Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

Lasnamäe noortekeskus saab 13aastaseks

Homme, 1.märtsil, kutsub Tallinna kõige vanem noortekeskus kõiki oma sünnipäevale.

Lasnamäe noortekeskuse (Kahu 4) sünnipäeval saab osa käevõrude meisterdamise ja žongleerimise töötubadest, osaleda piljardi- ja lauamängude turniiril ning õppida tantsutrupi Mahabbati juhendajatega kõhutantsu. Külalisi oodatakse alates kella 16.00-st ja planeeritav lõpuaeg on kell 18.00.

Keskus on populaarne noorte vaba aja veetmise koht. Igal nädalal külastab keskust ligikaudu 300 noort. Traditsioonilised huvitegevused millest noored meeleldi osa võtavad on loovus- ja savistuudiod, piljarditurniirid ning lugematud tantsutrennid. Keskuses saab kasutada bändiruumi, suurt ja väikest peegelsaali ning väiksemaid ruume õppe- ja huvitegevusteks.

Eelmise aasta üks huvitavamaid sündmusi Lasnamäe noortekeskuse eestvedamisel oli Õuduste öö tähistamine. Õuduste öö näol on tegemist Lasnamäe noortekeskuse traditsioonilise üritusega, mida noored alati ootavad. Sel päeval valmistatakse noortekeskuse köögis “jubedaid” hõrgutisi, vaadatakse üheskoos õudusfilme, otsitakse kapist välja kõige põnevamad kostüümid, toimub näomaalingute joonistamine ning leiavad aset mitmed põnevad võistlused eri vanuses noortele.

Noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Riigimetsa majandaja RMK käivitab alates 1. märtsist eratarbijatele ühtse registreerimissüsteemi küttepuidu müügi paremaks korraldamiseks.

“Kui siiani sai ühtses süsteemis registreerida vaid 3-meetriste nottidena müüdava küttepuidu ostusoove, siis edaspidi registreeritakse samamoodi ka kõik eratarbijate soovid varuda küttepuitu kasvava metsana,” kommenteeris RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kelle sõnul aitab uus süsteem küttepuidu müüki paremini planeerida. Alates 1. märtsist saavad eratarbijad küttepuidu ostusoovist teada anda kas telefoni 676 7676 või e-posti kyte@rmk.ee kaudu.

Vaheladudesse koondatud 3-meetrist küttepuitu pakutakse jätkuvalt koos kohaleveoga ning need tellimused on võimalik täita paari nädala jooksul.

Kütte varumine kasvava metsana toimub uue korra järgi vahemikus 1. november kuni 31. märts. Vastavaid sooviavaldusi registreerib RMK kuni 1. oktoobrini. Metsa hindamisandmete alusel tehakse igale eratarbijale konkreetne hinnapakkumine, misjärel sõlmitakse leping ja väljastatakse ka arve. Kõik tänaseks esitatud kasvava metsa raieõiguse ostusoovid täidetakse käesoleva talve jooksul.

Timbergi sõnul muutub alates märtsist ka seniste RMK metsnike vastutusvaldkond ning töökorraldus, mille järgi uue ametinimetusega metsnik-metsakorraldajate põhitegevus kevad-suvisel perioodil on metsavarude hindamine ja metsakasvatuslike tööde kavandamine. “Metsa inventeerimistööde käigus kaardistatakse ühtlasi kõik sanitaarraiet vajavad metsaosad, mida saab sügisel pakkuda eratarbijaile kasvava metsa ülestöötamiseks,” selgitas Timberg.  Loe edasi: RMK ühtlustab küttepuidu müügikorraldust

Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Homme, 1. märtsil avatakse Võru Spordikeskuse staadionil pühapäevani kestvad Eestimaa Talimängud, kuhu on oodata üle 3000 osaleja. Mõõtu võetakse 17 spordialal.

Kui neli aastat tagasi Põlvamaal võisteldi kaheksal spordialal, siis praeguste talimängude programmi kuulub tervelt 17 ala. Suurendatud on just talispordialade osakaalu. Nii on programmis murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, suusaorienteerumine, laskesuusatamine, jäähoki ja suusahüpped. Võisteldakse ka ujumises, motokrossis, naiste ja meeste korvpallis, maadluses, lauatennises, kabes ja males. Mängude
peakoordinaator, EMSL Jõud peasekretär Tarmo Volt lisas, et plaanis on ka Võrumaale iseloomulikud “Ummamuudu hullud talimängud”, kus on palju huvitavaid võistlusi, üritusi ning üllatusi.

Mängude peakorraldaja, Võrumaa Spordiliidu tegevjuhi Merike Õuna sõnul sai mängude Võrru toomisel otsustavaks see, et Võru maakonnas on niivõrd palju panustatud spordirajatistesse. “Lisaks on meil väga kaasaegsed tingimused: renoveeritud on kultuurimaja Kannel, milles on kohalike väga tublide kultuuriesindajatega esinduslik spordile vaheldust tekitada ning ka meie klubide ja pubide rohkus ja tegusus on muljetavaldav,” ütles Õun.

