Päev: 4. veebruar 2012

Valga Soo tänava uisuväljak on avatud

Hokiklubi Lions eestvedamisel rajatud Soo tänava uisuväljak on huvilistele avatud iga päev kuni kella 21ni. Väljak on hõivatud hokiklubi treeninguteks teisipäeviti ja neljapäeviti kell 19-21 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 12-15. Väljak on õhtuti valgustatud ning jääb huvilistele avatuks talihooaja lõpuni. Jääl viibides arvesta palun teiste uisuväljaku kasutajatega.
Uisuväljaku kasutaja on varaliselt vastutav igasuguse teistele külastajatele või uisuväljaku varale tekitatud kahju eest.
Uisuväljaku haldajad ei kanna vastutust:
  • uisuväljakul viibivate külastajate tervise või juhtunud õnnetuste eest;
  • külastajate varalise kahju eest uisuväljakul.
Keelatud on:
  • suitsetada uisuväljakul ja uisuväljaku vahetus läheduses;
  • viibida uisuväljakul ebakaines olekus, tuua uisuväljakule alkohoolseid jooke ja neid tarvitada;
  • uisutada ebakaines olekus;
  • tuua kaasa toitu ja jooke;
  • minna jääle kelkudega, ilma uiskudeta ja hokitreeningu ajal;
  • lõhkuda jääd toksides uiskude või muude esemetega auke, pilduda jääle esemeid, kallata vedelikke või puistata puisteaineid;
  • tuua uisuväljakule koduloomi;
  • istuda piirdel.

Lisainfo SA Valga Sport, tel 766 1725.

Suurperedel on võimalus Tartu Maratonil tasuta kaasa lüüa

Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.

“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas  MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”

Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.

Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.

Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.

Täpsem info: www.tartumaraton.ee

Jõgeval algavad salsa ja bachata paaristantsutrennid algajatele

Vürtsikas SALSA ja sensuaalne BACHATA – kaks väga atraktiivset ja kogu maailmas armastatud tantsu jõuavad käesoleval hooajal paljudesse Eestimaa linnadesse.

Teisipäeval, 7. veebruaril 2012 kell 18
Jõgeva spordikeskus Virtus
Üksiktrenn 5 €
Kuutasu korraga tasudes 4 € kord

Salsa ja bachata kuuluvad Ladina-Ameerika tantsude hulka. Oma populaarsuse tõttu on need tänaseks laialt levinud üle maailma ning salsast on kujunenud moetants, mida tantsib juba ka paar tuhat eestlast. Eestis on võimalik hetkel regulaarselt salsat tantsida küll vaid pealinnas, seda lausa 4-5 õhtul nädalas (www.salsaparty.ee), kuid regulaarsed salsatreeningud toimuvad juba ka teistes suuremates linnades nagu Tartu, Paide ja Viljandi ning tantsivate inimeste arv aina kasvab.Plaanis on hakata korraldama tantsuõhtuid ka kesk-eesti piirkonnas vähemalt korra kuus,kus erinevate linnade salsatajad saaksid ühisele tantsupõrandale koguneda.

Kursusele osalema on oodatud kõik tantsusõbrad olenemata vanusest ja varasemast  tantsukogemusest! Tundi alustame tantsuvilumust arendava soolo-osaga, kus lahedate lõunamaiste rütmide saatel harjutame põhisamme ning pöördeid. Kõike seda läheb vaja selleks, et paaritöö sujuks järgneva tunni jooksul ladusamalt. Tunni teises osas keskendume partnerite vahelisele koostööle. Kogenud õpetaja käe all saavad õpilased teada, millised nõksud on vajalikud, et mehed õpiksid kiiresti partnerit juhtima ning naistest saaks osavad järgijad. Paari-kolme tunni järel saavad kõik osalejad kindlasti oma oskustest juba ka rõõmu tunda!

Tule ja naudi mõnusat muusikat, kirglikku tantsu ja lõbusat seltskonda!
Registreeru tantsule: tel 522 9202, diana@bailador.ee
Lisainfo: www.bailador.ee

Tulla võib nii üksi kui kaaslasega, tunnis vahetame partnereid!

