13 veebruar 2012 Archives

Teeme Eesti sünnipäeval taas tiiru maakerale

Eesti Terviserajad kutsuvad kõiki eestimaalasi vabariigi sünnipäeva tähistama aktiivse liikumisega, osalema kõikidel Eesti terviseradadel samaaegselt toimuval sportlikul rekordiüritusel suusatades , sörkides või kõndides.

24. veebruari ürituse „Eesti Terviseradadel … ümber maailma” eesmärk on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade võimlusi. Kutsuda kõiki tervislikult aega veetma ja tervisekilomeetreid koguma. Sel päeval antatoimub suur ühismatk, mille stardilähe antakse üle Eesti täpselt kell 12. Nimekiri matka läbiviivatest terviseradadest ilmub 20. veebruariks Eesti Terviserajad kodulehele.
SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani teatel pärineb senine rekord 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbitud vahemaaks saadi kokku 98 268,2 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. “Loodetavasti on sel talvel just maratonijärgsel nädalal kõige rohkem terviseliikujaid, kuna talv on siiani olnud üsna heitlik ja suusasõitudest väsimust ei tohiks veel tunda olla” ütles Teppan. „Tervisesportlasi ootavad 24. veebruaril enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada.

Omapoolse panuse andmiseks rekordi püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb Sihtasutus Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäeva õhtul.

Tulekul on aasta esimene Väga Väga Vaba Turg

Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18. veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).

Mis on Väga Väga Vaba Turg?

Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.

Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt

Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.

Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!

Lilli külas peeti sarikapidu

Harjumaal Anija vallas asuva Lilli küla seltsimaja ja spordihoone sai katuse alla. Seltsimaja ehitati ühiselt vana ja mahajäetud küüni asemele, millest olid alles vaid lagunenud müürid. Töid vedas MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts, suurim toetaj aoli PRIA 180 000 euroga.

Seltsimaja-spordihoonesse tulevad suur spordisaal, saun, pesemisruumid, kohvik, hotellitoad, internetipunkt ja ruum lastehoiuks.

Seltsimaja-spordihoone ehitamise idee tekkis külarahva ühisel koosolekul juba 2006. aasta kevadel.

Maja sarikapidu on peetud, aga hetkel ehitust edasi ei toimu, sest edasised projektid pole seni toetust saanud.

MTÜ Lilli Küla Arendmaise Selts on külarahva ühisel algatusel loodud ühing küla elukvaliteedi ja üksmeelsuse parandamiseks.

Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Teisipäeval, 14. veebruaril kell 15.00 avatakse Rakvere Näitustemajas (Tallinna tn 3) õmblusmasinanäitus “Üle kõige on Singer!”, millega tähistatakse Singeri õmblusmasina 160. juubelit.

Singer ei ole mitte ainult õmblemise sünonüüm, vaid sümboliseerib eestlase oskust igal ajal ellu jääda ja toime tulla.
Tänapäeva laia rõivavaliku taustal ei usugi, et see 18. sajandist pärit leiutis kunagi kellegi jaoks eluliselt tähtis võis olla, mida sama suure hoolega hoiti kui oma lähikondlasi. Kaasajal pole õmblusmasin enam esmavajalik, ta on muutunud pigem hinnatud disainielemendiks või elustiili osaks.

Näitusel leiab vastuse küsimusele, mis oli Singeri edu saladus. Kuidas õnnestus just Singeril sadade omasuguste seas silma paista ja edukas olla? Oma loo jutustavad 15 eraisikutelt kogutud õmblusmasinat, nende endised ja praegused omanikud. Loe edasi: Rakveres avatakse teisipäeval õmblusmasinanäitus

Pärnu maavalitsuse trepigaleriis esitletakse Hirveklubi

16. märtsini saab maavalitsuse trepigaleriis nautida suurepäraseid fotosid hirvedest. MTÜ Hirveklubi president Toivo Lepik, kes on ka galeriis välja pandud fotode autor, arvab, et punahirv on Eesti metsades elav kõige ilusam metsloom.

Põhiliselt elutsevad punahirved Lääne-Eestis ja saartel. Hirveklubi näituse fotod ongi pildistatud Hiiumaal Emmaste ja Kõrgessaare piirkonnas.

Taustaks: Eestis on levinud Euroopa punahirv, kelle arvukus on meie aladel olnud alati väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud. Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on hirv Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel.

Allikas: Eha Ristimets, Pärnu Maavalitsus

Täna valitakse parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik

Esmaspäeval, 13. veebruaril koguneb Tallinnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii, et valida välja eelmise aasta parim uudis, arvamus, olemuslugu ja noor ajakirjanik. Uudise kategoorias kandideerib 49, arvamuse kategoorias 51 ja olemusloo kategoorias 65 tööd. Noore ajakirjaniku kategoorias kandideerib 14 tööd.

Iga pressipreemia auhinna võitja saab diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia. Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Žürii avalikustab esmaspäeval nominendid, võitjad tehakse teatavaks 2. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pidulikul tseremoonial.

Allikas: EALL

Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks

Laupäeval toimus Võrus lastevanematele mõeldud loengusarja Terve Pere Kool teine loeng-vestlusring teemal “Rütm ja mäng”, millest võttis taas osa ligi 40 huvilist. Seekord peatus lektor Heli Kudu, kauaaegne waldorfkasvataja, rütmi toetaval mõjul lapse arengule ning pärast loengut jätkus vaba mõttevahetus.

Heli Kudu rõhutas, et kogu elu toetub rütmidel. “On aeg sissehingamiseks ja aeg väljahingamiseks, aeg paljunemiseks ja aeg kokkutõmbumiseks. Kui me töös lastega seda põhimõtet järgime, aitab see nii lapsel kui vanemal väga palju jõudu säästa,” selgitas Heli oma kogemusele tuginedes.

Tänapäeva info- ning võimalusteküllases ühiskonnas on suur oht lapsi emotsionaalselt ülekoormata. Selleks, et saadud informatsiooni seedida, vajavad lapsed aega üksi olemiseks ja iseseisvaks mänguks. „Pidev pingeseisund, kus last ümbritsevad liiga kiiresti vahelduvad muljed, talle esitatavad paljud nõudmised, ootused lapse suhtes, kiirustamine, vaba elamuste läbielamise aja puudus, rahu ja vaikuse puudumine väsitab last. Selline elu peatab arengu ja kahjustab tervist,” rääkis Heli.

Igapäevarütm toetab lapse kasvamist
Soovides last tema „põhitöös“ ehk kasvamises parimal viisil toetada, peame meie lastevanematena kujundama lapse arenguks soodsad tingimused, lihtsaim viis seda teha on läbi rahuliku ning kindla igapäevarütmi. Lapsevanem ja kasvataja on need, kes saavad kujundada lapse päeva nõnda, et tal oleks piisavalt aega sissehingamiseks (uue informatsiooni ammutamiseks, täiskasvanu juhendamisel läbiviidud tegevusteks) ning ka väljahingamiseks (vabaks mänguks ning rahuajaks).

„See on tähtis, et mõlemad tegevused toimuksid vaheldumisi ja et vaba tegutsemise aeg, omaette tegutsemise aeg, oleks pikem kui korraldatud tegevus. Vanema poolt korraldatud tegevuse ajal peab vanem olema jäägitult keskendunud lapsele, sellest saab laps omaette olemiseks jõudu ja inspiratsiooni,“ rõhutas Heli. Loe edasi: Terve Pere Kool jagas soovitusi lapse arengu toetamiseks