Päev: 4. oktoober 2010

Võrumaa noorkotkad ja kodutütred metsas õppimas

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred ja noorkotkad veetsid oktoobri esimese laupäeva Kubja mändide all. Nooremad läbisid kaasaantud legendiga kolme kilomeetrilise matkaraja, vanemad lõid kaasa laskejooksus.

„Mulle meeldib looduses liikumine. Tore on ka rajal ülesannete lahendamine,” rääkis Haanja rühma noorkotkas Ilmar. Nii temale kui ka enamusele ligi 80st matkarajal käinust jäi seitsmest punktist enam meelde see, kus paari minutiga tuli tuua ühekaupa kaheksa palli nelja-viie meetri kauguselt joone taha.

Ülesande lahendamise tegid põnevaks õppeprillid, mille ettepanemise järel ümbrus hakkas keerlema. „Imelik tunne oli nendega liikuda. Autorooli ei tohi selliste prillidega küll istuda,” teadis Krabi poiss Margo. Õigesti teadis, sest õppeprillide abil saab igaüks imekiiresti aimu, kui ohtlik on purjus peaga rooli istuda.

Matkalised said näidata oma teadmisi mürgiste taimede ja seente ning tähtpäevade tundmises, teha täpsusviskeid. Aeganõudvam oli maakonna kujutisega pusle kokkupanemine.

Kui matkamängus osalesid 8 kuni 12 aastased lapsed, siis laskejookus 13-17 aastased. 300meetrist ringi tuli joosta neli korda, tiirus püsti, põlvelt ja lamades lasta.

„Äge oli, õppisin õhupüssi tundma ja sain aimu, et laskmise järel on küngastel päris raske joosta,” kõneles Varstu tüdruk Evelin.

Päevast võttis osa 120 õpilast. „Reeglina on meie üritustel maakoolide lapsi rohkem, sest pakume lastele tasuta huvitavaid tegevusi,” lausus maleva noorteinstruktor Eve Täht.

Mari-Anne Leht

Rae vald on kõige võimekam

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist. 

Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes.  Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti  rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.

Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.

Tulemusi  tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.

Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….

Allikas: ERR uudised

Maaelu mitmekesistamiseks laekus PRIAsse poole miljardi krooni jagu rahataotlusi

Septembris lõppenud maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse taotlusvoorus laekus PRIAsse 153 ettevõttelt 513,2 miljoni krooni ulatuses rahataotlusi, seekordne eelarve võimaldab toetusi määrata 157,7 mln krooni.

Tegemist on Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) meetme 3.1 suurprojektide taotlusvooruga, kus toetuse suurus on 1,56-4,69 miljonit krooni. See on mõeldud maapiirkonna ettevõtjatele selleks, et toetada mahukamaid projekte, mis edendaksid majandustegevust ka väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist, looksid uudseid töökohti, pakuksid maaelanikele kohapeal erinevaid teenuseid, mida muidu peaks linnast otsima ning põllumajandustootjatele võimalusi oma toodangut teenuse korras töödelda. Üldjuhul põllumajandustootjad sellest meetmest toetust ei saa; erandiks on need, kes tahavad turustamiseks bioenergiat toota.

Käesolevas taotlusvoorus esitati kõige rohkem taotlusi Saaremaalt (24 tk/82 mln kr), Valgamaalt (17 tk/62 mln kr), Põlvamaalt (16 tk/55 mln kr). Kõige rohkem soovitakse raha uute hoonete püstitamiseks ja olemasolevate jätkamiseks, samuti masinate ja seadmete ostuks – kokku üle 370 mln krooni. Nagu eelmistelgi aastatel, on suurim osa taotlustest esitatud maaturismi, majutusteenuste ja aktiivse puhkuse valdkonna ettevõtjailt. Ka tootmissektor on esindatud: viljakuivati, biogaasi koostootmisjaam, villatootmine, sepiste valmistamine, pagaritööstus, taara ja kaubaaluste valmistamine, mineraalvee villimine ja palju muud.

Valga ja Valka maakondi
ühendab 80 kilomeetrit matkaradu

Eesti ja Läti avasid ühiselt Valga ja Valka maakondasid läbiva Koiva pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala, mis hõlmab 80 kilomeetrit matkaradasid. Ala kulgeb mööda piirijõge Koivat/Gaujat. Eesti poolel Valga ja Lätis Valka maakonda loodud pärandkultuuri ala hõlmab kolme erineva pikkusega rada.

Neist pikim on 60 kilomeetrine piiriülene jalgrattarada koos 29 erineva huvipunktiga, mis ühendab Valga maakonna Tellingumäe ja Valka maakonna Olinase külasid. Seitsme huvipunktiga 18-kilomeetrine jalgrattarada algab ja lõpeb Tellingumäe parklas. Samas kohas algab ja kulmineerub ka 2-kilomeetrine, üheksa huvipunktiga rada.

RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on ühisala  eesmärk tutvustada piirkonna eripalgelisi pärandkultuuri objekte. “Näiteks vanad talu- ja mõisahooned, veskid, piirimärgid, tähelepanuväärsed puisniidud, ohvrikivid ning –männid. Rajad ühendavad juba olemasoleva RMK vaatetorni ning looduskeskuse,” lisas Timberg.

Nii riigi- kui eramaid läbivad rajad on tähistatud, objektide juurde on paigaldatud infotahvlid. Radade algus- ja lõpp-punktides ning piiriületuskohas on eesti-, läti- ja ingliskeelsed infobrožüürid.

Pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala valmis projekti juhtpartner Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK), Läti riigimetsa haldaja State Forest Service ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooni koostööna.

Elistvere loomapargi notsud talvel nälga ei jää

 Äsja lõppenud Tartu Tammelinna ja Tähtvere linnaosade päevadel korjasid tartlased Elistvere loomapargile mullusest ligi kaks korda rohkem tammetõrusid. Loomapargile anti üle 3,5 tonni tõrusid.

Tõrukogumise eestvedaja Tiigi seltsimaja projektijuht Tiina Konsen tõstis esile Tähtvere lasteaia lapsi, kes vanemate ja õpetajate abiga korjasid 977 kilo tõrusid. „Väga tublid olid ka Kannikese lasteaia lapsed ja esmakordselt osalenud Piilupesa ja Pääsupesa lasteaedade mudilased ning Tamme Gümnaasiumi ja Kroonuaia Kooli õpilased ning Konguta Kooli loodusringi noored. Tublid tõrukorjajad olid ka Katoliku Koolist, Kristlikust Põhikoolist ja Miina Härma Gümnaasiumist.”

Peredest tõid suuremaid koguseid Alakivi-Kelus, Matson, Kurina ja Mooses, sõpruskondadest Külli Birnbaum ja Anne-Ly Paabu ning Karl-Erik Kirs ja Mattias Reinula. „Üks südikamaid tõrude korjajaid oli 70-aastane Vilma Arst-Rebane, kes osales kogumiskampaanias nii Tammelinna kui Tähtvere päevadel ja korjas ühtekokku 70 kilo tõrusid,” ütles Konsen.

Elistvere loomapargi direktori Sirje Sauli sõnul jätkub Tartus kogutud tammetõrudest loomapargi elanikele kõhutäidet ka uuel aastal.

Kääpa küla saab Uma Tare

Võrumaal Lasva vallas Kääpa külas alustati kogukonna maja Uma Tare ehitamisega. Selleks renoveeritakse Kääpa vana koolihoone. Majast saab nii noorte- kui külakeskus. Seni tegutses majas noortetuba.

Hoone renoveerimise esimeses etapis tehakse ära suuremad lammutustööd, parandatakse vundament ja ehitatakse välja II korrus.

Lisaks sellele, et majast kujuneb hea kokkusaamise koht, avatakse tulevikus siin ka väike muuseum, kus säilitatakse kohalikku pärandit.

Teisele korrusele ehitatakse ööbimiskohad külalistele.

Koeru vald loeb luulet

Koeru vald tähistab luulepidudega kodukandi luuletaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäeva. Luulenädala avalöök antakse neljapäeval Lepiku luule ettelugemise õhtuga. Luulet loevad tänased valla kogukonna liidrid, Koeru keskkooli huvijuht Kirsika Ilmjärv, Anton Hansen Tammsaare muuseumi programmijuht Birgit Itse, Koeru koguduse õpetaja Allan Praats, juhtivkonstaabel Mati Seire, Koeru hooldekeskuse direktor Rünno Lass. Musitseerib Jaan Sööt, kes esitab Eesti luuletajate tekstidele loodud laule.

Laupäeval toimub Aruküla mõisas kaheksas luulevõistlus, mille mõte on luulenädala juhi Annika Aava sõnutsi virgutada luulehuvi, väärtustada emakeelt ja tähistada Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas huvilised, kes peavad kümne minuti jooksul esitama oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Esinejate hindajate seas on Maalehe ajakirjanik ja Lepiku luulevõistlusel osalenud Sulev Oll, luuletaja Jürgen Rooste, Albu põhikooli emakeeleõpetaja Enda Trubok, Aravete keskkooli emakeeleõpetaja Mailis Tarendi ning ajakirjanik, Lepiku luulevõistlusel osalenud Pamela Eesmaa.

Esimene luulevõistlus toimus Aruküla mõisas 7.oktoobril 2003. aastal. Sellest ajast alates ootame igal aastal oktoobrikuus Koeru neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” on – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest.

Täna on ülemaailmne loomade päev

Igal pool maailmas tähistatakse täna, 4. oktoobril ülemaailmset loomade päeva. Sageli kipuvad inimesed unustama, et nad ei ela siin planeedil üksi, vaid nad jagavad seda miljonite ja miljardite imetlusväärsete elusolenditega, kellega me igal sammul kokku puutume.

Loomade päev kuulutati esimest korda välja 1931. aastal Itaalias Firenzes loomakaitse-konverentsil. Antud kuupäev valiti selleks, et mälestada kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 04.10.1226 aastal.

Eestis tähistatakse päeva juba kümnendat korda. Eesti Loomakaitse Selts on ka selleks aastaks plaaninud erinevaid üritusi üle Eesti.  Terve oktoobrikuu jooksul viiakse läbi erinevaid loomade kaitse ja abistamise teemalisi infopäevi. Lisaks valitakse aasta kõige loomasõbralikum  ja -vaenulikum tegu. Mullu peeti loomasõbralikumaks teoks Võrumaal Tsooru külas elava Oskar Sisase tegu päästa lemmikloom hoolimata suurtest ravikuludest. Vaenulikumaks valiti aga rakverelase Mirek Matikaineni koertejahti, mil vaatamata peremeeste palvetele koerte elu säästa, loomad tapeti korduvate püssilaskudega.

Allikas Eesti Loomakaitse Selts

Kuressaares venib hiina keele õppimise võimalus

Kuressaare gümnaasium plaanis sel õppeaastal alustada lõpuklassides hiina keele õpetamist. Abikäe lubas ulatada ka Hiina saatkond. Ehkki soovi avaldas 29 noort, on keeletunnid seni jäänud pidamata, sest loodetud õpetaja pole ikka veel Eestisse saabunud.

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik tõdes ajalehes “Meie Maa”, et Hiina saatkonnaga lepiti asjad küll kokku, kuid ilmselt ei olnud Hiinas ikkagi kohe seda inimest olemas, kes Saaremaale keelt õpetama oleks tulnud. “Tema leidmisega läks aega ja sealt see venimine on tulnudki,” ütles ta.

Eelmisel nädalal selgus, et õpetaja jõuab Eestisse pärast koolivaheaega ja novembris võivad tunnid alata. Nii oleks Kuressaare Gümnaasium esimene kool Eestis, kus kolmanda võõrkeelena õpitakse hiina keelt.

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Täna alanud ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Täna algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille raames leiab aset enam kui sada seminari, töötuba ja ettevõtete külastust lisaks traditsioonilisele neljale suuremale linnale ka paljudes teistes kohtades üle Eesti. Ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö ning eesmärgiks tutvustada võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

„Eestis elavatest inimestest 43% eelistaksid olla ettevõtjad, kuid vaid 8% elanikkonnast tegutseb reaalselt ettevõtjatena ning 5% mõtleb aktiivselt ettevõtlusega alustamise peale,” ütles EASi alustavate ettevõtjate divisjoni direktor Dmitri Burnašev. „Sellest tulenevalt võime järeldada, et meil on palju kasutamata potentsiaali, mida rakendada. Ettevõtlusnädala raames tutvustatakse võimalusi just potentsiaali rakendamiseks.”

4.–9. oktoobrini toimuvad üritused on suunatud nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele. Nädala lõpus keskendutakse loomemajanduse teemadele ning tähelepanu keskmes on ettevõtjad, kelle ettevõte on saanud alguse nende hobist.

Sel aastal on ettevõtlusnädalaga liitunud senisest enam uusi partnereid ning mitmed erinevad piirkonnad korraldavad ettevõtlusteemalisi üritusi. Lisaks neljale suuremale linnale, Tallinnale, Tartule, Pärnule ja Narvale, leiavad erinevad sündmused aset ka maakondades: Võrumaal, Põlvamaal ja Jõgeval toimub kohalik ettevõtlusnädal; Otepääl, Kanepis ja Rakveres aga ettevõtluspäev.