Võru linnapea Jüri Kaveri ootab ja loodab ennekõike, et võistlused sujuvad ning et on palju osalejaid ja kaasaelajaid. “Korraldustoimkond on terve aasta teinud selle nimel tööd, et mängud saaks edukalt toimuda. Võrus on alati sporti au sees hoitud. Oleme teinud suuri investeeringuid ning loonud parimad võimalused,” sõnas Kaver.

Võru on ka selle traditsioonilise ürituse sünnipaik, sest just siin korraldati 1965. aastal esimesed Eesti NSV Maanoorte Talimängud.  Loe edasi: Homme algavad Võrus Eestimaa talimängud

Küttekulud renoveeritud majades on väiksemad kui uutes elamutes

Eesti Korteriühistute liit viis Tallinna ja Harjumaa korteriühistute seas tänavu jaanuaris läbi iga-aastase küttekulude küsitluse.

Küttekulude koondtabelisse kanti küsitlust juhtinud EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhi Raimo Jõgeva sõnul ligi 160 kortermaja andmed. “Viimasel aastal on märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenud majades,” rääkis Jõgeva küsitluse tulemusi tutvustades. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, need ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud majade tulemust.”

Küsitluses osalenud korterelamute keskmine vanus oli 41 aastat, soojusenergia kulu 1m² kohta 22,63 KWh ning hinnaks 1,71€. “Parim
küttekulu oli 10 KWh ja 0,81€ 1m² kohta, mis on keskmiselt viis korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Varasematel
aastale oli see vahe üle kümne korra. See tähendab, et enamik uuringus osalenud kortermaju on renoveeritud ning sellega saavutati
märkimisväärne energiasääst,” nentis Jõgeva.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996. aastal Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Küsitluse tulemustega saab tutvuda ka EKÜL kodulehel: www.ekyl.ee.

Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Suusad
Suusad

Pühapäeval 3. märtsil Kõrvemaal peetav 16. Tallinna maraton on 16. Estoloppeti rahvaspordiürituste hooaja eelviimaseks etapiks. Alates sarja loomisest on sõidetud 69 suusamaratoni, lumepuudusel on ära jäänud viis. Kõik seni toimunud maratonid on läbinud koguni seitse suusatajat.

Oma 70. maratonile läheb talispordifänn Arvo Raja, kelle kontole on sel hooajal suusakilomeetreid kogunenud ligi 1000. “Tänavu on mul Estoloppetil läinud üllatavalt hästi, enne sarja viiendat maratoni olen oma vanuseklassis (M50) viiendal kohal. See on endalegi üllatuseks, sest nii head tulemust ma küll ei lootnud,” soovib peamiselt Pirita ja Nõmme suusaradadel treeniv Raja oma kohta hoida. “Tänavu on kiiduväärt talv, sai varakult sõitma hakata ning see on hea ettevalmistuse võimaldanud. Ka Tartu Maratoni läbisin siiani kõige lühema ajakuluga, rada oli kiire ja eriti lõpukilomeetrid läksid väga hästi. Eks selle nimel sai ju ka spetsiaalselt harjutatud, näiteks Alutaguse suusamaraton sai praktiliselt vaid paaristõugetega läbitud. Proovimise mõttes, et kas ja kuidas jaksab.”

Treeningu eesmärgil on mees tänavu juba ka ees ootava Tallinna suusamaratoni raja läbi sõitnud. “See on väga hea koht, kus end ette valmistada – vahelduv maastik, kus saab kõiki stiile ja liigutusi proovida ning trenni teha.” Loe edasi: Seitse meest läbib Kõrvemaa maratoni Estoloppeti 70. maratonina

Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Eesti laste ja perede eestkosteorganisatsioonid kogunesid, et arutada 538266_534929896547305_1617169740_nomapoolset nägemust seoses hasartmänguseaduse muutmise seadusega, millega üllatuslikult soovitakse muuhulgas likvideerida Hasartmängumaksu Nõukogu.

Üheskoos valmis pöördumine Vabariigi Presidendile, õigukantslerile, Riigikogule, rahandusministeeriumile, sotsiaalministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning Vabariigi Valitsusele. „Oleme seisukohal, et hasartmängumaksu seadus ja selle rakendus moodustab olulise osa laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste õiguste ja kaitse süsteemist,“ seisab pöördumises. Me oleme olukorras, kus 2011 aastal riigi poolt vastu võetud Laste ja perede arengukava nõuab stabiilsust ning lapsed ja pered tuleks seada prioriteedis mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Sellisel hetkel ei saa ilma sügava kaalumiseta seada löögi alla organisatsiooni, mis ka eelnimetatud arengukava järgi peaks toetama vabasektori potentsiaali. Loe edasi: Eestkosteorganisatsioonid nõuavad hasartmänguseaduse muutmise seaduse sisuanalüüsi

Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

7. märtsil on Viljandis kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev, kus programmi ja selle muudatusi tutvustab huvilistele SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esindaja Saima Mänd.

