22. novembril toimus kohvik-restoranis l.u.m.i Valgamaa turismi aastaseminar, kus tunnustati parimaid 2012. aasta tegijaid turismivaldkonnas. Kõigis kategooriates pälvisid tunnustuse Otepää
turismitegijad. SA Valgamaa Arenguagentuuri poolt korraldatud konkursil valiti parimat meeskonda, parimat turismisündmust ja tublimat turismitöötajat.
Parimaks meeskonnaks tunnistati GMP Clubhotel, parimaks turismisündmuseks Otepää Saunamaraton ja tublimaks turismitöötajaks GMP Clubhoteli Pühajärve restorani ettekandja Margit Tali.
Turismi aastaseminaril anti ka ülevaade Valgamaa 2012. aasta turismitegevustest.
Loe edasi: Tunnustati tublimaid tegijaid turismivaldkonnas
Päev: 26. november 2012
Veebiviktoriini ”Ütski tark ei sata’ taivast” parõmba’ omma’ teedä
Võro keele ja kultuuri tundmisõ võistlusõl «Ütski tark ei sata’ taivast» oll’ 8. klassi arvõstusõn kõgõ parõmb Hebo Rahman Osola põhikoolist. Tä sai 50 punkti 51st saiaolõvast.
Hää’ võro keele tundja’ omma’ viil Stefani Vissel (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Liis Kikas (49 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristiina Himma (49 p, Haani kuul), Hedvig-Hanna Raud (49 p, Räpinä ütisgümnaasium), Tiina Täht (47 p, Osola põhikuul), Henri Heinsoo (46,5 p, Krabi põhikuul), Sander Hannust (46 p, Haani kuul), Priit Lüüs (46 p, Haani kuul), Liivika Koobakene (46 p, Rõugu põhikuul) ja Ilmar Vodi (46 p, Haani kuul).
Kõgõ rohkõmb osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist ja Osola põhikoolist.
11. klassi arvõstusõn sai kõgõ inämb punktõ – 66 punkti 69 võimaligust – Anett Hollas, kiä opis Võro Kreutzwaldi gümnaasiumin. Hää’ keeletundja’ omma’ viil Madli-Greete Raud (60 p, Vahtsõliina gümnaasium), Egle Kons (Vahtsõliina gümnaasium), Merli Ilves (57,5 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Kristi Ernits (53 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Regina Saar
(52 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Ott Karu (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Greete Palgi (51 p, Vahtsõliina gümnaasium), Diana Hinn (51 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium), Veronica Palm (50 p, Vahtsõliina gümnaasium) ja Jakko Viilo (50 p, Võro Kreutzwaldi gümnaasium).
Osavõtjit oll’ Antsla, Võro Kreutzwaldi ja Vahtsõliina gümnaasiumist. 25 kõgõ parõmbat nii 8. ku 11. klassi arvõstusõn kutsutas võro keele olümpiaadilõ, miä tulõ vahtsõ aasta radokuul Võrol. Kokko võtsõ veebivõistlusõst „Ütski tark ei sata’ taivast” ossa 150 8. klassi ja 100 11. klassi nuurt. Hindä proovilõpandjit oll’ 13 koolist. Mineva aasta oll’ osavõtjit 8. klassist 175 ja 11. klassist 78, kokko 14 koolist.
Võro keele ja kultuuri tunni’ omma’ parhilla aoluulidsõ Võromaa 19 koolin. Võistlust „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. aastast pääle.
Kaile Kabun,
Võro instituudi projektijuht
Mulle meeldib Rõuges!
Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi. 
Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Loe edasi: Mulle meeldib Rõuges!
Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti
Aadu Luukase SA nõukogu kuulutas täna välja kuus missioonipreemia rahalisele auhinnale esitatavat nominenti, kelleks on Tartu Narva Kolledži direktor Katri Raik, spordielu edendaja Igor Šinkevitš, peapiiskop Andres Põder, lasteportaalide looja Janika Leoste, kuulmispuudega laste heategevusorganisatsioon MTÜ EMERK Audiere ning põhikooliealistele lastele suunatud kristlik heategevusorganisatsioon MTÜ Lastekeskus Tähetorn.
Missioonipreemia laureaat, kes pälvib pool tunnustussummast ehk 32 000 eurot, selgub 6. detsembril US Art Gallerys toimuval pidulikul tseremoonial. Ülejäänud 32 000 eurot jagatakse võrdselt viie nominendi vahel.
Loe edasi: Selgusid missioonipreemia 2012 kuus nominenti
Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval tublisid doonoreid
Rakvere linn tunnustab kodanikupäeval, 26. novembril Rakvere linnakodanikke, kes on olnud aastate jooksul tublid doonorid, Rakvere linnapea Toomas Vareki vastuvõtuga linnavalitsuses.
Doonoripäevad on olnud Rakveres sündmuseks, mida on alati oodatud. Tänu doonoritele on Rakvere linna tunnustatud 2011. aastal doonorluse aastalinna tiitliga. Iga päev vajavad Eestis vereülekannet sajad patsiendid. Ainuüksi Rakvere haiglas kulub aastas doonoriverd umbes 300 liitri jagu. Linnapea vastuvõtule on kutsutud ka kaks doonorite perekonda, perekond Muldma ja Rohesalu, kus vanemate eeskuju on järginud ka lapsed.
Hilje Pakkanen
Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu
Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu
Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna
Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Loe edasi: Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna