Autor: Kaile Kabun

Võru folkloorifestivali teemaks on „Uma ehe”

14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.

Tänavusel peol võib:

– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!

Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule  ning  koos ülesvõetud  ühislaulud, simmanid ja  öökino.

Festivali kava: www.vorufolkloor.ee.

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.

Võrumaa põllumehed saavad kokku juuli keskel

Võrumaa põllumeeste päev toimub 16. juulil Vastseliina vallas Voki külas.

Esialgne ajakava:
8.00 osalejate ja võistlejate registreerimine
10.00 avamine ja talukonkursist osavõtjate tunnustamine
10.30 künnivõistlus tava- ja pöördatradega; uute põllumajandusmasinate demonstratsioon
10.15 – 16 õpitoad: korvipunumine; saiaküpsetamine; nahkade parkimine.

Avatud tervisetelk, massaažituba. Voki küla pikima triibuvaiba kudumine. Lastele paelte punumine, soolatainast voolimine, laastumaal, ringmängud.

Maarahvas tutvustab oma tegemisi, talutoodangu ja vajalike tarvikute müük. Matk Siksalisse. Külastatakse ka ehtsat taluaeda ja Mauruse talu; Oja talu.

Võimalus tutvuda uute põllutööriistadega otse põllul.

Võistlused ja taidlejate etteasted. Kell 22 simman ansambliga Untsakad.

Oodatakse oma talu tooteid tutvustama. Teretulnud on kõik kohaliku toidu, istikute, loomade, käsitöö ja muu talus tehtu pakkujad!

Päev on kõigile tasuta. Küsi lisa telefonidel 782 1669, 5349 9454 või e-posti aadressil vtlinfo@hot.ee.

Soomaal esitletakse viie aastaaja raamatut

Reede, 17. juuni keskpäeval on kõik huvilised oodatud Soomaa külastuskeskusesse, kus ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig esitlevad oma raamatut „Teekond läbi viie aastaaja”.

Külastuskeskus on võrdsel kaugusel nii Viljandist kui Pärnust – mõlemast linnast on sinna 44 kilomeetrit. Rahvuspark laiub Viljandi- ja Pärnumaa territoorimil.

Soomaa koostöökogu algatusel valminud teos „Teekond läbi viie aastaaja” tutvustab selle piirkonna ainulaadset loodust, kultuuripärandit, ajalugu ja tänapäeva. Kõik need väärtused jõuavad lugejate ette päeviku vormis tekstide ja piltide kaudu.

192leheküljeline kõvade kaantega raamat keskendub 2010. aastale, mis tõi Soomaale erakordse suurvee, palava suve, seenerikka sügise ja tormise talve. Kirja on pandud tõestisündinud lood, mis kirjeldavad autorite retki, kohtumisi kohalike inimestega, loodusvaatlusi ning looma- ja linnujutte.
Liisi Seili sõnul tuli autoritel materjali kogumise ajal silmitsi seista paljude ootamatustega ja elada läbi põnevaid hetki.

Raamatu “Teekond läbi viie aastaaja” esitlus algab Kõrtsi-Tõramaal kell 12. Ühtlasi avatakse Soomaa erakordset suurvett kajastav näitus.

Vändras õpetatakse metsatulekahju ära hoidma

Vändras toimub täna, 17. juunil õppepäev, kuidas metsatulekahju ära hoida.

Metsaomanikul on hulk võimalusi oma metsa tulekahju eest paremini kaitsta ning sellest ka koolitusel räägitakse. Õppepäeva korraldab SA Erametsakeskus, osalejatele on see tasuta.

Päevakava:

11.00 kogunemine ja väljasõit Pärnu hotelli eest;
11.45 kohtumine Vändra tuletõrjedepoo ees;
12.00 Vändra tuletõrjedepoo ja tuletõrjetehnika demonstratsioon;
13.00 lõuna;
14.00 põlenud mets ja metsa edasine majandamine;
14.30 metsas olevad puhke- ja lõkkekohad ning toetuste taotlemine;
16.00 tagasi Pärnusse.