Masintikandikursuse tasuta tutvustus Haapsalus

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 17.30-20.00 toimub Siiri Reimanni juhendamisel Haapsalu Rahvaülikooli kursuse “Vanast – uus tikkimismasina abiga” TASUTA 3 tunnine tutvustus. Käsitöökursuse toimumise koht on Haapsalu Gümnaasium, I korrus, Kuuse 1.

Sa ei pea oskama hästi õmmelda – masin teeb selle sinu eest ära.
Sa ei pea vanast uut tegema – võid võtta täiesti uue liniku, koti, mantli või jaki.
Sa ei pea oskama mustreid välja mõelda – arvuti aitab sulle valida sobiva mustri ja sina saad seda endale veelgi meelepärasemaks muuta.

Sa ei tea, millest sa ilma jääd, kui sa uudistama ei tule!

Vaata meie kursuste pakkumisi: www.hru.ee. Tikkimiskursuse info on käsitöö rubriigis.
Liituda saab ka kõigi teiste kursustega! Küsi infot tel 473 7056, info@hru.ee.

Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku

Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.

Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.

Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.

Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.

Käina kooliteater esineb doonorluse festivalil

Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“. Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.

Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.

„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse. Nägime lavalaudadel palju lennukaid ideid ja leidlikke lahendusi ning pingerida oli tõeliselt raske teha,“ kiitis festivali korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

„Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid. Soovime noortele pakkuda uusi võimalusi meiega kaasa mõtlemiseks ja väljakutsetes osalemiseks,“ lisas Lomp.

Võistlustulle astuvad kuus kooliteatrit. Käinast gümnaasiumi trupp esitab “Kiviaja muinasjutt”.  Käina kooliteater osales festivalil ka mullu. Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.

Rahvusvaheline fotokonkurss koolinoortele

Harku valla noorsootöökeskus ootab koolinoori osalema rahvusvahelisele fotokonkursile NEED HETKED VÄÄRIVAD JÄÄDVUSTAMIST – huvitavad inimesed, erinevad olukorrad, põnevad sündmused, meeldejäävad hetked, looduspildid – kõik see, mis tundub sinu jaoks eriline!

Konkursil osalevad  ka Bulgaaria ja Soome noored.

Tingimused:

  • koolinoor I – XII klassini;
  • kuni 3 fotot;
  • fotode juurde märgi:  nimi, vanus, kool, klass, telefon ja töö pealkiri;
  • fotode juurde lühike selgitus, miks jäädvustasid just selle sündmuse;
  • fotod paberkandjal, formaat  A4;
  • võistlustööd peavad olema autori enda pildistatud;
  • ootame ehedaid, arvutis töötlemata fotosid (v.a. punased silmad);
  • fotod saata aadressil:

Tabasalu Noortekeskus
Teenuste 2, Tabasalu
Harku vald, Harjumaa  76901

  • fotod võib ise tuua noortekeskusesse;
  • ootame võistlustöid kuni 12. märtsini 2012.

Valitud võistlustööd näitusel Tabasalu raamatukogu fuajees 26.03.- 24.04.2012!

Hindamine:

  • I – III klass; IV – VI klass; VII – IX klass ja X – XII klass;
  • žürii valib igas vanuserühmas välja 2 parimat tööd;
  • kõikide vanuserühmade seast valitakse välja üks peapreemia saaja;
  • publiku lemmiku tunnustamine.

Autasustamistseremoonia toimub Tabasalu raamatukogu fuajees teisipäeval, 10. aprillil kell 16.

“Vahvad vanamemmed” Narva muuseumis

Alates 10. veebruarist on Narva muuseumi kunstigaleriis avatud näitus „Vahvad vanamemmed“.

Tuhanded naised on end ära tundnud Inge Lööki toredatel postkaartidel, mis ülistavad naistevahelist igavest sõprust. Vanad naised postkaartidel naudivad praegust hetke ja elavad võib-olla isegi veidi hulljulgelt, sest elu ei lähe nagunii plaani järgi. Vahvate vanamemmede elus on kaks päeva, mille pärast pole vaja muret tunda – eilne ja homne.

