võru keel

3.-9. novembrini on võru keele nädal

Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.

Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.

Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.

Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.

Võru keele nädalat peetakse juba üheksandat aastat. Loe edasi: 3.-9. novembrini on võru keele nädal

Tüüpakminõ Haani keelepessä

Tereq, hää inemine!

Kas saq mõistat võro kiilt kõnõldaq ja sullõ miildüs latsiga toimõndaq? Pakumi sullõ kõrd nädälihn tüüd Haani rahvamajahn keelepesähn. Anna hindäst teedäq ildampa 16. jaanuaris 2014.

Rohkõmb teedüst Salumõtsa Kärdilt tel 5399 8609 vai e-postilt kartsalumets@gmail.com.

Haani keelepesäliseq

PS! Taad teedüst võit rõõmuga lakja kah saata. Aituma!

Moostes toimub Kaika suveülikool

Möödunud aastane Kaika suveülikool — 2010. aasta Kaika suveülikooli lõpetamine

Kaika suveülikool toimub sel aastal 9.-11. augustini Moostes. Juba 25. aastat järjest saavad võrukesed ja nende sõbrad augustis kokku, et kuulata loenguid, tutvuda ümbruskonnaga, tunnetada oma keele ja vaimu elujõudu ning püsimist.

Tänavuse suveülikooli teeb eriliseks see, et toimumispaik Mooste asub otse vana Võrumaa piiri ääres vastu ajaloolist Tartumaad. Praegune Mooste vald haarab endasse mõlema endise maakonna maid.

Osa ettekannetest puudutavad valla loodust, ajalugu ja inimesi. Mitu esinejat pärinevad ise samast kandist. Mõtiskletakse, kuidas keel ja inimesed on Mooste ümbruses aja jooksul liikunud ja piire nihutanud.

Eraldi rühm ettekandeid tutvustab vähemus- ja paikkondlike keelte eluspüsimist ja õpet Eesti riigis.

Õhtuti tehakse omakeelset teatrit, peetakse simmanit ja käiakse suitsusaunas. Kavas on ka bussiekskursioon Mooste valla tähtsatesse ja kaunitesse paikadesse.

Võrukeste ja nende sõprade kokkutulekul peetakse au sees võru keelt, mõeldakse maailma asjade üle ja õpitakse Võrumaad tundma. Suveülikoolis saab selgeks, kuidas ka haritud mõtlemine ja teadus saavad võru keeles elada ja avalduda.

Tänavust Kaika suveülikooli korraldavad Mooste vald, Võru instituut ja Võro selts VKKF. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital.

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

III Umale Pidole on registreerunud rekordilised 3600 lauljat

Ma istu ja istu ja är ei lää (1) — Uma Pidost 2010. aastal. Foto: Dmitri Kotjuh

III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.

Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).

Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.

Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.

III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.

Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.

I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com

Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.

Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.

Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!

HELÜPRUUV

Naisilõ nurmõst

PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast

Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Timahavanõ võro nätäl om 5.-9. märdikuul. Päält opilaisi omma’ oodõdu üten lüümä ka täüskasunu – kasvai umma kiilt kõnõldõn.

Võro keele nädälil saava’ võrokõsõ’ näüdädä’, ku mahlakit ütlemiisi nä uman keelen tiidvä’ – tulõ konkurss «Kimmäs ütlemine». Võro keelen om häid ütlemiisi ja Võromaal aost aigu löüdünü härksä mõttõ ja hää suuvärgiga inemiisi. Ku mõni asi es olõ’ nii siuhkõ ku vaia, sündü võrrõlus: kõvvõr ku pekri sai. Ku kiäki om oigõ olõkiga, üteldäs: ei elä’, ei koolõ’ / om nigu tukunui.
Säändsit naglapää pihta ütlemiisi lövvüs umajago. No tulõsi nuu kirja panda’ ja saata’ 10. märdikuu pääväs kas kaile.kabun@wi.ee pääle vai kiräga Võro instituuti (Tarto 48, 65609 Võro). Mano võissi kirota’, määndse olokõrra kotsilõ ütelüs käü.
Ja milles mitte – põnõvit ütlemiisi või ka vahtsõst vällä mõtõlda’.
Ossavõtjidõ vaihõl loositas vällä viis avvohinda.

Võro keele nädäli sisse jääs viil kats opilaisi võigõlust: noorõmbit koolilatsi oodõtas 7. märdikuul Võro latsiraamadukokko ettelugõmisõ pääväle «Kullõ’, ma loe sullõ!»; 8. ja 11. klassi opilasõ’ saava’ võtta mõõtu võro keele ja kultuuri tundmisõ veebiviktoriinin «Ütski tark ei sata’ taivast».
Võro keele nädälil hõigatas vällä ka latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie konkurss «Mino Võromaa», järjekõrran joba 26.
Loe edasi: Võro keele nätäl om võigõluisi täüs

Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võro folkloorifestivaalil om rahvalõ egä aasta vahtsit ja vanno tandsõ opatu, timahava tetäs tuud viilgi inämb, lupa folgipido vahtsõnõ rahvatandsusõbrast pääkõrraldaja Valneri Kadri.

Tandsuoppaminõ käü joba inne festivaali: seo riidi, 29.06. kell 20 tulõ joba kolmas Võro folgi tandsutarõ. Tamula järve veeren oppas reilendrit Tarto tandsuklubi juht Nuti Triinu, tandsus tõmbasõ lõõtsa Ojasaarõ Toomas, Hinrikusõ Henrik, Laube Kadri ja Valev.

