30 aprill 2016 Archives

Esimesed homsel Sindi laadal kauplejad on juba kohal

Kella viie paiku oli paar telki püsti, kuigi müügikohtade mahamärkimisega oli alles algust tehtud.

Kadri Kärg-Varris Foto Urmas Saard — Kadri Kärg-Varris. Foto: Urmas Saard

Laada peakorraldaja, MTÜ Tuhk ja Tolm juhatuse liige Kadri Kärg-Varris ütles, et tegelikult on kohti juba terve päeva valitud ja soovitud kinni panna. Kadri selgitas, et aegsasti on selgitatud vaba valiku võimalust ja mingit eelnevat kohtade kinni panemist ei toimu, sest laat toimub kõigi jaoks ilma tasuta ning võrdse kohtlemise alusel. Samas pole ka keelatud ennast aegsasti õhtul sisse seada. Keegi lambanahkadega kaupleja olevat lubanud õhtul koha ära võtta ja öö pehmetel-soojadel lambanahkadel veeta. Siiski on piirkonnad määratud vastavalt kaubaliikidele.

Korraldajate peatelk püstitatakse seltsimaja peaukse ette. Samas telgis saab ka annetada raha Julius Friedrich Seljamaale püstitatava mälestusmärgi jaoks. Seda juhul, kui kast parajasti laadaplatsil ringi ei liigu. Samuti tuleb seltsimaja ette Krulli kohviku küpsetiste telk ja kolmandaks Retrofoto, kus kõik soovijad saavad ennast Singeri maksuta kursusel osalejaks kehastunult pildistada. Fotograaf on Haide Rannakivi. Kõigest lähemat infot leiab varem kirjutatud uudistest või facebookist.

Loe edasi: Esimesed homsel Sindi laadal kauplejad on juba kohal

Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Uudise avaldamise tunnil valmivad Krulli kohvikus 15 tänukringlit, mis kingitakse meelelahutuskavas esinejatele ja laada vabatahtlikele abilistele.

Praegu küpsetavad laadapäevaks maitsvaid kringleid, saiakesi, nõgeseleiba Ralf Ramot ja Juta Velleste, kellest esimesel 17 aastat kogemusi ja teisel veelgi rohkem. Õhtul tuleb uus vahetus, kes võtab käsile leiva küpsetamise. Krulli kohviku sulgemise järel pole nende leiba pikka aega müügis olnud. Laada puhul otsustati erandkorras võtta ette ka leivategu, et Sindi linna sünnipäeval laadakülalisi üllatada. Müügitelk tuleb seltsimaja peaukse ette.

Ralf Ramot ja Juta Velleste valmistavad tänukringleid. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Krulli kohvik küpsetab homme hommikul algavaks Sindi laadapäevaks sadu pätse puhast rukkileiba

Petserimaa Ülestõusmisülikool korraldab kevadpühal õppepäeva

Petserimaa Ülestõusmisülikooli avaloengud peetakse juba homme, 1. mail, algusega kell 14 Obinitsa muuseumis. Lektoritena teevad ettekande Tartust Osvald Sasko ja Aldo Kals, samas esinevad petserimaalased Jüri Vaidla ja oma lauludega Ilmar Vananurm.

Aldo Kals Foto Urmas Saard — Aldo Kals. Foto: Urmas Saard

Räägitakse Petserimaa ajaloost, tänasest ja homsest päevast. Õppus on lastele ja õpilastele tasuta, teistele kehtib eurone õppemaks, mis annetatakse Petserimaa Ülestõusmisülikooli õppurite poolt Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumile, et tunnustada tulevikus tublide elulooliste teatmeteoste koostajate loometööd.

Pärast õppust on heategev taaskasutus loterii-allegrii, kus iga 50-eurosendine pilet võidab! Auhindadeks on raamatud (sealhulgas pühakiri), ajakirjad, kirjutustarbed, Petserimaa ajaloo dokumendid ja trükised, meened, kantselei- ja kirjatarbed jms. Loterii sissetulek läheb samuti Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi fondi.

Kui Petserimaa Ülestõusmisülikooli tegevuses leidub iva, jätkatakse tulevikus seni, kuni petserimaalased seda soovivad.

Täiendavaid selgitusi jagab Aldo Kals, tel. 56 908 945 või aldo.kals@mail.ee.

Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Aasta eest Tallinna kunstihoones esitletud kõrgetasemeline ja hinnatud näitus jõuab pika teekonna järel Tartusse ning Tartustki saab kevadkuuks merekultuuriaastale väärikas linn. Näitus jääb avatuks mai lõpuni.

Eesti parimaid arhitektuurifotograafe Arne Maasik eksponeerib oma merevaadete näitust „Deep Sea“ Tartus Jaani kirikus, andes näitusele kirikuseintel sootuks teistsuguse vaate ja puudutuse. „Kirikus eksponeeritavad suuremõõtmelised merefotod annavad selles keskkonnas nautimiseks rohkem vaatamis- ja süvenemisruumi, kirikus olev vaikus lubab end mõelda kõikide merevaadete keskmesse ja veel kaugemale,“ ütleb näituse korraldaja Indrek Mustimets.

Põhjamaiste merevaadete näitamine sisemaises keskkonnas ja varasuvises Tartu õhustikus on vaieldamatult Tartu selle aasta foto- ja kultuurisündmus. Arne Maasik on elimineerinud oma fotodelt mis tahes inimtegevuse. Puudub visuaalne reostus, mere enda reostus. Arne Maasiku fotodes ei tõuse esile mitte niivõrd vete vaikne stiihia kui et koloriit, millega oleme siin niivõrd harjunud, et me seda enam ei näe. See kvalifitseerub ilmselt tavaliseks sügavsinine ja selle optilised variatsioonid. Loe edasi: Tartu Jaani kirikus avati fotograaf Arne Maasiku meremaastike näitus „Vaga vesi“

Tartu ülikooli teaduskooli uus direktor on Mihkel Kree

Tartu ülikooli senat valis 29. aprillil teaduskoolile uue direktori, kelleks sai olümpiaadide osaleja, nende korraldaja ja Eesti võistkondade juhendajana suurt kogemuste pagasit omav Mihkel Kree.

Kree näeb, et teaduskool võiks oma potentsiaali tulevikus mh välismaale eksportida ning suurendada erinevate valdkondade osakaalu teaduskooli tegevuses. Uus direktor alustab tööd 1. augustil 2016.

Tartu ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles kandidaate hinnanud ekspertkomisjoni nimel, et Mihkel Kree võtmeteguriks, miks ta osutus valituks, on tema senine kogemus vedada eest andekatele noortele suunatud tegevusi ja olla noortele isiklikuks eeskujuks oma saavutustega olümpiaadidel ja teadustööde konkurssidel.

Kree osaleb juba neljandat aastat Saudi Araabia õpilaste rahvusvahelisteks olümpiaadideks ettevalmistuse protsessis. Kuna sealsete õpilaste baasteadmised on nõrgad, korraldatakse rahvusvahelise olümpiaadi tasemele jõudmiseks õpilastele mitmekuiseid intensiivseid treeninglaagreid, kus õppejõude imporditakse näiteks Eestist ja Ungarist.

Kree sõnul on teaduskoolil ühiskonnas läbi kaugõppekursuste ja suure kandepinnaga õpilasvõistluste väga lai roll. Kree näeb, et ajakohastamist-ühtlustamist vajab ka teaduskooli kaugõppekursuste programm. Teaduskooli haare on viimastel aastatel traditsioonilistelt ainetelt, nagu matemaatika, füüsika, keemia jt, laienenud ka mitmetele uutele õppeainetele, näiteks lisandunud humanitaaria valdkonna ained on teaduskooli sihtgruppi oluliselt laiendanud. „Seejuures tuleb jälgida, et säiliks traditsiooniliste ainete senine kõrge tase, aga samas panna tõhusalt käima töö ka uuemates ja väiksema kandepinnaga ainetes,“ tõdes Kree.

Teaduskooli direktori ametikohale kandideeris 15 inimest, kes kõik vastasid nõudmistele.
Virge Tamme

Vajangu vabatahtlik päästekomando sai tagasi taastatud paakauto

Üle poole aasta remondis olnud unikaalne paakauto naasis sel kolmapäeval vabatahtlike päästjate juurde. Auto sai korda Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuhi Toomas Sillamaa eestvedamisel ja tema 50. sünnipäevaks.

