Autor: Kaile Kabun

Anija mõisas tuleb suur jõululaat

Jõulukuu 5. päeval leiab Anija mõisas aset suur laat, kus kohalikud ja kaugeltnurga tublid inimesed oma saadusi ja kauneid kingitusi müütavad.

Kõik laadal pakutav on eripärane kraam: Eesti oma käsitöö, ehted ja villasokid, mänguasjad ning ürdid, ravimtaimed ja piparkoogid.

Kohapeal on päevapiltnik oma stuudioga, kellelt saab foto ka postkaardi või kalendri peale tellida.

Kohvikust on võimalik osta häid koduseid küpsetisi. Toimub ka parima jõulukoogi võistlus, mille eest on pannud auhinna välja Meira.

Postkontor aitab aastaga kogutud soovid jõuluvana kätte toimetada. Meisterdamiskojas õpetatakse Anija valla kuulsat pakutrükki, tehakse valmis hulgaliselt jõuluehteid ja mürtsutatakse kangastelgedel vaipa kududa.

Sahvrist saab mekkida haruldasi hoidiseid. Avatud on jõulukuusekontor.

Rohkem infot: Facebook’is lehel „Anija mõisa jõululaat“.

Lääne-Virumaa kodanikuühendused panevad pead kokku

Neljapäeval, 25. novembril toimub Väike-Maarja rahvamajas esimene Lääne-Virumaa kodanikeühenduste konverents pealkirjaga „Väärtustades üksteist”.

Konverentsi peateemaks on koostöö ning alateemaks vabaühenduste teenuste osutamine. Ettekandjad loovad osalejatele pildi praegusest olukorrast omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös. Hea praktika näiteid tuuakse nii Lääne-Viru maakonnast kui ka mujalt Eestist. Konverentsi modereerib Hannes Hermaküla.

Osalema oodatakse eelkõige teenuseid osutavate vabaühenduste esindajaid, kohalike omavalitsuste juhte ja arendusspetsialiste, teenuste delegeerimisega vahetult kokku puutuvaid ametnikke, ärisektori esindajaid ning huvilisi, keda teema puudutab.

Konverentsi korraldab SA Lääne-Viru Arenduskeskus koostöös maakonna vabaühendustega.

Rohkem infot:www.arenduskeskus.ee

Pärnumaa rahvamajad tõstavad „mässu”

27. novembril kell 14 kogunevad kõigi Pärnumaa rahvamajade esindajad Pärnusse Nooruse majja messile. Idee ja vajadus selline „mäss” korraldada tekkis Pärnumaal pärast kevadist üleriigilist rahvamajade messi.

Päeva alustatakse ümarlauaga teemal „Kuidas kultuur turismile kosja läheb?!”. Ümarlauda juhib Eesti turismiajaloo uurija ja konsultant Tiit Kask. Elavasse diskussiooni on oodatud rahvamajade ja avaliku sektori esindajad ning kõik messikülalised.

Eesmärk on panna turismi ja kultuuriga tegelevate inimeste mõtted liikuma ühes suunas, leida ühiselt uusi võimalusi, kuidas kahte valdkonda omavahel paremini siduda.

Päeva jooksul tutvustavad rahvamajad oma tegevusi ning pakuvad meelelahutusprogrammi.

Pärast tõsist tööpäeva kell 18 algab tantsuõhtu, kus tantsulusti pakuvad kaks-kolm Pärnumaa tantsubändi. Kõikidele külalistele on sissepääs messile prii.

Rohkem infot: Kati Põldots, tel 447 9768, 5804 0443; kati.poldots rahvakultuur.ee, kati.poldots rahvakultuur.ee>
www.rahvakultuur.ee

Värskas tuleb miljööväärtuslike alade teavituskoosolek

Neljapäeval, 25. novembril kell 15.30 algab Värska kultuurikeskuse saalis Värska valla üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand” teavituskoosolek, teatab Põlvamaa infoportaal.

Teavituskoosolek on mõeldud miljööväärtuslike külade elanikele ja kõigile teistele huvilistele.

Eesmärk on tutvustada valminud teemaplaneeringut, toetuste küsimise võimalusi, säästva renoveerimise põhimõtteid, Seto arhitektuuri ning võimalusi, kuidas külaelanikud saavad arendada oma küla ja tõsta selle mainet.

Koosolekule on kutsutud teadmisi ja kogemusi jagama ning külaelanike küsimustele vastama MTÜ Vanaajamaja, Tartu Supilinna miljööväärtusliku ala, Karula Hoiu Ühingu ning Piiriveere Liidri esindajad.

Rohkem infot: Meel Valk, te 5345 8464, meel@verska.ee

Kullametsa seltsimajas koolitatakse kokkama

Kullametsa seltsimajas algab detsembris mahukas kuueosaline kokanduskursus. Esimene koolitus toimub 1. detsembril ja teemaks on „Imeline jõuluaeg“.

