11 september 2013 Archives

Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks

10. septembril toimus Põlva maakonnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni eestvedamisel täiskasvanuõppe seminar, kus arutleti uue täiskasvanuhariduse projekti üle, mis võtab fookusesse madala või aegunud kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise. Värska kultuurikeskuses toimunud seminarist võtsid osa nii Põlva maakonna täiskasvanuhariduse võtmeisikud kui ka Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert Kairi Solmann tõi seminaril oma ettekandes välja täiskasvanuhariduse suundumused ja peamised väljakutsed. Eestis on liiga suur osa tööealisest elanikkonnast ainult põhi- või üldkeskharidusega, omamata erialast ettevalmistust ning kutse- või kõrgharidust. 2011. aastal oli sellised inimesi 31 protsenti 25-64aastastest, tõdes Solmann. Veelgi murettekitavam on asjaolu, et erialase hariduseta inimesi on palju just noorte seas: kui 45-54-aastastest oli erialase hariduseta 28 protsenti, siis 25-34-aastastest juba 34 protsenti.

Loe edasi: Tööturul on täiskasvanute madal haridustase ja erihariduse puudumine takistuseks

Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Juba ammu oleme maarahvast saanud linnarahvaks ja seda nii linnas kui maal, kuid metsa- ning maarahva elutunnetus elab meis edasi. Kuidas siis pidada pärimuslikke tähtpäevi ja pühi tänapäeval nii, et need ei oleks tarbimiskesksed üritused ega ka muuseumihõngulised vaatemängud esivanemate elust? Kuidas teha nii, et pühane puudutaks nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu?

2013. aasta teises pooles keskendub Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu põlisele Virumaale. Teemad, mille üle mõtiskleme, on jutupärimus ning pärimuslikud tähtpäevad tänapäeval. Soovime, et meie koolitused aitaksid kaasa paikkonna pärimuse nähtavamaks muutmisele ning innustaksid inimesi aktiivsemalt osalema oma kogukonnas. Just seetõttu toimuvad koolitused koostöös Narva Eesti Seltsi ja Vaivara, Purtse ning Lüganuse külaseltsidega. Purtse külaseltsi ühel eestvedajal Laila Meisteril on unistus, et Lüganuse kihelkonna jutupärimus on kohapeal tuntud ja kõigile kättesaadav. Folkloristide Kristi Salve ja Reet Hiiemäe ning kohalike koduloo uurijate abiga on see ka võimalik. Kuidas täpsemalt, selgub koolitustel.

Pärimuslike tähtpäevade tähistamine tänapäeval on eriliselt keeruline küsimus, kuid siin tulevad taas appi pärimuse tundjad ning väikeste kogukondade tahe ise ja ühiselt oma asju ajada. Rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe ja hiite uurija ning tulihingeline kaitsja Ahto Kaasik tegid jutuotsa lahti 14. augustil Narvas. Päev hiljem peeti ühiselt pisikeses, kuid tegusas Laagna külas Vaivara vallas rukkimaarjapäeva. Võib öelda, et kohal oli kogu küla, lisaks veel külalisi naabervaldadest ja Narvast.

Selgus, et vaade tähtpäeva pidamisele on oluliselt muutunud, sest me ise ning meie elud on muutunud. Laagna imeväikesesse külla on tänaseks alles jäänud kaks põllupidajat, rukkikasvatajat. Meie teiste vaade rukkipõllule on aga pigem pühalik kui asjalik. Võimalus lõigata rukist ei ole meie jaoks niivõrd töö kui ajastuline side esivanematega. Järgmisel kokkusaamisel on tähelepanukeskmes juba sügistalvised tähtpäevad ja pühad, eriti aga mardipäev.

Loe edasi: Koolitused põlisrahva pärimusest Ida-Virumaal

Vant avab lennukitehase uksed 14. septembril

Laupäeval, 14. septembril saab Viljandi Avatud Noortetuba ehk VANT endale uue kodu- endise Viljandi Lennukitehase.
Noortetoa uksed tehases avatakse kell 15.00. 14. septembril algusega kell 15.00 on kõik oodatud vanasse lennukitehasesse (Hariduse tn 12a), et näha, kuidas tehasest lendavad välja lennukid ning VANT kolib oma uude koju sisse.