Metsa minnakse üheskoos bussiga.
Registreerumine e-posti aadressil: pille.aasamets@eramets.ee või telefonil 683 6066 ja 518 0641.

Neljandad Kambja puupäevad on ukse ees

Homme, 17. juunil avatakse Kambja vallas Suure-Kambja mõisapargis neljandad Kabja puupäevad.

Mõlemal päeval alustatakse tööd kell 11 ja lõpetatakse kella 17 paiku. Seekordsete puupäevade põhitegevusena tehakse pingid valmivasse „lavaauku”, töötoas saab valmistada talusilte.
Puuskulptorina teeb kaasa Martti Kalamees.

Info telefonil 5695 5989 (Pille).

Avinurmes tuleb taas tünnilaat

23. juunil toimub Avinurmes taas tünnilaat. Müügil on suur valik puidutooteid, käsitööesemeid, puude ja põõsaste istikuid, lilli ja muud laadakaupa.

Tünnilaval käib kogu päeva meelelahutusprogramm. Esinevad Avinurme lauljad, tantsijad ja pillimehed. Lapsi rõõmustab Pipi. Muusikaline külaline on ansambel Vägilased.

Jätkub ka muud tegevust. Kell 10 võrkpalliturniir Avinurme Kapa auhinnale. Kell 15 kirikukontsert. Esinevad Uku Suviste ja Birgit Õigemeel. Laadaloterii, näitused ja palju palju muud.

Õhtu jätkub Avinurme suveteatri naljamänguga „Armukarussell”. Päeva lõpetavad jaanituli ja simman ansambliga PS Troika. Südaööl ilutulestik.

Kätte jõuab parim taimedega värvimise aeg

Sillaotsa muuseum ootab 2. juulil kell 11 taimedega värvimise õppepäevale, vahendab Raplamaa infoportaal.

Kätte on jõudmas parim aeg taimedega värvida, sest 2. juulil on ju heinamaarjapäev. Sillaotsa muuseum tahab anda selle õppepäevaga nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi võtteid, et kursusel osalejad võiksid hiljem omal käel taimevärvide imelise maailma avastada.

Osa võtta soovijatel palutakse registreeruda telefonil 489 7764 või e-posti aadressil sillaotsa@velise.ee.

Rannarahva kultuuri näeb Kiideva-Puise rattasõidul

25. juunil kutsuvad Kiideva ja Puise külaselts huvilisi Kiideva-Puise rattasõidule.

Peale tervisesportlaste on oodatud kõik looduse- ja ajaloohuvilised, sest Kiideva küla on iseenesest vaatamisväärsus. Juba 16.−17. sajandil tuntust kogunud kaluriküla muutus 20. sajandi alguses Läänemaa tähtsaimaks kalapüügikeskuseks. Praegu on Kiideva üks vähestest tõelistest kaluriküladest, kus väikesed kalurimajad üksteisele ligistikku asetsevad.

Täpselt kell 12 starditakse endisi aegu meenutava Kiideva muuseumi õuelt 17 kilomeetri pikkusele teekonnale, mis hõlmab ka Kiideva – Puise matkarada.

Kiideva külaselts on teinud palju kohaliku eluolu tutvustamiseks. Rattasõidu ja külaelu eestvedajad Tiiu Tomingas ja Madis Sarik on nii enne kui ka pärast sõitu kohal ja vastavad kõigi huviliste küsimustele.

Osavõtjatele pakutakse sooja suppi Rannarootsi maitse järgi.

Rohkem infot: madis@meistritall.ee, tel 505 4376.

Elistvere loomapark ootab öökülastajaid

Tänasest pühapäevani, 15.-19. juunini on RMK Elistvere loomapark Jõgevamaal avatud tavapärasest kauem, loomade öiseid tegemisi saab uudistada kuni kella üheni öösel.

„Kui palaval suvepäeval kipuvad loomad varju hoidma, siis öisel ajal muutuvad nad oluliselt aktiivsemaks,” kommenteeris RMK Elistvere loomapargi juht Sirje Saul. „Kõige suurema muudatuse teeb pimeduse tulekuga läbi ilves, kes on öise eluviisiga loom ja hilistel tundidel seega paremini nähtav.”

Inimeste kõrval võib pargi tavatu lahtiolekuaeg pakkuda uudseid elamusi ka loomadele. „Näiteks eelmisel aastal laulis üks seltskond karule unelaulu,” meenutab Sirje Saul mullust suve, mil öist lahtiolekuaega esimest korda katsetati.

Loomapargi külastajatele tuletatakse meelde, et kaasa tasub võtta sääsetõrjevahendid, sest Elistveres on praegu palju sääski. Jalanõude valikul võiks arvestada sellega, et pargis on uute teede rajamine küll lõpukorral, ent ikka on kohti, kus teelõik on veel killustikune.

Omalt poolt pakub loomapark suveöistele külastajatele kohvi ja teed ning veidi näksimist. Soovi korral võib igaüks kaasa võtta ka oma võileivad.

Elistvere loomapark on avatud iga päev,  juunist augustini on tavapärased lahtiolekuajad kl 10-20.

Elistvere loomapargis saab näha 13 liiki imetajaid: Euroopa piisonit, rebast, kährikut, oravat, karu, ilvest, metskitse, põhjapõtra, kabehirve, põtra, metssiga, metsnugist ja jänest, lisaks faasaneid ning mitut liiki närilisi.

Rohkem infot: www.rmk.ee

Järvamaa on oma suveniiri leidnud

Konkurss „Järvamaa suveniir 2011” on lõppenud; võitjad pärjatakse 17. juunil Järvamaa turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel Paides, annab teada Järvamaa infoportaal.

12. juunil lõppenud internetihääletusel andis oma hääle 239 inimest. Publiku ja žürii häälte kokkuliitmise tulemusena võitis I preemia märgusõna „Helk” all võistlusele Ambla mustritega helkurmärgid ja -magnetid saatnud disainer Heidi Solo OÜst Maagilise Reklaamidisaini Koda Magic Design.

Kontaktiümbrikuid avades selgus, et samad kätepaarid on valmistanud ka teise koha töö – rahvusmustrilised patsikummid. Kolmandaks platseerusid Paide rahvariidevööle uuendusliku vormi andnud Paide käsitööpoe naised Ene Kuldre ja Aili Rammo.

Auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 319 eurot , teine koht 128 eurot ja kolmas koht 64 eurot. Võidutöid saab alates 18. juunist osta Järvamaa turismiinfokeskusest.

Publik pidas parimaks märgusõna „Abrakadabra” all olevat maiust nimetusega „Järva Jaani õnnejunnid”, mis olid saabunud ainsa tööna välismaalt, praegu Londonis elavalt ja töötavalt Anu Vaselt.
Konkursile saabus üle 30 töö kõikjalt Eestist.

Saaremaale Tehumardile plaanitakse terviseparki

Tehumardi puhkekeskuse omanik Ago Liblik tahab oma maale rajada 20 atraktsiooniga tervisepargi kõigile huvilistele tasuta kasutuseks, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Projekti ootab LEADER-programmist rahastuseks 50 000 eurot. „Kuna seda maad siin teede ristmiku lähedal tuleb nagunii hooldada ja praegu on seal jalgpalliväravad, siis mõtlesin selle aktiivsemasse kasutusse panna. Kõik, kes soovivad, võivad jõumasinaid kasutada ja turnida, raha selle eest maksta pole vaja,” selgitas Ago Liblik oma ideed.

Kui kõik sujub plaanipäraselt, saavad esimesed atraktsioonid paika sel sügisel. Platsi keskele tuleb seitsme meetri kõrgune trossidest ronimistorn.

Ülejärgmisel aastal läheb Tehumardi-Läätsa maantee remonti ja kuna Tehumardi öölahingu mälestusmärgi juures olevat parklat laiendatakse, teeb Liblik teemeistritele ettepaneku rajada parklast üle tee jalakäijate ülekäigukoht, et soovijad saaksid ohutult terviseparki minna.

 

Põlva talurahvamuuseum alustab laupäevakuid

Muuseum ootab sellel laupäeval, 11. juunil kella 11-15 kõiki laupäevakule, kus võib osa saada vanade asjade uuele (muuseumi)elule äratamisest, kirjutab Põlvamaa infoportaal.

Põlva talurahvamuuseumi konservaator Andres Niinemägi tutvustab oma tegemisi. Saab teada, milliseid vahendeid kasutada vanade esemete puhastamiseks ja kuidas seda teha. Huvilistel on võimalus küsida ja uurida kõike vanade esemete kordategemise kohta.

Sissepääs muuseumipiletiga ja oma tulekust ette teatada pole vaja.

Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee

Ära maga maha metsalillematka!

Mitu RMK looduskeskust ühineb tänavu Põhjamaades üha populaarsemaks saava iga-aastase üritusega: juuni teisel või kolmandal nädalavahetusel korraldatakse avalikkusele tasuta loodusretki metsa- ja niidutaimede tundmaõppimiseks.

Traditsioon sai alguse 1988. aastal Taanis. Rootsi, Norra ja Fääri saared ühinesid korraldajatega 2002, Soome 2003 ja Island 2004. Neil retkedel pööratakse tähelepanu just kohapeal kasvavatele tavalistele taimedele, mis varasuvel õitsevad.

Vanad eestlased uskusid, et kuni jaanipäevani on taimeriigi päralt imevägi. Seda aega teadis maarahvas ka piimaaja nime all, sest sel ajal andsid lehmad aasta suurima piimasaagi. Jaanipäeva-eelsel ajal kogutud ravimtaimedel, vihalehtedel ja heinal usuti suur vägi sees olevat.

RMK Tallinna piirkond korraldab 11. juunil algusega kell 11 metsalillematka kolmes kohas: Tädu loodusõpperajal Viimsi poolsaarel, Tabasalu loodusõpperajal, Keila-Joa pargi loodusrajal.

Matka kestab umbes kolm tundi. Riietus ja jalanõud peaksid olema sobilikud maastikul liikumiseks.
Vajalik eelregistreerimine. Tel 5340 7513, 676 7842.

Maanteemuuseum alustab teemapäevi „Ka nii võib”

11. juunil algab Eesti Maanteemuuseumis Varbusel alternatiivseid liikumisviise tutvustav teemapäevade sari, sel laupäeval tutvustab maapurjekaid Savi turismitalu.

Teemapäevade sari „Ka nii võib” koosneb kolmest osast ja tutvustab vähetuntud liikumisviise. Laadalaupäevadel elustub Valkla kõrtsi esine: kaubeldakse koduse ja käsitööna valminud kraamiga, toimetatakse õpitubades, keerutatakse jalga pillimehe taktis ja peetakse mokalaata.

Laadalaupäevad toimuvad suvehooajal iga kuu teisel laupäeval.

11. juuni päevakava:
12-16 laat. Muu hulgas tulevad müügile siniseid mune muneva kana tibud ja minijänesed.
13-15 maapurjekate tutvustus ja demonstratsioon maanteemuuseumi parklas (Savi turismitalu).
12-14 töötuba: väikepillide meisterdamine (Priit Moppel).
14-16 töötuba: liivakaardid (Monyka Tall).
15 Bitvargeni demonstratsioon.
Meeleoluks elav muusika. Üritus on muuseumipiletiga.

Kodukant otsib aasta küla

Eesti külaliikumise Kodukant aasta küla valimise komisjon on tutvunud juba kümne maakonna aasta külaga, 6.-7. juulil väisatakse Pärnumaa, Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa ja Tartumaa aasta küla.

Komisjoni retk kulgeb trajektooril: Murru–Suigu külade piirkond Pärnumaal, Maaritsa küla Põlvamaal, Tsolgo küla Võrumaal, Palupera küla Valgamaal, Rahinge küla Tartumaal,

Seejärel valib hindamiskomisjon Eesti tänavuse aasta küla. Tiitlivõitja kuulutatakse välja 5. augustil, IX Eesti külade maapäeval Roostal.

Aasta küla hindamiskomisjoni kuuluvad Ene Ergma –Riigikogu esimees, Kristine Hindriks – põllumajandusministeeriumi esindaja, Rein Raudvere – Maalehe esindaja, Taimi Saarma – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Mariina Laineste – liikumise Kodukant esindaja.

11. juunil tähistatakse kooskudumise päeva

 11. juunil võtavad kudujad mitmel pool üle maailma oma lõngakerad ja vardad kaasa ning tulevad näputööga rahva ette.

World Wide Knit In Public Day — WWKIP Day ehk ka lihtsalt KIP on ülemaailmne kooskudumise päev. Kogu maailmas kogunevad kudujad sel päeval kuduma avalikesse kohtadesse, teavitades, et kudujad ei ole üksi, kudujaid on palju. Muidugi nakatavad kudujad heatahtliku kudumispisikuga paljusid möödujaid.

Kooskudujad tulevad kokku ka mitmel pool Eestis. Kihnus kogunetakse näiteks muuseumi õuel.

Tammealuse hiies peetakse suvisteid

Pühapäeval, 12. juunil kutsub Viru koda kõiki kodalasi ning sõpru Virumaale Mahu kihelkonna Samma tammealusele hiiepüha pidama.

 Kavas:

Kell 10 – kogunemine ja ettevalmistused. Käiakse allikal silmi pesemas.

Kell 12 – palvus vana tamme juures. Kes soovib, saab pärast palvust siduda puule oma paela, aga seda võib teha ka muul ajal. Palvusele tuleb võtta nii palju sööki ja jooki, et see jaksatakse sealsamas ära tarvitada.

Kell 13.30 – munaveeretusmäng kõikidele huvilistele. Kiikumine  –  nagu soovi on. Jutuajamine, söömine ja niisama mõnus olemine.

Kell 18 – lahkumine.

Mõned juhised enne teeleasumist. Pühapäeval enne teeleminekut istuge veidi või süüdake küünal ning mõelge häid mõtteid ning soove selleks päevaks. Looge rõõmus meel ning mõnus olemine.

Hiide minnakse ja seal ollakse puhtas ja heledas rõivas, kainena ning heatahtlikuna kõige elava suhtes.

Toit. Hiide kaasa võetud toit ja jook peaksid olema kodus valmistatud. See toit ja jook, mis viiakse palvusel vana tamme alla, peab olema värske ning avamata. Näiteks peab sinna viidav pirukas olema terve ning sealt ei tohi olla keegi enne söönud.

Laul ja mäng. Oodatud on regilaulu ning eriti kiigelaulude eestlauljad. Samuti on teretulnud kandle- ja torupillimängijad.

 Lähem teave: koda@maavald.ee, tel 5668 6892 (Ahto Kaasik).

Tallinna Ülikooli suvekoolis tänavu 18 kursust

Kuuendat aastat korraldatav Tallinna Ülikooli rahvusvaheline suvekool toimub sedakorda 11.–29. juulini, sel suve pakutakse 18 kursust.

Õppida on võimalik kuut keelt, maalimist, filmitegemist, maailmafilosoofiat, loovkirjutamist, fotograafiat ja palju muud. Registreerumine kursustele on avatud kuni juuli keskpaigani.