„Ühel sarnasel autol läks umbes poole aasta eest mootor rikki ja me olime õnnetus olukorras,“ rääkis Vajangu Tuletõrje Ühingu tegevjuht Toomas Sillamaa. „Võrust leidsime samasuguse auto ja tahtsime kahest sõidukist teha ühe korraliku päästeauto. Paraku selgus, et ka too auto oli purunenud mootoriga ja ei läbinud ülevaatust. Meie käes oli kaks autot ja mõlemad seisid“, meenutas Sillamaa.

Vajangu tuletõrjeühingu tegevjuht Toomas Sillamaa taastatud paakauto juures.

Mõne aja möödudes läbi tutvuste leitud partnerid olid nõus õla alla panema ja asi hakkas lumepallina veerema. Algusest vahetati auto raam, hiljem järgnesid ka ülejäänud osad. Paakauto taastamisel oluline roll oli veoautode, haagiste ja busside remondi ja hooldusfirma AVT Service toetusel, kes pakkus autole katust, varustust ning teadmisi.
Tänaseks on auto Vajangu vabatahtliku päästekomandol arvel ning on läbinud ka tehnilise ülevaatuse. Lähinädalatel ehitatakse ümber varustuse kast, taastatakse pumbajaam ja veetrassid ja viiakse auto täielikku lahinguvalmidusse. Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann tunnistas siinkohal, et taolise paakauto valmimine on hea näide eraettevõtjate ning vabatahtlike päästjate koostööst.
Tegemist on erakordse paakautoga, mis teenis Soomes kütte- ja paakautona, hiljem oli Võrus vabatahtlike juures ja nüüd liikus taas vabatahtlikke kätte.

Iveri Marukašvili

Klassikaraadios kõlab džässiöö ja linnulauluhommik

Täna, 30. aprillil tähistab maailm rahvusvahelist džässipäeva, kuid Klassikaraadios on hoopis džässiöö. Tavapärase “Nokturni” öömuusikaprogrammi asemel on volbriööl ajavahemikus 00.05-06.00 unetutel muusikasõpradel võimalik nautida kodumaist džässmuusikat.

Kavast leiab kollektiivid Bad Habits Trio, Gretagrund, Raul Sööt Deeper Sound, Oleg Pissarenko Band, Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio Quartet, Vaiko Eplik-Kristjan Randalu ja teised.

Klassikaraadio päevases programmis on kavas kaks otseülekannet Jazzkaarelt, kell 16 Jan Lundgreni (Rootsi) ja kell 19 Steinar Raknese (Norra) kontserdid. Ülekandeid vahendab Ivo Heinloo.

Pärast džässiööd algab Klassikaraadios linnulauluhommik. 1. mai varahommikul kell 6-8 on kõigil loodushuvilistel üle kogu Euroopa hea võimalus kuulata linde, kes laulavad päikesetõusu ajal. Klassikaraadiost vahendab Euroopa Ringhäälingute Liidu eriprogrammi Nele-Eva Steinfeld.

Anneli Tõevere-Kaur

Elron lisas sõiduplaanidesse rattainfo

Kavandades rongisõitu, saab nüüd internetist järele vaadata, kas jalgrattale on piisavalt ruumi. Elroni sõiduplaani otsing sai sel nädalal täienduse, mis annab infot, millistel reisidel on ratta kaasavõtmine mugavam.

„Jalgrattahooaeg on alanud ja rattureid on ka rongides iga päevaga rohkem. Et kliente paremini teenindada, oleme loonud vahendi, mis aitab rattaga reisijatel informeeritumaid valikuid teha. Anname reisijatele teada, millistes rongides on ratta kaasavõtmiseks eeldatavalt rohkem ruumi ning millistel juhtudel soovitame kaaluda mõne teise väljumise kasutamist”, räägib Elroni kommunikatsiooni- ja turundusjuht Mai Vahtrik.

Elroni kodulehele (elron.ee) tehtud täiendused rattaga reisijatele kuvatakse sõiduplaani otsingus rattamärgi kujul. Rattamärk asub iga reisi juures ja võib olla kas roheline, kollane või punane. Roheline rattamärk kuvatakse, kui reisil on rattakohti reeglina saadaval, kollane, kui rattakohti võib nappida. Punasega on märgitud populaarsed reisid, mille puhul rattaga sisenemine ei ole soovitatav. Õige info saamiseks on oluline sisestada ka planeeritava reisi kuupäev. Reeglina on rattaga reisimiseks rohkem ruumi päevasel ajal sõitvates rongides.