Kohtumine Imbi Pajuga rahvusraamatukogus

Kolmapäeval, 4. aprillil kell 17.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu suures saalis  kohtumine kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Imbi Pajuga.

Kohtumisel saab vaadata katkendeid rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud  filmidest „Tõrjutud mälestused“ (2006) ja „Soome lahe õed“ (2009). “Tõrjutud mälestuste” teemaks on holokausti Eesti vaste: inimelu kulgemise hävitamine, peatamine, segamine, üksikisikute alandamine ja muserdamine, lastele pärandatud pained. Film „Soome lahe õed“ on lugu 1940. aastal Eestis sõpruskülaskäigul käinud Soome lotadest, kes siin Eesti okupeerimisele jalgu jäid. Filmikatkendeid kommenteerib Imbi Paju. Juttu tuleb ka autori kirjanduslikust tegevusest. Loe edasi: Kohtumine Imbi Pajuga rahvusraamatukogus

Nelja kuninga jalgrattamatk

Nelja kuninga jalgrattaretk on teekond ajaloolisel maastikul. Seda mööda ratsutasid 1343. aastal neli eestlaste kuningat foogti kutsel Paidesse, et arutada talupoegade rahutuste üle, kuid kes reetlikult tapeti Paide ordulinnuses.

Sel aastal sõidetakse seda teekonda jalgratastel.

Teekond saab alguse Padise kloostrist 20.04.2012 kell 14.00. Külastatakse Nissi kirikut, Varbola linnust, Juuru mõisa, Atla-Eeru kõrtsi, Kuimetsa küla, Vahastu kirikut ja linnamäge, Väätsa mõisa, teekond lõpeb Paide ordulinnuses. Varbolas, Juurus ja Väätsal saab kuulata lugusid kohapealse giidi vahendusel.

 

Juuru mõisa territooriumil on ööbimine telkides ja pakutakse suppi (eelregistreerunutele). Toimub ka meelelahutuslik kava.

21. aprilli hommikul algab teekond Paide poole läbi Kuimetsa, Väätsal mõisa külastus, Paides Jürilaat ja õhtul vabaõhu etendus-kontsert „Jürivägi”.

Rajal sõidab kaasa tehniline buss koos meedikuga.

Lisainfo siin.

Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

31. märtsi keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus, esialgsed tulemused avaldatakse hiljemalt 31. maiks. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

„Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud,“ teatas Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp pressiteates.

Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust Statistikaametiga (tel 625 9100) või edastada oma andmed (nimi, isikukood, aadress) rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee . „See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka,“ lisa Potisepp. Loe edasi: Lõppes Eesti rahva ja eluruumide loendus

Tule õpi keskaegsetest ketsipaeltest

Liisi-Ly Viitkin ja Karolina Lehtma Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilased korraldavad 14. aprill kell 13.30-15.00 Tartu Ülikooli Tallinna esinduses, Teatri väljak 3, ruum 309 rahvusliku käsitöö töötoa „Keskaegsed ketsipaelad. Aaspaela tehnikad ja nende uued kasutusvõimalused”.   

Aaspaela tehnikas paelad olid keskajal levinud kogu Euroopas.
Sellel kinniste aasade üksteisest läbipõimimisel moodustuval paelal on äärmiselt palju erinevaid valmistusvõtteid. Eestis on seda tehnikat teadaolevalt kasutatud muinasaegsete pronksspiraalkaunistuste valmistamisel aga ka hilisemas linnakultuuris pärgamentürikute pitserkinniste nöörina. Õpitoas omandatakse põhilised aaspaela valmistamise võtteid ja otsitakse võimalusi selle paela rakendamiseks tänapäeval.

Õpituba on kõigile huvilistele tasuta. Registreerumine töötuppa SIIT


Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Lambaliha kaob lettidelt

Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.