Igal aastal on suvekooli kursusi ühendanud tol hetkel aktuaalne teema, näiteks globaliseerumine või igapäevaelu filosoofia, tänavu analüüsitakse mitme kursuse käigus mõiste „hirm” tähendusvälja.

Kui varasematel aastatel on suvekoolis olnud üks peaesineja, siis 2011. aastal on esinejate ring laiem. Osalejatel on võimalik kohtuda auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoniga Kanadast, kes on tuntust kogunud inspektor Banksi sarjaga. Peter Robinson õpetab suvekoolis loovkirjutamist 22.–29. juulil, andes sellega panuse hirmukultuuri käsitlemisse. Ta kohtub lugejatega ning kõneleb oma tööst pikemalt 26. juulil, oodatud on kõik huvilised.

Tänavu on suvekoolis esimest korda võimalik õppida hiina keelt. Algajate kursust loevad Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi õppejõud.
 
Suvekoolis on võimalik õppida ka fotograafia põhitõdesid või hoopis seda, kuidas rakendada kauneid kunste eelkooliealiste ja algkoolilaste õpetamisel. Ajaloohuvilised on oodatud Euroopa ajaloo teemalisele kursusele.
 
Lisainfot saab suvekooli kodulehelt http://summerschool.tlu.ee.

Näitus „Kikerikiik” kutsub maagilisele kiikumisele

7. juunist kuni 7. augustini on Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas avatud Astra Mõistliku ja Henrik Esse näitus „Kikerikiik”, mis pakub külastajatele mängulisi elamusi.

„Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuripärandiga, elitaarse kőrgkultuuri ning arvutitehnika vőimalused väikelaste mängumaailmaga.

Väljapanek tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumide kaudu ning on mõeldud eelkõige lastele vanuses 4-10 eluaastat. Saalis üles seatud piltide, seadmete ja installatsioonide vahel liikudes näeb ja kuuleb erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja on näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmes on kaks kiike, mille abil saab külastaja tekitada helisid ning pilte selleks, et avada mustrite sajanditevanune kood. Lisaks võib vanadest, kuid uut eluvaimu täispuhutud raadiotest endale ise uusi teadmisi timmida.

Rohkem infot: www.erm.ee

Intsikurmus tuleb Peipsi-äärsete maakondade laulupidu

Eeloleval laupäeval, 11. juunil peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu taas Intsikurmus, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Nelja maakonda ühendava laulupäeva traditsioon sai alguse 1997. aastal tollaste maavanemate algatatud mõttest. Peol osalevad ka naabrid ja sõbrad Saaremaalt ning Võrumaalt ja mujaltki Eestist.

Kolmeteistkümnes Peipsi-äärsete maakondade laulupidu kannab pealkirja „Väravad” ja kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi.

„Meid ühendav Peipsi järv on väravaks itta. Võib öelda, et just siin on kultuuride kohtumispaik ida ja lääne vahel,” ütles Põlva maavanema kt Kristina Krantsman. „Väravate kaudu on ühendatud erinevad kultuuritraditsioonid, rikastades ja täiendades teineteist. Väravad ühendavad ja väravad avavad maailma ning läbi väravate astume ka esmakordselt koduõuest suurde maailma.”

Peipsi-äärsete maakondade laulupeole on oodata üle 1500 laulja ja tantsija. Peo lavastaja on Heido Sinivee ning kunstiline juht Saidi Tammeorg. Pidu algab Intsikurmus kell 16.

 

Luke mõisas peetakse kala-ja perepäeva

Pühapäeval, 12. juunil on Luke mõisas kalateemaline perepäev.

Kella 12 – 16 saavad suured ja väiksed meisterdada õnge ja paati ning proovida kalaõnne. Saab ka kalu joonistada ja meisterdada ning uurida, kuidas kala seestpoolt välja näeb.

Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik. Osalemine tasuta, perepäeva toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Lisainfo telefonil 508 8359.

Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned

Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.

Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi  ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.

Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).