Pool tundi hiljem jätkab VANT tegutsemist nii tehases sees kui väljas. Külla tuleb käsitöösalong Tikatiirits, kes pakub nii väikestele kui suurtele meisterdamise võimalust. Mängude saalis toimuvad ping-pongi ja piljarditurniirid ning bändiruumis on sisse seatud videoesitlustuba, kus muu hulgas saab infot maakondliku noorte ettevõtlusprogrammi kohta ning ülevaate VANT-i algava hooaja plaanidest.

Tehase väikesel laval esinevad noored muusikud Lauri Antsov, Arles Kangus, 2013. aasta parim noortebänd Saphran akustiline koosseis ning ansamblid Morales ja Hajameelsed Kunznikud. Õhtul jätkub programm tehase suures rocki saalis, kus astuvad lavale ansamblid Emerald ja Nevesis. Noortele saavad tehase uksed olema avatud esmaspäevast laupäevani alates 14.00 kuni 21.00, pühapäeval on VANT suletud.

Möödunud aasta sügisel, septembris 2012, alustas VANT tööd Viljandi kesklinnas Sakala Keskuses. Roosas Majas tegutsedes sai selgeks, et uue kultuurikeskuse ruumid ei ole noorte vaba aja sisustamiseks parimad. Nüüdseks on uue hingamise saanud Viljandi endine Lennukitehas. Tänu MTÜ Viljandi Lennukitehas juhi Kait Lukka ja Viljandi linnavõimude koostööle on nüüdseks VANTil voli kolida kitsastest oludest avaramasse ja noortele meelepärasemasse keskkonda.

„Lennukitehasesse kolimine on nii VANT-i meeskonna jaoks kui ka noortele kahtlemata rõõmustav muudatus. Avarad ja renoveeritud ruumid pakuvad noortele palju rohkem võimalusi,“ kiidab muutused heaks noorsootöö koordinaator Mart Saar.

Pühajärve raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

Raamatukogu juhataja Ly Haaviste. Foto: Monika Otrokova

Reedel, 13.septembril 2013 kell 13.00 tähistatakse Pühajärve raamatukogu tegutsemise 100. aastapäeva Pühajärve põhikooli saalis. Raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnul saab vaadata-kuulata ettekannet ajaloost ja õpilaste etteasteid, esineb Pühajärve Puhkpilliorkester ja kandleansambel, kohale tuleb üllatuskülaline ning pakutakse sünnipäevatorti.

Pühajärve vanas koolimajas on aga avatud näitus, mis kajastab raamatukogu ajalugu loomisest tänaseni. Näitust saab vaadata 13. septembril kell 11.00-13.00 ja teistel päevadel raamatukogu tööaegadel. Näitus jääb avatuks vähemalt septembri lõpuni.

Ajaloost

Pühajärve Raamatukogu sünniaastaks võib pidada 1913.aastat, kui asutati Pühajärve Rahvaraamatukogu Selts, mis tegutses 1940.aastani. Seltsi asutajaks oli tolleaegsete ajaleheartiklite andmeil kooliõpetaja Mihkel Neumann, kauaaegseks esimeheks (1921-1940) aga Pühajärve kooli juhataja Ferdinand Linnamägi. Seltsiga oli seotud kogu Pühajärve-kandi tolleaegne kultuurielu: raamatukogu ja puhkpilliorkestri loomine, näitemängude õppimine, õpiringide, kursuste ning pidude korraldamine. Seltsi raamatukogu põhikogu asus praeguses Sihva külas Otsa talus ja see oli Pühajärve raamatukogu otsene eelkäija. Lisaks sellele loodi veel kaks osakonda – Öödre talus Ilmjärvel (hävis sõjas) ja Aaviku talus Arulas, mis oli hilisema Arula raamatukogu eelkäija. Esimene raamatukoguhoidja oli Arnold Luik. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti ja koosnes 459 raamatust. Praegu asub Pühajärve raamatukogu Sihva külas, kogus on 12 121 teavikut.

Allikas: Valgamaa rahvaraamatukogud 1920-2010. Koostaja Endla Schasmin, Valga 2010.