimi annab söögi sisse panna?

Meie ümber on hulgaliselt taimi, mis pole mitte ainult söödavad vaid mõjuvad ka tervistavalt. Sealhulgas nii mõnigi taim, mille umbrohuna peenralt väja juurime ja ära viskame. Koolitusel vaadataksegi Kristel Krautmani abiga eelarvamustevabalt üle oma suhtumise nii mõndagi taime ja leiame, et need kõlbavad edukalt söögilauale.

Õpitakse tegema toitu taimedest ja taimeosadest, mille söögiks tarvitamine võib üllatada nii mõndagi. Vaadatakse üheskoos filmi taimedest ja valmistame kohapeal mõne roa.

Koolitus toimub 29. oktoobril algusega kell 10.00 Tartus, Tähe 4, kursuse tasu on 35 EUR. Info ja registreerimine: helle@lahemaatervisekool.ee või tel:56960969, ww.lahemaatervisekool.ee.

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Teatage riigimetsas toimunust

7.-11. novembril 2011 viib NEPCon läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC

metsamajandamise resertifitseerimisauditi (kuupäevad võivad natukene muutuda). NEPCon on Rainforest Alliance´ile kuuluva SmartWood’i programmi sertifitseerimispartner Euroopas ja Venemaal.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab 1 085 800 ha riigimaad, millest üle 800 000 hektarit on metsamaa. RMK koosneb 3 regionaalsest keskusest ja 17 metskonnast. RMK peakontor asub Tallinnas. SmartWood’i programm taasväljastas RMK´le viieaastase kehtivusega FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi 1. veebruaril 2007. Esimene FSC sertifikaat oli väljastatud 1. vebruaaril 2002.

Hindamise ulatus – metsamajandamise resertifitseerimishindamine hõlmab RMK poolt teostatavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamine katab kogu RMK poolt majandatavat ala.

Resertifitseerimine viiakse läbi SmartWood’i Eesti ajutise metsamajandamise standardi alusel (SW-STD-EST-2010-09, versioon 09-10, 1 sep. 2010). Nimetatud standard on avalik ja selle sisu sõltub huvigruppide seisukohtadest. Seoses sellega palume kõigil asjast huvitatud osapooltel esitada oma märkused ja ettepanekud standardi indikaatorite sisu ja/või sõnastuse osas. Standard on saadaval (nii inglise kui eesti keeles) NEPCon’i kodulehe eestikeelses sektsioonis aadressil http://www.nepcon.net . RMK-s läbi viidud varasemate auditiaruannete kokkuvõtted on avalikud ning saadaval FSC andmebaasis (http://info.fsc.org/)

Resertifitseerimise hindamise meeskond on neljaliikmeline. Juhtaudiitor on Roman Poljatšenko, kes töötab NEPCon’is tarneahela ja metsamajandamise audiitorina ja NEPCon Eesti kontori direktorina.

Teie panus – osana resertifitseerimise protsessist ootame kõigilt huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt kommentaare ja tagasisidet RMK metsamajandamise ning samuti kasutatava standardi kohta. Märkused ja kommentaarid RMK metsamajandusliku tegevuse osas on teretulnud mistahes teile sobival kujul (emailiga, postiga, telefonitsi). Soovi korral on võimalik ka personaalselt kohtuda audiitoritega, et esitada oma tähelepanekuid. Kõiki meile saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsetena. Oleme tänulikud, kui esitate eeloleva resertifitseerimisega seotud kommentaarid võimalikult varakult enne välitööde algust, et saaksime neid arvestada resertifitseerimise läbiviimisel ning aruande koostamisel. Loomulikult on ka hiljem teretulnud kõik märkused ja ettepanekud.

Kontakt: Roman Poljatšenko, NEPCon OÜ juhataja, rp@nepcon.net, 7 380 723

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

 

 

Valmis kodanikeühenduste andmebaas

Kodanikeühiskonnad koondusid uude virtuaalsesse andmebaasi, kust leiab kogu vabaühendusi puudatava info, alustades ühenduste arvust ja lõpetades statistikaga. Portaal kannab üldnime „Kodanikeühiskonna portree“ (KYPO). Selle eesmärk on suurendada kodanikuühiskonnaalast teadlikkust ja kinnistada võrdse kaasamise praktikat nii riigi kui maakonna tasandil. KYPO andmestiku alus on riigi statistikas leiduv ühenduste tegevusalade klassifikaator.

Teadmised on kaasajal üks võimu allikaid ja igal kodanikul on õigus olla teadlik tema eesmärke ja huvisid puudutavatest riiklikest või kohalikest algatustest. Riik algab teadlikest kodanikest ehk meist,“ ütles projekti eestvedaja Aare Kasemets.

