Vana Haapsalu Selts kogub raha linna veebikaamera paigaldamiseks

MTÜ Vana Haapsalu Selts kogub raha, et paigaldada Haapsalu vana tuletõrjemaja torni eri suundadesse näitav veebikaamera, kirjutab www.laanlane.ee.

 “Haapsalu on vist ainuke linn Eestis, millel puudub kogu maailmale nähtav veebikaamera pilt linnast,” ütles Vana Haapsalu Seltsi juht Merike Laur. Paigaldatav kaamera oleks juhitav ja hakkaks näitama tuletõrjemaja tornist eri suundadesse.
Selts kutsub kõiki Haapsalu sõpru ja häid inimesi üles annetama Haapsalu pildi maailma viimise heaks. Praeguseks on tänu seltsi liikmete ja nende sõpruskonna annetustele kogutud pool kaamera maksumusest.
Veebikaamera idee autor on Vana Haapsalu Seltsi liige Alar Rästa, kel on Haapsalus suveelamine.
Selts taotles kaamera muretsemiks raha kohaliku omaalgatuse programmist, kuid raha ei saadud. Kaamera läheb seltsile maksma ligi 1800 eurot.
 
Anneta:
MTÜ Vana Haapsalu Selts a/a 221027475895.
Lisades maksekorraldusele isikukoodi, on annetus tulumaksu võrra soodsam.

Värskas toimus viies suviste käsitöö- ja maalaat

 Pühapäeval Värskas toimunud V suviste käsitöö-ja maalaat läks korda. Juba hommikul vara kohale sõitnud müüjad jäid rahule ostjate, hea ilma ja üldise korraldusega. Oldi arvamusel, et taoline laat võiks iga aastaga suurmaks muutuda. Kuna ostjaid oli parasjagu, arvati, et kauplema võiks tulla tulevalgi aastal.

Samuti meeldis laat ostjatele. Oli neid, kes käisid niisama uudistamas ja oli inimesi, kes tulid laadale konkreetse ostusooviga. Hästi läksid kaubaks kõikvõimalikud lilletaimed ja istikud. Ostjaid jätkus ka käsitööga kauplejate lettide juurde.

Laadapäeval esinesid kohalikud tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Lisaks sellele mängisid rahvuslikku muusikat Värska Muusikakooli õpilased Laura Kruusamäe ja Ruti Kirikmäe. Kauplejate ja laadakülastajate emotsioone ja arvamust küsis laada jooksul päevajuht Jaak Madismäe.

Korraldajad jäid laadaga igati rahule, kõik õnnestus. Isegi ilm oli laada korraldamiseks igati soodne. Järgmine Suviste käsitöö- ja maalaat toimub 27. mail 2012.aastal. Kohtumiseni!

 Meelike Kruusamäe

Viimast nädalat on Võru Linnagaleriis Ungari kunsti näitus


Näitusel “3in1” on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szücs, Agnes Szepfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Alates 06. juunist Võru Linnagaleriis:

Võru Kunstikooli näituste avamine 06. juunil kell 16:30.

* VÕRU KUNSTIKOOLI näitused
Võru Kunstikooli põhiõppe lõpetab VIII lend. 2006. aastal õpinguid alustanud 12 noorest on lõpusirgele jõudnud 6 tublit inimest. Lõputöödele, mida 06. juunil kaitsma asutakse, on pühendatud 5-aastase õppetsükli viimane poolaasta. Ave Nurmeots (15 a) ühendab oma lõputöödesse muusika ja sõpruse, Diana Lõhmus (18 a) seob oma teema tehnikamaailmaga, Therese Sild (18 a) on valinud kujutamiseks aja kulgemise ja erinevad põlvkonnad, Maria Variksaar (17 a) räägib kunsti keeles oma kodust ja juurtest, Gredy Udras (18 a) kujutab unistust paradiisiaiast ja Liisi Rauba (18 a) lahkab “Lolitade” hingeelu. Teemad ja lähenemised, mida ja kuidas kujutada, on nii noorte kunstnike puhul ootuspärased kui ka ootamatud.
Võru Kunstikooli õpetajate tööde näitusel Linnagalerii II korrusel esitlevad seekord oma viimase aja loomingut kunstiõpetaja Urve Mill (keraamika), käsitööõpetaja Ülle Hummal (seinatekstiilid), kunstiõpetaja Inna Süving (maalid), fotoõpetaja Toomas Hütt (loodusfotod), kunstiõpetaja Liia Leppik (maalid), kunstiõpetaja Ulla Torop (köitekunst) ja kunstiõpetaja Angela Orro (maalid).