Soome graafikut Inge Lööki on nime põhjal tihti eestlaseks või taanlaseks peetud. Tegelikult on see juba lapsena valitud kunstnikunimi, millega Inge väljendas oma suhtumist sibulasse. ”Ingen lök” tähendab rootsi keeles ”ainult mitte sibulat”.

Inge ise elab just nii nagu õpetab. Tema joonistused on pildikesed tema enda elust. Talvel võib teda näha koos sõbrannaga tõukekelguga mööda merejääd kihutamas või tundide kaupa tagumiku peal mäest alla laskmas. Suvel süüakse suhkruvatti või juuakse puu otsas klaasike veini. Hea, kui pähe tuleb midagi ootamatut, mis lubab nautida hetke.

Vanamemmedel on seljataga pikk elutee. Nüüd on nendele rännakutele lisandunud näitusereis Eestisse. Näituse pealkiri ”Vahvad vanamemmed” on tabav nii eesti kui soome keeles, milles ”vahva” tähendab tugevat. Vanamemmede mõttemaailma on kirja pannud Pirjo Laakso.

Näituse koostajad: Inge Löök, Pirjo Laakso, Soome Instituut.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Tänase päeva teema number üks

Elina Allas,

kylauudis.ee

Pole küsimustki – tänase päeva peateemaks on krõbe külm. Hommikul ärgates sain esimese infona teada, kui palju külmakraade õues on. Ilm.ee näitas, et selleks ajaks oli Võrus temperatuur tõusnud juba –29 kraadi peale. Facebook on täis teateid, kui palju kusagil Eesti otsas hommikul termomeeter näitas ja milliseid ebamugavusi külm endaga kaasa on toonud.

Sellest, et täna tuleb ilmselt kõige külmem päev sellel talvel, sain ma juba öösel aru. Õhtul ei piisanud magama jäämiseks enam pelgalt soojast tekist, tuli selga haarata pikkade varrukatega džemper ja varba otsa tõmmata villasokid. Õhk on toas totaalselt teistsugune kui tavaliselt. Külm poeb sisse igast praost ja radiaatoritest kostab keskkatlamaja ahjude huugamist. Kolmandik ööd olin üleval, sest mu kolmeaastane teki pealt lükkamise tšempionist poeg vähkres pool ööd  – minu mälu ei mäleta, et tal kunagi varem öösel ilma tekita oleks külm olnud.

Sellisel päeval nagu täna on pakane paratamatult peateemaks ja külm on sulgenud nii mõnegi mõttekanali. Õue minek on välistatud, minu auto sarnaselt paljude oma saatusekaaslastega keeldub käivitumast juba nädala. Köha ja tuulerõuged ei luba välja minna nii või naa. Kui vaatan praegu oma koduaknast välja, ei näe ma mitte ühtegi inimest, ka autosid sõidab vähe. Silma torkab vaid tohutu korstnate suits. Õnneks päike siiski paistab.

Seega tasub sel nädalavahetusel nautida süümepiinadeta kodus olekut ja võtta kodusoojusest kogu mõnu. Kuum tee, kohv, vann või saun, vürtsikas supp, villased sokid ja paks palmikutega kampsun – kogu varustus tuleb käiku lasta, et end inimesena tunda. Ja muidugi kuulub asja juurde ka hea raamat. Täna on lõpuks see päev, kui on aega ka raamatut lugeda.

Euroopa kodanikualgatus sai oma veebilehe

Euroopa Komisjon avas möödunud nädalal värske Euroopa kodanikualgatuse (European Citizens Initiative) veebilehe, sealt leiab vastused 1. aprillist jõustuva Euroopa kodanikualgatuse kohta. Siiski ei ole kõik liikmesriigid oma seadusandlusesse sellist võimalust vastu võtnud ning kriitikat – eeskätt valmisoleku ja liigse bürokraatia vastu – jagub kõvasti. Värske uudis aga ütleb, et Euroopa kodanikualgatusele on ulatanud oma käe ka Google, Facebook, Twitter ja teised sotsiaalvõrgustikud.

Loe siit ja siit.