Tasuta infopäev on kavas neljapäeval, 7. märtsil kella 11-15 Viljandi maavalitsuse õppesaalis (Vabaduse plats 6, II korrus). Korraldajad paluvad huvilistel ennast infopäeval osalemiseks kirja panna hiljemalt 4. märtsiks e-postiaadressil: kristi@viljandimaa.ee.

“Kõigil kohaliku omaalgatuse programmist toetust taotleda soovijatel soovitan infopäeval kindlasti osaleda, sest programm on tänavu põhjalikult muutunud,” toonitas KOPi maakondliku komisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste.

“Kui varem haldas regionaalministri haldusalasse kuuluvat kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, siis alates 2013. aastast haldab seda sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital,” selgitas ta.

Seetõttu on vahepeal täpsustatud programmi eesmärke ja rahastatavaid tegevusi ning taotlusvoorude tingimusi. Samuti on koostatud uued taotlusvormid. “Seekordne infopäev ongi mõeldud eeskätt KOPi uute tingimuste ja taotlusvormide tutvustamiseks taotlejatele,” sõnas Jane Lumiste.

KOPi taotluste esitamise tähtaegadeks jäävad ikka 1. aprill (kevadvoor) ja 1. oktoober (sügisvoor) ning taotlused tuleb ka edaspidi esitada maavalitsusse.

Lisaks saavad infopäeval osalejad veel ka ülevaate sihtasutusest Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning lähemat teavet Euroopa Liidu programmi “Kodanike Euroopa” kohta.

Eelmisel, 2012. aastal esitati Viljandi maakonnas kohaliku omaalgatuse programmist toetuse saamiseks kokku 163 taotlust, millest rahuldati 102 taotlust kogusummas üle 75 000 euro. Teistest enam läks toetust Karksi valda, Viljandi linna ja Halliste valda.

Taotlejate juriidilise vormi järgi said eelmisel aastal Viljandimaal KOPist toetust 90 mittetulundusühingut, üheksa seltsingut ja kolm sihtasutust. Loe edasi: Viljandis tuleb 7. märtsil kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu
Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikud Martin Venski ja Erki Teemant. Foto: erakogu

Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.

8.-9. märtsil kella 10-18 Eesti Näituste messikeskuses Tallinnas toimuvad kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300.
13 töötuba ametite proovimiseks. Kutseharidusmessil on kohal ametikoolid üle Eesti. Sissepääs tasuta. www.noormeister.ee

Mehhatroonikaharidus kindlustab töökoha ja põneva ameti

Mehhatroonikaõpingud pakuvad tulevikuks kindlat tasustatud töökohta ja võimalust tegeleda igapäevaselt oma huvidega, kinnitavad seda ala Võrumaa kutsehariduskeskuses õppivad Martin Venski ja Erki Teemant.

Viimasel ehk 3. kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.

Loe edasi: Tulekul on kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013

Tsõõriklaual kooskõlastatakse taotlust UNESCO-le

Võrumaa suitsusaunade koostöökogu kutsub 1. märtsil kell 15 Võru Instituuti kokku võrokõisi tsõõriklavva, et üheskoos vaadata üle UNESCO-le valminud taotlus, allkirjastada kogukonna nõusolekukiri ja vahetada teemakohast infot.

Võrokeste kogukonna koostöös on kolme aasta jooksul kokku pandud materjalid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Võromaa suitsusaunatava UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Taotluse koostamist on juhtinud vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide ja aktiivsete inimeste toel.

Taotluse eestikeelset teksti saab lugeda kodulehel www.savvusann.ee. Küsimused ja ettepanekud taotluse sisu kohta saab saata veebruari kuu jooksul: kylli.eichenbaum@wi.ee.

Taotluse UNESCOle esitamise kohta langetab otsuse kultuuriminister. Taotluse esitamise lõpptähtaeg on käesoleva aasta 31. märtsil.

Tsõõriklaua arutelu on kõigile avatud, teata osalemisest:

Külli Eichenbaum

Võromaa suitsusaunade koostöökogu infojuht

tel 56611924

e-post: kylli.eichenbaum@wi.ee

Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele

Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts
Suure Lennu tulede teekond. Allikas: Velise kultuuri ja hariduse selts

Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas  kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti  seltse ja ühinguid oma osalemisega   toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.

Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.

Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades,  mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal  Järva-Jaani kohal üle Purdi  ja Lõõla küla.

Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas

Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub  tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis  paikneva  põliste linnusevallide.

Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord  Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil  üks tund enne  päikeseloojangut. (kell 17.57)

KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!

 

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts

Velise Muinsuskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Seltsi

Märjamaa osakond