* KAILI-ANGELA KONNO näitus “Maalid”
Näitusel on eksponeeritud viimastel aastatel valminud õlimaalid. Iga päev on täidetud tegevustega, mis toimuvad ajas. Vähe on hetki, mis on tädetud tegevusega väljaspool aega. Mõnel päeval ei tulegi seda hetke. Ikka kõnnin sihipäraselt kusagilt kuhugi, räägin vajalikke rääkimisi, keegi kindel vajab mind kindlaks kellaks.  Kui ajaorjus koguneb, siis muutun rahutuks, uduseks, vaatan eemale, kipun kõrvale astuma. Siis  tulevad maastikud, mis on väljaspool aega. Mõtted ja tunded, mida nagu pole olnudki, aga mis aitavad edasi minna. Otsin sellist.
Kaili-Angela Konno (s. 1970) on kujundanud stuudio saadetele „Terevisioon“ (2009), „Prillitoos“ (2007), AK (2006), „Vabariigi kodanik“, „Revident“, „Kes sõidab Pekingisse“ (2007), „Foorum“ (2005), „Aeg luubis“ ja „Välisilm“ (2003). Esimest korda astus kunstnik oma töödega avalikkuse ette 1997. aastal Tartu noorte kunstnike näitusel. Sellest alates on Konno aktiivselt osalenud nii maalikunstnike aastanäitustel kui ka teistel kunstirühmituste ja grupinäitustel ning korraldanud ka arvukalt isiknäitusi paljudes Eesti linnades.
Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.

Maakondade haridusjuhid kohtuvad Võrus

Homme ja ülehomme toimub Võrus Eesti Hariduskorralduse Nõukoja korraline koosolek. Päevakorras on riikliku õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätted. Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad tutvustavad üldhariduse arengukava täitmist ja uute ainekavade rakendamist.
Kõne all on ka hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerimise võimalused maakondades lähtuvalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uuendustest. Siseministeerium tutvustab maavalitsuste kui organisatsiooni arendamise võimalusi. Kahe päeva jooksul tutvutakse Võrumaa Õppenõustamiskeskusega ning lapsehoiuteenuse osutamisega Lasval vallas.

„Nõukojas arutusel olevad teemad jõuavad varem või hiljem maakonniti haridusasutustesse, kes hariduskorraldusega igapäevaselt tegelevad. On väga hea, et eelnevalt on põhisuunad ühiselt läbi arutatud, kuid nende rakendamine sõltub iga maakonna omanäolisusest ja erisustest,“ sõnas Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.
Eesti Hariduskorralduse Nõukoja koosseisu kuuluvad kõikide maavalitsuste haridus- ja sotsiaalosakondade ametnikud, samuti haridus- ja teadusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajad. Nõukoja töö koordineerimine toimub maavanemate kokkulepitud rotatsiooni alusel.

Ussikomposti tegemise õpetus Sännas

19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Jututarõ Häniläse luulõtuisiga

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om
Häniläne, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi.
Kyik huvilisõq ommaq oodõduq! Keskusõ aadrõs om Tartu, Lossi 38 (vana anatoomikum).

Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Ugala teatri kevadpeol jagati publikupreemiaid

Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Leila Säälik.

Ugala teatri Kevadpeol jagati taaskord välja traditsioonilised

Parim meesnäitleja on Aarne Soro.

Ugala publikupreemiad ehk Kuldõunad 2011.
Sel aastal oli publikul võimalik valida 11 uuslavastuse vahel, mis jõudsid lavale eelmise aasta suvest kuni maikuuni 2011. Need lavastused on Jürka , Grace ja Glorie, Karlsson katuselt, Kollane nool, Maakad, Mee hind, Meeste kodu, Postmodernsed leibkonnad, Salaste laulupidu, Isa talveuni, Väikesed vanamehed. Hinnata sai lavastust, kujundust, mees- ja naisnäitlejat. Hääletamine toimus nii veebis kui ka teatrimajas.
Parim kujundus: A.H. Tammsaare -P.Tammearu “Jürka”, kunstnik Jaak Vaus.
Parim lavastus: Tom Ziegler “Grace ja Glorie”, lavastaja Indrek Sammul.
Parim naisnäitleja: Leila Säälik (lavastuses “Grace ja Glorie”).
Parim meesnäitleja: Aarne Soro (rollid viies erinevas uuslavastuses: Mee hind, Karlsson katuselt, Väikesed vanamehed, Isa talveuni, Salaste laulupidu).

Rododendroni taimedel on tuvastatud tamme-äkksurma

Käesoleval aastal on Põllumajandusamet kahel korral avastanud Hollandist saabunud rododendronitel ohtlikku seenhaigust tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum).

Tänavu kevadel on iga-aastase monitooringu raames kontrollitud rododendroneid ja teisi selle ohtliku taimekahjustaja peremeestaimi seitsmeteistkümnes taimi turustavas ettevõttes. Ohtliku taimekahjustajaga saastunud taimi on seni avastatud Harju- ja Tartumaal. Kõik saastunud taimed on müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. 
Haiguse tüüpilised sümptomid on võrsete närbumine ja lehelaiksus. Lisateavet selle ohtliku taimekahjustaja kohta on võimalus saada Põllumajandusameti veebilehelt www.pma.agri.ee.

Taimehaiguse kahtluse korral tuleks pöörduda Põllumajandusameti maakonnakeskuste taimetervise inspektorite poole. 
Ülle Metsman, 
Põllumajandusameti taimetervise osakonna juhataja asetäitja