Esimesel koolituspäeval räägitakse jõuluroogade kõrval veel vürtsidest. Kahel järgmisel jõulueelsel kokanduspäeval tuleb juttu leivateost ja kodustest trühvlitest.

Kursuse teise osa teema on „Peolauatoidud“. Selle raames saab näpunäiteid sushi valmistamisest pidulike jookide serveerimiseni.

Edaspidi tuleb juttu lihtsatest argiroogadest, Eesti oma toidust ja koos lastega kokkamisest.

Koolitusele registreerimine kullametsa@kullamaa.ee või tel 514 9704.

Kohila vallas tegutseb loovuslabor

MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.



Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu,  kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. 

 „Kohila loovuslaboris on võimalik  avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.

Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.

Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja  raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.


Rohkem infot: www.loovuslabor.ee



Abja rahva elulood kogutakse kaante vahele

Kavas on koostada raamat Abja rahva elulugudest. Selleks ootab ettevõtmise algataja Aksel Tiideberg Abjas sündinud, elanud ja töötanud inimestelt nende lühielulugusid ja fotosid.

„Ootan neid õpetajatelt, kasvatajatelt, talupidajatelt, endistelt kolhoosi- ja sovhoosi-, metsandus-, kaubandus-, meditsiini-, kultuuri-, tööstus- ja teenindussfääri ning avaliku sektori töötajatelt, FIEdelt, MTÜde ja sihtasutuste töötajatelt jne – kõikidelt elualadelt, ka tänastelt pensionäridelt,” kutsub Tiideberg üles ajalehes Lõuna-Mulgimaa.

Eluloole tuleks lisada oma sünniaeg, andmed töö, õpingute, huvialade, saavutuste ja pere kohta. Esitades andmeid manalasse varisenud lähedaste kohta, on soovitatav ära märkida ka surmaaeg ja matmiskoht. Teksti kogupikkus võiks olla kümmekond rida.

Andmeid ja fotosid oodatakse hiljemalt 20. detsembriks kas Abja muuseumi või Abja vallamajja või saadetuna aadressil Aksel Tiideberg, Voore talu, Purtsi küla, Valgamaa.

Rohkem infot tel 5392 6806 (Aksel Tiideberg).

Salme jõel uuendatakse paadisilda

Salme vald sai Salme jõe paadisilla rekonstrueerimiseks Euroopa kalandusfondist 2,53 miljonit krooni, projekti toetab ka EAS, kirjutab ajaleht Meie Maa. Paadisild koos slipi ja sadamahoonega peab valmima järgmise aasta sügisel.


„Kuna paadisilla lähedal on Suure Tõllu raiesmaa ja kahe muinaslaeva leiukoht, tahtis vallavalitsus, et sadamahoonel oleks vanaaegsem väljanägemine. Seda projekteerijad ka arvestavad,” ütles Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang.


Sadamahoonest tuleb põhiliselt kalameestele püüniste hoidmise kuur, lisaks mõned väiksemad abiruumid.

Muhusse plaanitakse suurt kaubanduskeskust

Hiljaaegu Liiva postkontori hoone ostnud OÜ Muhu Keskus kavatseb lammutada ja ehitada selle asemele umbes neli korda suurema kaubanduskeskuse, kirjutab Saarte Hääl.

Kaubanduskeskus valmib ilmselt 2012. aastal ja sinna tuleb umbes 1000 m2 pinda, mida on neli korda rohkem kui lammutusele minevas postkontoris.

Plaani kohaselt hakkavad kaubanduskeskuses tegutsema toidu- ja esmatarbekaupade pood ning sidejaoskond. Kaubanduskeskusele juurdepääsuks tahetakse rajada uued peale- ja mahasõidud Kuivastu–Kuressaare maanteelt. Keskuse juurde on planeeritud umbes 37 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks parkimiskohta bussidele. 



Praegu tegutseb Liival vaid Saaremaa tarbijate ühistule kuuluv toidupood. Omanik plaanib ka seda laiendama asuda.

Praegu kasutusel olevale 330 m2 suurusele müügipinnale on kavas juurde ehitada 301 m2, säilitades senise haljasala. Päevakorras on ka uue parkla rajamine. Juurdeehituse orienteeriv valmimisaeg on 2011. aasta esimene pool.

Kõige Läänemere-sõbralikum tootja on Toomas Jaadla

Sel aastal võitis Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla. Auhinna pälvis ta pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, rajades sinna jõhvika- ja mustikapõllud.

Toomas Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes on sellise lahenduse välja töötanud ja kasutusele võtnud.



Läänemere aasta põllumajandustootja rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.


Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.


Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt. 


Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine. 



Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.



