Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

lodjaseltsAugusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

Kuhjavere Külateatrite festivalil jagas preemiaid publik

Vallavanem Romeo Mukk (paremal) annab meenetaldriku parimaks meesosatäitjaks tunnistatud Peter Wüthrichile.
Vallavanem Romeo Mukk (paremal) annab meenetaldriku parimaks meesosatäitjaks tunnistatud Peter Wüthrichile.

16.-18. augustini Suure-Jaani vallas kestnud IX Külateatrite festivalil valis publik iga päev oma lemmikuid.

Möödunud reedel, esimesel festivalipäeval,  valiti  parimaks näitetrupiks Vastse Kuuse rahvamaja näitering Põlvamaalt, kes lavastaja Lembit Rätsepa juhendamisel mängis lustakat lugu “Naised kosjas”. Lembit Rätsep mängis ise Passu talu peremeest ja tunnistati parimaks meesosatäitjaks. Naistest peeti parimaks mängijaks Viljandimaal asuva Kolga-Jaani Villem Reimanni rahvamaja harrastusnäitlejat Salle Andressoni, kes kehastas Mandat etenduses “Laip sahvris”. Margus Kummetsit Jõesuu külateatrist Pärnumaalt sai eripreemia Karli rolli eest etenduses “Ei ole kerge olla naine”.

Teisel festivalipäeval pälvis parima näitetrupi nimetuse Avinurme Suveteater Ida-Virumaalt, kus lavastajaks professionaalne teatritegija Malle Märn.

Tänuks publiku lemmikutele anti üle tänutaldrikud.
Tänuks publiku lemmikutele anti üle tänutaldrikud.

Parima naisosatäitja preemia pälvis Merike Kernu Alburahva Teatrist Järvamaalt. Ta mängis ema etenduses “Ema läheb mehele”. Parimaks meesosatäitjaks peeti Mees A-d mänginud Erich Einsteini Paide huviteatri etendusest “Kas Kongos on tiigreid?”

Eripreemia pälvis “Abruka Malliga” publiku ette astunud Tornimäe näiteselts Saaremaalt, kusjuures tunnustati terviklikku kokkumängu ja rahvusliku huumori esitamist. Lavastaja Ingla Leis mängis ise Mallit.

Teine eripreemia kuulus Kaalepi küla näiteringile “Kaalepi Kratt” Järvamaalt. Selles näitemängus “Vargamäe mehed Kihnut kaemas” oli oskuslikult kaasatud lapsi.

Eripreemia laureaatide valimisel ütles sõna sekka ka kultuurisündmuse patroon Kalju Komissarov.

Korraldajatele meeldis väga ka Abja kultuurimaja laste näiteringi lavatus “Karlssoni lood”, mille lavastasid Viive Niinemäe ja Ruth Mõttus.

Viimasel päeval osutus truppidest publiku lemmikuks Krabi Külateater Võrumaalt (lavastaja Marje Mürk). Naispeakosatäitjatest olid lemmikuteks Annik Anton ja Daisi Anton Krabi Külateatri etendusest “Suusa kassid” ja meespeaosatäitjatest Peter Wüthrich Võhma kultuurimaja näiteringi Rassijad isetegevuslane, kelle rolliks oli Ludvig Sander Eduard Vilde näidendis “Pisuhänd”.

Auhinnaks parimatele olid Kuhjavere Külateatrite festivali sümboolikaga taldrikud.

Jaan Lukas

Eestit läbiv RMK matkatee sai juurde 627-kilomeetrise lõunaharu

teeRMK on valmis saanud Eestit läbiva matkatee uue 627 kilomeetri pikkuse haru, mis kulgeb Harjumaalt Aegviidust kuni Karula rahvuspargi keskuseni Ähijärvel, Võrumaal.

Vastavatud matkatee lõunaharu on täienduseks möödunud aastal valminud esimesele Eestit läbivale 370-kilomeetrilisele Oandu-Ikla matkarajale. Kogenud alpinisti ja matkajuhi Alar Siku juhtimisel valis RMK välja ja tähistas matkatee uue haru Aegviidust Ähijärveni. Uus marsruut läbib kaheksat maakonda – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on RMK matkatee uus lõik maha märgitud selliselt, et teele jääks võimalikult palju just sellele piirkonnale iseloomulikke paiku. “Erinevalt möödunudaastasest rajast, mis peamiselt metsamaastikul paikneb, läbib lõunarada Kesk-Eesti põllumajanduspiirkonda, samuti Endla ja Emajõe-Suursoo märgalasid. Matkatee kõige põnevamad kohad asuvad aga siiski ilmselt Lõuna-Eestis – Setumaal ja Haanja-Karula kõrgustikul, kus üles-alla kulgevad pinnavormid muudavad raja läbimise eriti mitmekesiseks ja vaheldusrikkaks,” ütles Aigar Kallas.

Täpsem lisainfo aadressil: www.loodusegakoos.ee/matkatee-blogi/lounarada

Nii senisel kui uuel matkatee harul kasutatakse kilomeetripostideks plastpakendijäätmetest poste, mis on valmistatud Eestimaal osaühingu Rexest Grupp poolt. Lisaks on kogu matkatee saanud värvimärgistuse: Oandu-Ikla trassi tähistab valge-punane-valge ning Aegviidu-Ähijärve rada valge-roheline-valge.

