Autor: Heleen Vene

Projekt “Elu kahe maailma piiril” kutsub foto- ja videokaameraga Lõuna-Eestit avastama

4. juulist 1. oktoobrini oodatakse osalema foto- ja videokonkursil töid, mis kajastavad Lõuna-Eesti loodust, inimesi, kultuuripärandit ja kõike muud, mis iseloomustab kohalikku eripära. Parimate fotode ja videote esitajatele on auhinnad on välja pannud ajakiri National Geographic Eesti ja Lõuna-Eesti ettevõtjad.

2013. aasta suvel kerkisid projekti „Elu kahe maailma piiril” raames Lõuna-Eesti avastamisväärt paikadesse ajakirjast National Geographic tuttavad kollased aknad. Nende eesmärk on tutvustada Lõuna-Eesti paiku, mis annavad edasi piirkonna väärtusi:

* hästihoitud loodus,
* mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid,
* kohalik toit,
* ehedad ja naturaalsed tooted,
* säästev ja jätkusuutlik elustiil,
* tervis ja aktiivne puhkus,
* innovaatiline väikeettevõtlus.

Ülaltoodud teemadel oodatakse ka fotosid ja videoid, mis tutvustavad kõige paremini Lõuna-Eestit. Rohkem infot konkursil osalemise kohta võib leida aadressil www.visitsouthestonia.com. Samuti on nii kodulehel kui turismiinfopunktides saadaval Lõuna-Eesti kaardid kultuuri- ja ajaloohuvilistele, mis näitavad kätte parimad avastamistväärt paigad.

Projekti „Elu kahe maailma piiril” raames püstitatud National Geographic´u kollaste akendega tähistatud teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti on algatanud Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti.

Lisainfo: Tiina Ivask, Valgamaa Partnerluskogu tegevjuht, tel 5349 1195, 730 4071, e-post tiina@valgaleader.ee, www.visitestonia.com

Tulemas on kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”

SAMSUNG DIGITAL CAMERA
Viitina Kuurits 2010. Foto: Vaiko Tigane

Laupäeval, 19. juulil toimub Viitina Järvesaares kalapüügivõistlus “Viitina Kuurits 2014”.

Kuuritsapäeva kava: 

12.00–14.00     võistkondade registreerimine (võistkonnas 4 liiget)

14.00–14.30     püügiriistade ja kostüümide ülevaatus

15.00–16.00     kalapüük Viitina järvedes

16.00–16-30     püütud kalade kaalumine

16.30–17.30     laulavad külalised Mordvast  ja tantsib Saku sanglejate tantsurühm

Uhhaa söömine

18.00-……         autasustamine ja püütud kalade oksjon, auhind kõige ilmekamale kostüümile

Õhtu jätkub tantsides, muusikat valib Meelis Koppel.  Päeva juhib Jaanis Koppel.

Üritus on pealtvaatajatele tasuta!

Lisainfo: Viitina Külaselts,  tel 517 4556

Ansambel Kõrsikud kontsert Plaani karjamõisas

Korsikud-1_-aug

1. augustil kell 19.00 esineb Plaani karjamõisas ansambel Kõrsikud ehk Bonzo, Pehk ja Päss. 

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise muusikaelamuste nautimiseks.

Piletid on saadaval Piletilevist:

http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/rock_ja_pop/korsikud-plaani-karjamoisas-148288/

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878

Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad. Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss “Kodu kauniks 2014” ootab uusi osalejaid

Fotonäitus “Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä” Vastseliina rahvamajas

300x450-images-Yritused_kalendris-2014-leevakeneTäna kell 11 avatakse Vastseliina rahvamaja II korrusel toidupärandi fotonäitus“Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä”.

Näitus kujutab kohalikku ja traditsioonilist söögikultuuri läbi inimeste, lugude ja toitude.

Näitus on MTÜ Piiri köögi (Kadri Karu ja Triinu Guerrin) projekti „Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine“ üks tulemusi ja valmis tänu LEADER programmile.

Kella 11-13ni kostitab MTÜ Piiri Köögi perenaine Kadri külalisi kalja, karaski, leiva, munakoogi ja kanepijahu trühvlitega.

Laada päevadel saab näitust külastada laupäeval kl 11-16 ja pühapäeval kl 9-15 ja igal ajal, kui rahvamaja on avatud kuni sügiseni. Siis hakkab näitus mööda Vana Võromaad ringi liikuma.

Meie Liigume Medita triatlonisari saab alguse 21. juunil Kuremaal

Meie Liigume ja Jõgeva Vallavalitsus kutsuvad kõiki huvilisi osalema 21. juunil Kuremaal toimuvale Meie Liigume II Kuremaa triatlonile, mis ühtlasi on ka Meie Liigume Medita triatlonisarja avaetapp.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni avastart antakse 21. juunil kell 12.00 Kuremaa rannas, kus võistlusesse asuvad noorte- ja vabaklassis võistlejad. Neile järgnevad põhiklassi ja võistkondade ning harrastajate stardid. Kokku toimub arvestus 12 vanuseklassis ja eraldi võistkondade arvestuses. Võistluse järgselt auhinnatakse iga vanuseklassi kolme parimat osalejat ja kolme parimat võistkonda. Samuti loositakse osalejate vahel välja erinevaid auhindu.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni täpsem juhend on leitav aadressilt:

meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-ii-kuremaa-triatlon

Meie Liigume Medita triatlonisarjas järgnevad Kuremaa avaetapile 11.07 Kurepalu, 20.07 Rõuge, 09.08 Türi ja 16.08-17.08 Tõrva triatlonid.

Meie Liigume I Kuremaa triatlon toimus 5. juulil 2013 ja sellest võttis osa kokku 154 inimest. Tänavu on Kuremaa triatlonivõistlus osa Meie Liigume Kuremaa nelikürituse sarjast – 17. mail toimus Meie Liigume I Kuremaa kevadjooks ja triatlonipäevale järgnevad 1. augustil Meie Liigume I Kuremaa avaveeujumine ning detsembris suusavõistlus.

Meie Liigume II Kuremaa triatloni läbiviimist rahastatakse Jõgevamaa Koostöökoja Leader programmi vahenditest ja Jõgeva Vallavalitsuse kaasabil.

Meie Liigume Medita triatlonisarja peatoetajaks on Medita kliinik. Kuremaa triatloni läbiviimist toetavad Eesti Triatloni Liit, liikumisaasta 2014, ALeCoq, Tarmeko, Quattromed HTI, MooMoo, Reginett, a:ruut, AS Skan Holz Helme, Tõrva Loits, AS Giga, OÜ Valdi-Filler, advokaadibüroo LMP, Ränduri pubi Tartus, Tasku Keskus Tartus, Rait Wood ja Meie Liigume Matkad.

Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

rääbisEesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.

“Alates homsest kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda” ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.

Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.

2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.

Loe edasi: Peipsil võib homsest taas rääbist püüda

Suvine noortelaager Rõuges

16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.

Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.

Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.

NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.

Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.

Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.

Maakondlik võidupüha tähistamine toimub Moostes

voidupuha_plakat23. juunil tähistatakse võidupüha Moostes Linakoja hoovis. Toimub traditsiooniline pidulik võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia ning päästeameti ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Kell 13.00-15.00 saab tutvuda päästeameti ja politsei tehnika ja varustusega ning Põlva maleva relvanäitusega. Kohal on ka Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kell 13.30 esineb politsei teenistuskoer.

Kell 14.00 algab päästjate demonstratsioonesinemine.

Kell 15.00 peaks Moostesse jõudma presidendi läkitatud võidutuli. Pidulikul tseremooniaga võetakse tuli vastu ja antakse see edasi valdadele ja kõigile teistele soovijatele.

Lisainfo: Ruth Ruus, Maavanema abi, Põlva Maavalitsus, 799 8902, ruth.ruus@polva.maavalitsus.ee

Jaanituli Rogosi mõisa pargis

jaanutuli--1--222. juunil toimub Rogosi mõisa pargis jaanituli ansamblitega I Triniti (Itaalia) ja Respekt.

Pilet eelmüügist 5 EUR, kohapeal 8 EUR

Piletite eelmüük toimub 16. juunini Rogosi mõisa muuseumis teisipäevast pühapäevani ajavahemikul 11.00-17.00.

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 516 5728, sirjeparnapuu@gmail.com

Otepääl tähistatakse lastekaitsepäeva koguperepäevaga

IMGP5090
Lastekaitsepäev Otepää keskväljakul 2012. aastal
Foto: Monika Otrokova

Pühapäeval, 1.juunil, toimub lastekaitsepäeva puhul Otepää Gümnaasiumi staadionil kell 14.00-17.00 koguperepäev.

Päeva teemaks on “Kõik me oleme lapsed”, et rõhutada lapseks olemist, et päeva veelgi lõbusamaks muuta, võib kohale tulla kostümeerituna.

Otepää Kultuurikeskuse administaatori Karin Salloki sõnul tervitab lastekaitsepäeva puhul lapsi ja täiskasvanuid kõnega laste nimel Pühajärve Põhikooli õpilane Sonja Nämi. Laulavad Meeli Rammuli laululapsed.

Kõik on oodatud vaatama Elva noortegrupi Exit etendust “Kahe poja lugu”. Mängitakse vanaaegseid peremänge ning nii suuri kui väikeseid ootab magus üllatus.

Laste rõõmuks on väljas batuudid, pallimeri, näomaalingud, Pipi ning ponid, tantsutöötuba Mari Venski (JJ-Street Dance Company) juhendamisel. Trikke tõukeratastel õpetab Imre Arro (Loodusturism OÜ). Väga halva ilma korral jääb pidu ära. Koguperepäeva juhib Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Merit Nigula.

Perepäeva korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Otepää Avatud Noortekeskus ja Otepää
Palveränduri kirik.

Puhta vee teemapargis avatakse nimelised pargipingid

Homme avatakse nimelised pargipingid koos messingist siltidega lugupidamisest inimeste vastu, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Puhta Vee Teemapargi rajamisel ja idee elluviimisel.

Puhta vee teemapargi rajamisel on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Fred Jüssi, loodusmees, kelle huvi looduse vastu kinnistus Metsamõisas. Fred Jüssi on ise öelnud, et tema lapsepõlves saadud arusaam looduse toimimisest ja selle mõistmine toimus Metsamõisas taluperemehe Arnold Adler tegemisi jälgides ise talutöid kaasa tehes ja perepoeg Tiiduga loodust avastades.

Tuntud psühholoog Tõnu Ots on olnud üheks idee andjaks ja kaasa aitaks Puhta vee teemaparki “Meelteaed” rajamisel. Tõnu Ots on öelnud:” Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need leida ja kasutada.”

Müüsleri-Mündi talus sündinud Kuno Areng on omakandi koorijuht Järsi külast, kus paikneb ka Puhta vee teemapargi keskus. Kuno Areng on eeskujuks koorilauljatele ja andnud palju Eesti koorimuusikale ning Laulupidudele.

Mälestuseks Metsamõisa talu viimasele perekonnale paigaldatakse pargipink Ida-Hermiine ja Arnold Adler, lapsed Liina, Malle ja Tiit, lapsed üles kasvatanud vanaema Julie-Vilhelmiine Leimann, kelle traagiline saatus meenutab võõrvõimu vägivalda ja edukate talude hävitamist okupatsiooni ajal.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post priit@okokratt.ee, tel 513 2149, www.okokratt.ee, www.keskkonnatelk.ee, www.metsamoisa.ee

Haanja vald ootab kandidaate konkursile “Eesti kaunis kodu 2014”

Juba aastaid on Haanja Vallavalitsus tunnustanud oma valla korrastatud ja kaunite kodude omanikke ning esitanud parimaid üleriigilisele konkursile “Eesti kaunis kodu”.