Karilatsi muuseumi jõuluprogrammid viivad pööningule

Tänavune Põlva talurahvamuuseumi jõuluprogramm „Jõululood Karilatsis“ viib külastaja möödaniku jõuludesse ning kutsub jõulupööningule.

7.-9. detsembrini uudistatakse rehetares talupere jõulueelseid toimetusi, maitstakse jõululeiba ja mängitakse jõuluõlgedes. 

Koolimajas antakse ülevaaate jõuludest-nääridest Eestimaal läbi aegade. Mõnusa ilmaga on võimalik õues mängida. Põneval pööningul saab aga ise jõulumeeleolu tekitada: laulda, jutustada, meisterdada. 


Muuseum ootab külla lasteaia- ja koolilapsi, aga ka rõõmsameelseid huvilisi täiskasvanuid.




Selle aasta jõulude eel on muuseum esimest korda avatud ka peredele ja üksikkülastajatele. Jõulupööning on avatud 4., 11. ja 18. detsembril
. Seal saab meisterdada, mängida, laulda ja jutustada. Kes ei taha ise kaasa lüüa, võib niisama pealt vaadata-kuulata.


Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee  


Anijal otsitakse suveetenduseks näitlejaid

Sihtasutus Anija Mõisa Haldus kavandab suveks vabaõhulavastust Eduard Vilde romaani alusel „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”.

Esietendus peaks toimuma mais-juunis 2011, lavastuses osaleb kuni 40 inimest. Lavastaja on Allan Kress, kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Jana Wolke.

Kõigil, kes tahavad kaasa lüüa (nii kutselised näitlejad kui ka harrastajad), palutakse 26. novembrini ühendust võtta.

Kontakt ja lisainfo telefonil 502 1160, e-postil: anijamois@gmail.com

Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Pukal saab ära andes head teha

20. novembril  toimub Puka rahvamajas heategevusüritus „Anna ära!”                                                                         
Kella 10–11 võetakse vastu puhtaid ja terveid riideesemeid, jalanõusid ja mänguasju.  Samas on võimalik saada endale tasuta vajalikke esemeid.

Tule kindlasti kohale, vaata ja vali!

Lisainfo tel 5800 2473.
 

Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Koerus tuleb kümnes holaöö

20. novembril  toimub Koeru kultuurimajas kümnes autorilaulu festival „Koeru holaöö”.

Päevane kontsert algab kell 14 ja seal esinevad nooremad ja tundmatumad autorid-muusikud: Jahimehed, Ukerdajad, Öösorr, Rutra Legan, Meelislaulud, Henri Käärik, Arles Kangus, Marje Ingel ja Meelis Kommendant, Tõnis Tulp, Arvo Uustalu, Tarmo Pärn, Helge Mett ja teised. Päeva juhib Contra.
 
Kell 19  algab õhtune kontsert. Seda juhivad Rohke Debelak ja Margo Mitt. Esinevad Riho Sibul ja Heikki Kalle, Tõnu Timm ja Ilona Aasvere, Valdo Randpere, Minu Isa Oli Ausus ise, Jaan Pehk, Tiit Born, Sakarias Leppik ja Urmas Nagel, Heilo Aadla, Contra, Elmar Sats ja Marge Tombach, Lauri Lugu, Jüri Vaino & sõbrad, Kaupo Torim, Aapo Ilves, Anne Adams ja teised.

Info: Thea Kristal, tel 528 1207; Eva Linno, tel 5301 5930.

Jaago talu Kuristal kutsub jõululaagrisse

Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.

Laagri programmis on tänavu suur seebikeetmine, sellega kokku sobiva seebialuse valmistamine, vilditud kuusekaunistuste ja talismanide tegemine ning polümeersavist pildiliste ehteasjade loomine. Juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis ja tekstiilikunstnik Airi Gailit.

Rohkem infot: jaagotalu.blogspot.com

Valgalaseks registreeruja võib pääseda reisile

Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.

„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.

Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.

Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
 
 

Põlvamaa kodanikuühiskonna konverents maailmakohvikus

1. detsembril on aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad oodatud osalema Krootuse rahvamajas toimuval Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Konverentsi esimeses pooles räägib Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg riigiasjade ajamise argipäevast. 
Oma kogemusi jagab Oliver Nahkur – Eesti aasta vabatahtlik (2009). 

Teemal „Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?“ kõnelevad Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).



Päeva teine pool toimub maailmakohvikus, kus tuleb arutlusele Eesti kasvuvisioon 2018 (vt www.kasvuvisioon2018.ee).


Konverentsi lõpus tunnustatakse Põlvamaa tänavusi vabatahtlikke. 

Konverentsil osalemine on tasuta.

Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee  ja kestab kuni 29. novembrini. 

Konverentsi korraldavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlva maavalitsus ja Minu Eesti. 



Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.