Marge Rammo

Tule perega maheaeda!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub vanemaid koos 2-7-aastaste lastega laupäeval, 24. augustil kell 11 Eesti Maaülikooli mahekeskusesse. Prof Anne Luik tutvustab maaülikooli mahekeskust ja õunapuude välikatseid. Maitseme mahlaseid maheõunu ja arutleme mahetoidu ja keskkonnasäästlike valikute teemal. Lapsed teevad koos särasilmsete juhendajatega lõbusat
õunateatrit. Ürituse orienteeriv kestus on 1-1,5 tundi.
Info ja registreerimine e-posti aadressil mirjam.burget@teec.ee või tel (+372) 5343 2408. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.
Eesti Maaülikooli mahekeskus asub Tartu linna piiril Ülenurme vallas Õssu külas. Täpsem info siin: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mirjam Burget

Y-Generatsioon korraldab Viljandis uuspatriotistliku laulupeo

Homme, 20. augustil kell 19 saab Viljandis Sakala Keskuses alguse Uuspatriotistlik laulupidu. Algselt vabaõhulaval Kaevumäel toimuma pidanud kontsert toimub vihmase ilma tõttu Sakala Keskuse suures saalis. Kontserdil esinevad noored Y-generatsiooni muusikud (sündinud 1982 ja
hiljem), kes esitavad oma isamaalist loomingut. Õhtu lõpetab ansambel Vennaskond.
Uuspatriotistliku laulupeo idee autoriteks ja korraldajateks on Y-generatsiooni esindavad Ugala teatri noored teatrikunstnikud: Mehis Pihla, Adeele Sepp, Kristjan Suits, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Vallo Kirs, Klaudia Tiitsmaa, Hanna Jõgis, Nele Pihla.
„Soovime publikuni tuua noorte muusikaloomingut, mis oleks vaba laulva revolutsiooni nostalgiast, et me ei laulaks ikka veel neid samu laule ja meenutaks eilset päeva, vaid laulaksime isamaalisi laule, mis kõnetaksid meid tänases päevas,“ selgitab sündmuse üks korraldajatest Nele Pihla. Eesti taasiseseisvumispäeva tähistav laulupidu korraldatakse koostöös Sakala Keskuse ja tater Ugalaga. Kontsert on kõigile külalistele tasuta, kuid kohapeal on võimalik annetada Viljandimaa Puuetega Laste Tugirühmale.
Laulupeoga soovivad y-generatsiooni esindavad noored näidata, et patriotism noorte südametes ei ole kadunud ning vastupidiselt laialdaselt levinud arvamusele hoolivad noored oma kodumaast. Paljud praeguse aja noored ei tunne isiklikku seost laulval revolutsioonil klassikaks kujunenud lauludega. Seetõttu tundub isamaalisus noortele sageli aegunud nähtusena, mille abil võideldi Eesti vabaks, aga mida enam vaja ei lähe. On tekkinud arvamus, et noored (y-generatsiooni esindajad) ei hooligi oma kodumaast ning lahkuvad siit väga kergekäeliselt.
Uuspatriotistliku laulupeo eesmärk on tõestada vastupidist. Eestis on hulgaliselt noori, kes hoolivad oma kodukohast ja keda see inspireerib looma väga head muusikat, mis kõnetab kuulajaid tänases päevas.
Maris Aarna

Enneolematu tehnikaime Sännas

untitled19. augustil toimuval Kinokoja filmipäeval jõuab digikino mobiilse DCP projektori abil (Digital Cinema Package – üldtunnustatud digitaalse kinolevi standard) esmakordselt väljapoole Tallinnat, Tartut ja Narvat.
Et siis kõrgkvaliteediga pilt ja perfektne heli tänasel esmaspäevasel filmipäeval.

Kell 14 lastele multifilm “Mina, supervaras 2” , eesti keeles. Tasu 2 EURi.

Kell 16 animatsiooni töötuba lastele, juhendab Kaili Lehtemaa. Tasuta.

Animatsioonis on kõik võimalik, seal kehtivad just sellised reeglid, mis autorile meeldivad. Animatöötoas saavad osalejad enda multifilmi luues viia täide oma unistused.

Kell 16 eriefektide töötuba suurematele, juhendab Andrew Bond (Tasuta). Eriefekti töötuba viib osalejad fantastilisse maailma. Noored saavad teada, kuidas on tehtud nende lemmikfilmid ning proovida kätt efektide loomisel. Näiteid tuuakse Georges Méliès naljadest Matrixi nippideni.

Kell 21.30 Vabaõhukino superägeda romantilise komöödiaga “Päevade vaht”, eestikeelsete subtiitritega. Tasu 3 EUR. Võta kaasa midagi istumise alla ja pane selga mõnusad vabaõhukino rõivad.

Sänna Kultuurimõis

Kuidas käituda elektririkke korral

peakaitse_blog_19082013Äike on tänavu elektrivõrgus märkimisväärset kahju tekitanud. Piksest tingitud rikkeid on sel aastal Elektrilevi võrgus toimunud 899, mis moodustab ligi 10 protsenti rikete koguhulgast. Kõige rohkem on äike elektrivõrku kahjustanud Võrumaal (128 riket), Tartumaal (123 riket), Pärnumaal (81 riket) ja Põlvamaal (71 riket), kuid piksekahjudest pole puutumata jäänud ükski maakond.

Seetõttu tasub äikesehooaja jätkudes ja sügistormide eel meelde tuletada, kuidas tuleks toimida, kui elekter ära läheb ja kuidas saab ennetada võimalikke kahjusid.
Voolu kadumisel kontrolli peakaitset
Äikese ajal, kuid ka muul põhjusel võib tekkida olukordi, kus välja lülitub korteri või maja peakaitse. Selle sisselülitamine võib osutuda kiireks võimaluseks elektrivool taastada ilma rikkebrigaadi ootamata. Seega on voolu kadumisel asjakohane peakaitse asendit kontrollida. Peakaitse asub enamasti arvestiga samas elektrikilbis. Levinumatel mudelitel tähendab lüliti ülestõstetud asend (märge „ON“) seda, et peakaitse on sisse lülitatud ja lüliti allaviidud asend („OFF“) seda, et peakaitse on väljas. Viimasel juhul tasub proovida, kas lüliti ülestõstmisega õnnestub elektrivool taastada.
Rikke põhjus võib olla kas välises võrgus või koduses elektrisüsteemis
Elektririkked võivad olla tingitud kas konkreetse tarbimiskoha enda elektrisüsteemist või välisest elektrivõrgust. Piir koduse ja välise elektrivõrgu ehk kliendi ja võrguettevõtja vastutuse vahel on liitumispunktis, mis on märgitud kliendi võrgulepingus.
Kui naabrid on samuti elektrita ning korteri või maja elektrikilbis on peakaitse sisse lülitatud, siis on põhjust kahtlustada välise elektrivõrgu riket. Selle võimalikult kiire kõrvaldamine on võrguettevõtjate, sealhulgas Elektrilevi ülesanne.
Kui naaberkorterites või kõrvalmajades on elekter olemas, võib suure tõenäosusega olla tegemist koduse elektrivõrgu rikkega. Kuna tööd koduses elektrisüsteemis ei ole võrguettevõtjatele lubatud, saab selle parandamist tellida elektritööde firmadest.
Enne rikketelefonile helistamist oota 10-15 minutit
Kui vähegi kannatust jätkub, tuleks voolu kadumisel oodata umbes 10-15 minutit. Selle aja jooksul saab Elektrilevi keskpingerikke korral kindlaks teha rikke ulatuse ja saata klientidele mobiilisõnumiga teate, et tegeleme rikke kõrvaldamisega. Kui võimalik, prognoosime sõnumis ka voolu taastamise aja. Samuti loeme info rikketelefoni automaatvastajale ja nii kuuleb klient numbrile 1343 helistades infot oma piirkonna elektririkete kohta.
Kui klient ei ole meilt rikkesõnumit mobiiltelefonile saanud ja rikketelefoni 1343 automaatvastaja tema voolukatkestuse kohta infot ei jaga, siis tuleks jääda ootele. Pärast automaatvastuse lõppu ühendatakse helistaja meie klienditeenindajaga, kellelt saab rikke kohta küsida. Võimalik, et me ei tea veel rikkest, kuna madalpingevõrgu korral saame rikkeinfo just klientide kõnede kaudu. Seejärel sõidab brigaad olukorda kontrollima ja rikkekohta otsima ning saame alles rikke põhjust teades prognoosida kõrvaldamise aja. Seetõttu võtab madalpingevõrgu kohta info saamine ja jagamine rohkem aega kui keskpingevõrgu puhul, kus ka lülitamisi saab sageli teha kaugjuhtimise teel.
Äikese eel tõmba elektriseadmed vooluvõrgust välja
Äikesemõjude vähendamisega arvestame küll elektrivõrgu ehitamisel, kuid täielikult äikeseriski maandada ei ole võimalik. Äikesest tekkiv liigpinge võib aga kahjustada elektroonikat sisaldavaid seadmeid.
Kõige lihtsam ja odavam viis seadmeid äikese eest kaitsta on eemaldada need vooluvõrgust. Kui kuuled lähenevast äikesest või lähed suvel pikemaks ajaks kodust eemale, tõmba mittevajalike elektriseadmete pistikud vooluvõrgust välja. Tundlike elektriseadmete kaitseks saab soetada ka spetsiaalsed kaitseseadmed, mille kohta leiad lähemalt infot kahjude ennetamise lehelt. Samuti leiad nõuandeid blogikandest Elektrilevi 5 soovitust äikesekahjude ennetamiseks.
Tasub veel silmas pidada, et äikeseoht elektriseadmetele ei tulene ainult elektrijuhtmetest. Lahti tuleks ühendada ka elektroonikaseadmetesse minevad vasest sidekaablid.

Rein Krüner, Elektrilevi protsessijuht