Ka sellel aastal ootab Haanja Vallavalitsus ettepanekuid kodude ja suvilate kohta, mis vääriksid tunnustust ning äramärkimist.

Samuti oodatakse kandidaate “Eesti kaunis kodu 2014”  ja “Energiasäästlik kaunis kodu 2014” konkursile.

Ettepanekuid oodatakse kuni 1. juunini 2014 e-postiga aadressil tiia@haanja.ee, telefonil 787 8860 või 5301 7901 või postiga aadressil Haanja Vallavalitsus Võru mnt 15, Haanja küla, Haanja vald, 65101 Võru maakond.

Eelmistel aastatel tunnustatud kodude pilte saab näha siit.

Rohkem infot üleriigilise konkursi “Eesti kaunis kodu 2014” ja “Energiasäästlik kaunis kodu 2014” leiab Eesti Kodukaunistamise Ühenduse kodulehelt www.iluskodu.ee

Tõukeratta ühistreening Taevaskojas

mlm-9260
Allikas: Rando Kall/fotovabrik.ee

Liikumissari Meie Liigume kutsub Põlva valla elanikke osalema 12. mail Taevaskojas toimuvale tasuta tõukerattatreeningule. Treening algab kell 18.00 Taevaskoja (Saesaare) autoparklast ja kestab orienteeruvalt kuni 2 tundi.

Korraldajate poolt olemas 27 tõukeratast. Juhendaja ja treener Imre Arro (Loodusturism.ее).

Osalemine tõukeratta ühistreeningul on tasuta, kuid osalemine toimub ainult eelregistreerimise alusel (piiratud arv tõukerattaid), mida saab teha tänaseni, 9. maini, aadressil http://meieliigume.ee/uritused/uritus/meie-liigume-toukeratta-uhistreening-taevaskojas-12-05/

Üritust toetab Põlvamaa Partneluskogu Leader programm. Üritust korraldab liikumissari Meie Liigume.

Meie Liigume kodulehekülg www.meieliigume.ee

Taevaskoja ühistreeningu kodulehekülg facebook.com lehel https://www.facebook.com/events/231018233764174/

Lisainfo: Siim Ausmees, tel 503 2748

18. märtsil toimus Põlva Maavalitsuses maakonna noorte osalust ja osaluskogusid puudutav ümarlaud

Kohtumisel osalesid noored, noortega töötajad ja otsustajad. Päeva avasõnad ütles maakonna noortekogu president Rainar Raudsepp, kes soovib hea seista selle eest, et Põlvamaa Noortekogu positsioon tugevneks maakonna noorte arvamuste esindajana.

noorte umarlaud2
Grupiaruteludest kokkuvõtete tegemine. Foto: Põlva Maavalitsus

Ümarlaual osales Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel, kes rääkis kuidas ja miks osaluskogud tekkisid, mis on nende eesmärk ja miks on noorte osalus erinevatel teemadel kaasarääkimisel oluline. Kohtumise päeva teises pooles toimus aktiivne arutelu gruppides, millest tehti päeva lõpuks kokkuvõte.

Osalenute tagasiside oli ümarlaua toimumisele positiivne. Toodi välja, et kohtumise käigus saadi teada, mis ja miks on osaluskogud ning mis eesmärki nad täidavad. Samuti sai maakondlik noortekogu ümarlauast mitmeid sisendeid oma tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks.

Lisainfo: Karin Viljus, Noorsootöö peaspetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 799 8945, e-post karin.viljus@polva.maavalitsus.ee

Teenuste disaini koolitus MTÜ Võluvõru koolituskeskuses

3. aprillil ja 2.-3. mail kell 10.00-15.30 toimub MTÜ Võluvõru koolituskeskuses teenuste disaini koolitus.

Koolituse eesmärk on luua ettekujutus teenuste disaini protsessi olemusest ning peamistest meetoditest, mida saab teenuste arendamiseks kasutada. Teenustedisain tegeleb väärtuste loomisega,  selle kaudu on võimalik suurendada tegutsemiseeliseid teenindus-, tootmis- ja avalikus sektoris.

Kursuse käigus tutvutakse teenuste disaini kontseptsiooni ja meetoditega, õpitakse kasutama teenuste disaini tööriistu. Uuritakse teenuste disaini seoseid organisatsiooni kommunikatsiooni ja brändinguga. Oluliseks osaks on ka juhtumianalüüsid. Koolituse viib läbi Ülle Puustusmaa (BDA).

Koolitus on interaktiivne ja praktilise suunitlusega. Osalejad saavad koolituse täismahus läbimise korral tunnistuse.

Osalustasu on 50 eurot (3 päeva).

Koolitusele registreerumine toimub kuni 31. märtsini e-posti teel  voluvoru@gmail.com või telefonil 5853 1062.

Mosaiigipäevak Viitina mõisas

articlePühapäeval 30. märtsil kell 12.30-19.00 toimub Viitina mõisa mosaiigistuudio II korrusel mosaiigipäevak. Mosaiigipäevakul antakse lillepottidele uus elu ja välimus keraamiliste nõude, seina- ja põrandaplaatide ning klaasi tükikestega.  Soovi korral võib omalt poolt erinevaid materjale kaasa võtta, mida oma loomingus kasutada.

Kaasa tuleb võtta savist lillepott koos alustaldrikuga. Lillepott võib olla nii uus kui ka vana, mis on pragudega ja väsinud välimusega.

Puhkehetkel pakutakse külmi ja kuumi jooke ning suupisteid. Tervitatakse ka külakosti, mida endale ja teistele pakkuda.

Osalejad saavad mõnusa elamuse ning kaasa ilusa mosaiiktöö ja väikese kogemuse iseseisvaks koduseks mosaiigi meisterdamiseks.

Päevakul osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda ja saata enda kontaktandmed aadressile fadawonderland@hotmail.com või helistada numbrile 5620 2129 (Kerstin).

Pilet täiskasvanule on 13 EUR ning koolilapsele 8 EUR.

Osalejatel tuleb ettemaks tasuda eelnevalt Viitina mõisa mosaiigistuudios E-R 08.00 – 16.00 või pangaülekandega (rekvisiidid saadakse registreerumisel).

Lisainfo:  https://www.facebook.com/events/230827357108936

Õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse

IMG_20140322_101200-122. märtsil toimus projekti „Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonna-keskuseks“ raames õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse.

Mooste mõisas võõrustas Rogosi mõisa arendamisest huvitanute seltskonda Meelis Hainsoo, kes kõigepealt juhatas seltskonna Taaskasutuskotta. MTÜ Taaskasutuskoda tegeleb üleliigsete, kuid kasutsukõlblike esemete kogumise ja uude kasutusse andmisega. Järgmisena tutvustati Sireli talu toodangut Villakojas, siis Folgikoda ja selle tegemisi ning Käsitöökoja perenaine Marju Jänes võlus seltskonda oma mõnusa jutuga vaibakudumisest ja käsitööst laiemalt.  Mooste mõisa viinavabrikus ootas kõiki meeldiv üllatus.

Räpinas võttis reisiseltskonna vastu vallavanem Teet Helm, kes suure kirega tutvustas 2013. aastal valminud Räpina sadamat ja valla edasisi arenguplaane. Pärast lõunapausi näitas SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Kütt Räpina mõisa tall-tõllakuurist tehtud loomemaja ja tutvustas loomemaja tegevusi. Loomemaja seminariruumis peeti ka Rogosi mõisa TTA koostamise seminar, kus koguti kokku päeva muljed ja prooviti leida neid tegevusi, mis sobiksid Rogosi mõisa. Ideid tuli palju ja need olid päris lennukad – Soome kelgu rallist kuni veealuse matkarajani. Jõuti tõdemuseni, et vanad nõud ja mööbel tasub kokku koguda ja soovijatele edasi müüa ning väärt asja eest peab julgema ka väärilist hinda küsida.

Pika päeva lõpuks tegi Räpina Muusikakooli õpetaja Margit Lind meile ringkäigu Sillapää lossis. Järgmine õppereis toimub 4. aprillil Uhti ja Olustvere mõisasse.

Eelmisel aastal toetati 1350 regionaalarengu projekti üle 62 miljoni euroga

Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.

Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.

2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.

Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine

20. märtsil toimub Ahjal Mehed Liikuma Põlvamaa meeste aktiivgrupi kokkusaamine. Kogunemine toimub kell 18.00 Ahja Spordihoone jõusaalis, kus toimub ka ringtreening koos treener Tarmo Mitiga.

Tarmo Mitt on lõpetanud 2001. aastal Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna raskejõustiku erialal. Tema parimad saavutused: 6xEesti meister jõutõstmises, 5xEestimaa Rammumees võitja, I koht Baltimaade rammumeeste meistrivõistlustel 2001, III koht WSMC liiga Euroopa Meistrivõistlustel 2004, II koht World Strongman Cup üldarvestuses 2006, VI Worls`s Strongest Man 2005.

Registreerumise tähtaeg on 18. märts!

Ürituse läbiviimist toetab Põlvamaa Partnerluskogu Leader programm.

Oodatakse Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade kandidaate

Püüdes jäädvustada meie ärkamisaja sümboli, rahvaluule- ja keeleteadlase Jakob Hurda (1839-1907) mälestust ning ergutada rahvuskultuurialast tegevust vabariigis ja Põlva maakonnas, annab Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts käesoleva aasta 20. juulil Põlvamaal Himmastes kahekümne kolmandat korda välja Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnad.

Senised laureaadid: Paul Lehestik, Kristjan Torop, Aino Voolmaa, Heli Raidla, Aino Strutzkin, Laine Lõvi, Veera Pino, Kaljo Põllu, Udo Kolk, Leo Reissar, Mall Hiiemäe, Tiiu Kiudorv, Ingrid Rüütel, Rein Vill, Ottilie-Olga Kõiva, Tiiu Kunst, Ülle Podekrat, Jaan Eilart, Mare Piho, Veera Hirsik, Eva Potter, Helve Lübeck, Vaike Sarv, Milvi Hirvlaane, Ants Viires, Helle Kõlli, Aleksei Peterson, Asta Tagel, Eevi Astel, Ulve Kangro, Anne Ojalo, Enn Esko, Heivi Pullerits, Liina Kähr, Igor Tõnurist, Ülo Needo, Valter Haamer, Maret Kolsar, Veikko Armas Väntänen, Sirje Vill, Heljo Saar, Ain Erik, Jüri Trei ja Ester Liblik.

Vastavalt statuudile antakse igal aastal välja kaks preemiat, neist üks kindlasti Põlvamaal oma tegevusega silmapaistnud isikule.

Rahvuskultuuri auhinnad määratakse eriliste teenete või kestva viljaka tegevuse eest Eesti rahvuskultuuri viljelemisel, arendamisel ja jäädvustamisel ning järjepidevuse kindlustamisel.

Auhinna suurus laureaadile on 1000 eurot (rahastab Kultuurkapital).

Kandidaate auhinna saamiseks võivad esitada kõik juriidilised või füüsilised isikud. Selleks tuleb 20. aprilliks 2014 (postitempli kuupäev) saata Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsile (aadressil Kesk 16, 63308 Põlva) vabas vormis esildis. Selles peab olema kandidaadi rahvuskultuurialase tegevuse kokkuvõte, auhinna esitamise põhjendus, nimetatud viimase 5 aasta jooksul saadud suuremad preemiad ja auhinnad ning täpsed andmed kandidaadi kohta.

Lisainfo: Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts, tel 5190 4396, polva.rhs@mail.com

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.

Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid.

Mis on improteater?

Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)
Vajalik on eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ja registreerimine: Riin Tammiste, e-post riin.tammiste@gmail.com, te 5696 1878