Veebilehel www.kypo.ee on andmed jagatud kolmeks silmale hästi eraldatud osaks. Esimene – Portree – annab üldise ülevaate kodanikeühiskonna aktuaalsest infost, näiteks mitu organisatsiooni tegutseb mingis valdkonnas, milliseid teenuseid pakutakse, millised töökohad on vabad ja kes tegeleb eestkostega.

Teine osa – Kodanikeühiskond – on kaasamise planeerimise, rahastamisotsuste jms teabesüsteem, kust leiab vabaühenduste tegevusalad, asukohad, liikmete arvu ja projektid.

Kolmas osa – Kodar – koondab kodanikeühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014 indikaatoreid ja statistilisis muutujaid alates 2010. aastast.

KYPO andmebaas on kavas kujundada avatud platvormina, mida on võimalik lihtsalt riigiasutuste ja ühenduste koostöös edasi arendada. Veebileht pole veel lõplikult valmis ja ootab 20. novembrini igasuguseid sisulisi ja vormilisi ettepanekuid ja arvamusi.

Portaali täienemine on mõeldud kahepoolsena, kuigi suurem vastutus jääb ühenduste kohta andmeid koguvale riigile. „Aga eeldame, et enda andmete lisamisest on huvitatud vähemalt need ühendused, kes tahavad kaasa rääkida nii kohaliku kui riigi taseme otsustusprotsessides,“ sõnas Kasemets.

Riiki võiks motiveerida kokkulepe, kus kõik riigieelarvega seotud kodanikeühenduste rahastajad hakkavad näiteks alates aastast 2014 projekte menetlema KYPO-sse sisestatud teabe ning taotluste alusel. Sel juhul täidaks KYPO sarnast riigi andmebaasi rolli nagu Eesti teaduselus täidab Eesti Teaduse Infosüsteem, mille alusel toimub teadusprojektide rahastuse taotlemine, kandideerimine ametikohtadele, kõrgkoolide teadustegevuse hindamine jpm.

KYPO projekti rahastas Kodanikeühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Trummiring Tartus

Reedel, 21. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Tartus, Näituse 3 (sissekäik õue poolt, I korrusel) Johannes Esto Ühingu saalis trummiring Mikk Sarvega.

Õhtu teemaks seekord trummijoonised, samuti tehakse ühine meelerännak trummi saatel ja kõneldakse kogetust. Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised.

Kaasa palume võimaluse korral võtta kõristi või trummi, lambanahk või joogamatt istumise alla ning midagi head tee kõrvale.

Osalustasuks vabatahtlik annetus. Oma tulekust palutakse teatada: maa@ilm.ee, tel. 55577795.

Kas rahvaraamatukogu on Eesti asi 2011?

Eesti Päevalehe veergudel Rein Siku poolt algatatud Eesti asja otsimine võtab üha enam hoogu. Internetihääletusel on antud ligi 2000 häält, peale selle tehtud ligi 150 ettepanekut asjade kohta. Eesti Päevalehe artikleid Eesti asja 2011 teemal on veebis loetud üle 7000 korra. Facebooki fännikülge „Eesti asi 2011” on külastatud ligi 23 000 korda, peale Eesti on seal fänne ka Soomest, Ameerikast, Iirimaalt, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ja Austraaliast.

Sel nädalal hääletusel:
Uued tulijad
1. Rahvaraamatukogu
2. Teatetants
3. Punklaulupidu

Vanad olijad
4. Lodi – 1,9% hääli eelmises voorus
5. Vana Tallinn – 2,5%
6. Laul „Mis maa see on” – 3,7%
7. Kodusküpsetatud leib – 4%
8. Künnivõistlus – 4,8%
9. Suitsusaun – 9,7%
10. Looduskaamerad – 68%

Eesti asjade pakkumiseks ja hääletamiseks: www.epl.ee/eestiasi
Pakkumiseks ka: e-kiri: rein.sikk@epl.ee, tavakiri: Tallinna 15, 44306 Rakvere, telefon: 322 3487.

Hiite pildivõistluse tähtaeg lähedal

Porikuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele hiite ja teiste looduslike pühapaikade ülesvõtteid.

Lisaks peaauhinnale ootab väljajagamist hulk eriauhindu rühmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, hiietavad ning hiie valu.

Noorte (kuni 16-aastaste) peaauhinna paneb välja Haridus- ja Teadusministeerium. Muinsuskaitseamet autasustab tänavu parimat pilti, millel õpilane või üliõpilane on jäädvustanud kultuurimälestisena kaitstava (muinsuskaitsealuse) loodusliku pühapaiga. Võro Instituut paneb taas välja auhinna parimale Vana-Võromaa pühapaiga pildile.

Pildivõistluse hindamiskogusse kuuluvad looduspiltnik Arne Ader, taidur Epp Margna, Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ning Tartu kõrgema kunstikooli fotograafia õppejõud Toomas Kalve.

Võitjaid autasustatakse 19.11. Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel.

Tutvu võistluse tingimustega, vaata seni saadetud ülesvõtteid ning lae üles enda tehtud kuvad ajaloolistest looduslikest pühapaikadest http://www2.maavald.ee/pildid/.

Rocca al Mares loodusarutelu

Laupäeval, 22. oktoobril, toimub Rocca al Mare Koolis Eestimaa Looduse Fondi ja TEDxTallinna meeskonna koostöös sündmus TEDxLoodusele, tähistamaks ühtlasi ka ELFi 20. sünnipäeva.

Räägitakse Eesti elust ja loodusest, energiast ja energeetikast, metsast ja põlevkivist ning paljudest muudest olulistest asjadest läbi mitme tahu ja vaatenurga.
Esinejatena võtavad sõna:
· õigusteaduse doktor Hannes Veinla,

· suure südamega merebioloog Mart Jüssi,

· prügivaba elukorralduse propageerija Joan Marc Simon,

· energeetikaspets Rene Tammist,

· majandusguru ja õppejõud Ken Webster,

· särasilmne kodanikuühenduste eestvedaja Kristina Mänd,

· loodust hoidva põllumajanduse poolehoidja ja teadjamees Aleksei Lotman,

· tulihingeline metsaomanik Leili Mihkelson

· ja insenerist põlevkiviajamees Tõnis Meriste Eesti Energiast.

Kuidas määrata linde?

Eesti Ornitoloogiaühingu sügiseste etteandeõhtute sarjas räägib neljapäeval, 20. oktoobril Margus Ots lindude määramisest ja kirjeldamisest. Juttu tehakse sellest, mida lindude vaatlemisel ja määramisel tähele panna, et kõik ikka õigesti ja täpselt määratud saaks ning mida linnu kirjeldamisel kirja tuleks panna,
et ka kõrvaline isik seda lugedes aru saaks, kellega tegu.
Ettekandeõhtu toimub Tartus, Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Kogu sügisese programmiga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Tee ise ebaküdooniamahla

Tallinlastele head maatoitu kojukandev Varaait soovitab rõõmsa meele hoidmiseks juua head värsket ebaküdooniamahla. Mahla valmistamine on lihtne. Vaja on 1 kg seemnetest puhastatud ebaküdoonia lõike ja 200 g suhkrut. Ebaküdooniad lõigatakse lõikudeks ning puhastatakse seemnetest. Seejärel tuleb seegada suhkruga ning asetada mahlaaurutisse. Kuumutatakse 45-60 minutit, lugedes aega vee keemaminekust mahlaaurutis. Kuum mahl valatakse eelkuumutatud purkidesse-pudelitesse ja sulgetakse kohe õhukindlalt. Järelejäänud ebaküdoonialõigud võib ajada läbi hakkmasina ja segada õuna- või kõrvitsapüreega, kasutades seda salatina.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Põlva vald 20-aastane

Põlva vald tähistab 14. oktoobril 2011 algusega kell 19.00 Põlva Kultuurikeskuses valla 20. aastapäeva. Pidu on vallarahvale tasuta, kuulutatakse välja “Põlva valla aukodanik” ja “Aasta tegija 2011.” Esineb Põlva linna puhkpilliorkester, vaadata saab tantsijaid ja ka ise jalga keerutada. Sünnipäevapeol jagatakse sünnipäevatorti. http://www.polvavald.ee/

Avinurme vald otsib vallavanemat

Avinurme vald otsib konkursi korras uut vallavanemat. Vallavanemal peab olema juhtimiskogemus asutuse- või keskastme juhina, hea suhtlemisoskus ja valmisolek meeskonnatööks, oskama hästi eesti keelt ja töötada arvutiga ning omama autojuhiluba. Kasuks tuleb ka kõrgharidus ja võõrkeelteoskus.

Kandideerimisavaldus koos palgasooviga, vormikohane CV ja haridust kinnitava dokumendi ärakiri esitada hiljemalt 19.oktoobri 2011.a. kella 12-ks Avinurme Vallavalitsuse kantseleisse aadressil: Võidu tn 9 Avinurme või e-posti teel aadressile avinurme@avinurme.ee.

Pereringis püsib kultuur

“Meestel ja naistel on võrdne vastutus perekonna tugevuse hoidmisel, see on kõigi kultuuride aluseks,” rõhutab Haida Gwaii Vanematekogu.
Perekond on pärimuse hoidja ja südametukse. Vanaisad ja vanaemad õpetasid oma lapsi; nendel omakorda olid lapsed, kes õpetasid omi lapsi. Kui pereringis ei õpetata pärimust, siis saavad lapsed suureks, täiskasvanud saavad vanaisadeks ja vanaemadeks ning kultuur kaob. Nõnda kaob keel, nõnda kaovad tantsud, nõnda kaovad oskused. Me peame kuulama oma vanemaid täna, enne kui on liiga hilja.

Suur Vaim, jaga mulle põliseid tarkusi nii, et saaksin olla õpetajaks lastele.

Valge piisoni päevaraamat

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.