Suur folgipido päälkiräga «Päivgi tands tsõõrin» tetäs tandsupauguga vallalõ 12.07. Võro vallan Loosu külän Teppo lõõdsatalon – Võromaa üts kõvõmb tandsuoppaja Udrasõ Maire vidä sääl tandsuetendüst «Suvõhal’as tandsusamm». Tandsus mäng Kalkuna Mari üten sõpruga.

Valneri Kadri ütel’, et festivaali vallategemises valiti lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalo selle, et Võromaa rahvuspilli lõõtsa viilgi inämb vällä näüdädä. Võro folkloorifestivaali rongkäük ja pääkontsõrt tulõva timahava riidi, 13.07.

Tandsu, midä festivaalil opatas, omma kaarajaan, reilendri, subota ja tuustep.Vällämaalaisilõ saadõtas kah oppus, et nä saasi joba koton naidõ tandsõga tutvas. Vällämaa rühmä umakõrda oppasõ üte uma tandsu mi rahvalõ selges. Simmanil ja uulidsatandsu aigu saa rahvas opitutuidõ tandsõ mõistmist vällä näüdädä. Loe edasi: Võro folgipido kuts tandsmist opma

Võru keel jõudis Hispaaniasse

Keelepesa — Võrukeelne keelepesalised tööhoos. Foto: Haanimiihhi nõvvokoda

Sõnaraamat Forvo, miä um alostusõ saanuq 2007. aastagal Baskimaalt, Hispaaniast, um tennüq hindä mano kotusõ ka võro keele sõnno jaos.
Forvo um võrgosõnaraamat, kohe kor’atas helüga välläüteldüisi sõnno üle ilma pall’odõst keelist. Huvilisõq üle ilma, egäüts umah puutrih, lugõvaq sinnäq esiq uma keele sõnno sisse.

Egä võro keele mõistja saa kah Forvohtõ esiq uma keele sõnno mano pandaq ja uma helüga sisse lukõq. Puutril piät õnnõ mikrofon man olõma ja lugõja
piät hindäle Forvohtõ pruukjanime tegemä.

Forvo võro keele alljaotustõ päses tast://www.forvo.com/languages/vro/

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ!

Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide
segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja
Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna.

Magistrant kutsub võru keele kõnelejaid
küsimustikku täitma

Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!

Küsimustik asub siin:
http://kwiksurveys.com?u=voro

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Veebiviktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” paremad teada

Võru instituudi korraldatud võru keele ja kultuuri tundmise võistlusel „Ütski tark ei sata’ taivast” oli 8. klassi õpilaste arvestuses kõige parem Kristel Sibul Viluste põhikoolist. Head võru keele tundjad on veel Madis Perli (Haanja kool), Karl Edgar Raudsep (Võru Kreutzwaldi gümnaasium, VKG), Laura Eiche (VKG), Lisann Mikson (Võru Kesklinna gümnaasium, VKLG), Karl-Martin Viiberg (VKG), Hanna-Liisbeth Lumi (Vastseliina gümnaasium, VLG), Laura Tammemägi (VKG), Maarja Ots (Antsla gümnaasium), Anna-Liisa Mander (VKG), Lauri Kond (Mõniste kool).

Kõige rohkem osalejaid oli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist, Antsla gümnaasiumist ning Rõuge ja Osula põhikoolist.

11. klassi õpilaste arvestuses sai kõige rohkem punkte Sander Erik Vastseliina gümnaasiumist. Head keeletundjad on veel Kadri Reiljan (Varstu keskkool, VK), Anneli Palopson (Värska gümnaasium), Risto Kööts (VKG), Kerly Kerge (VKLG), Peeter Parts (VK), Lauri Kasak (VKG), Merlin Hurt (VKG), Liisa Kunnus (VKG), Egle Toom (VKLG), Getheliis Tambets (VLG).

Kõige rohkem osavõtjaid oli Antsla gümnaasiumist, Võru Kesklinna ja Vastseliina gümnaasiumist.

25 kõige paremat võru keele tundjat nii 8. kui ka 11. klassi arvestuses kutsutakse võru keele olümpiaadile, mis toimub uue aasta 16. veebruaril Võru Kesklinna gümnaasiumis.

Kokku võttis veebiviktoriinist „Ütski tark ei sata’ taivast” osa 175 8. ja 78 11. klassi noort. Oma teadmiste proovilepanijaid oli 14 koolist. Eelmisel aastal osales võistlusel 323 8. klassi ja 97 11. klassi õpilast 24 koolist.

Võru keele ja kultuuri tunnid toimuvad praegu ajaloolise Võrumaa 22 koolis. Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” korraldab Võru instituut alates 2001. aastast.

Võru instituut esitles uut „Mino Võromaa” kogumikku

Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.

Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.

Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.

Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.

Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).

Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.

Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.

„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)

4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)

7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)

10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass

Võru keele päev Pikakannu koolis

Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.

Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).

Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.

Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis

Adsoni-võistlusõ võitsõva Kääpä ja Võro Kreutzwaldi-kooli latsõ

Eelä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peet võistlusa noorõmba vannusõrühmä pääpreemia sai Kääpä kooli 3. klassi opilanõ Eliise-Mariin Sepp ja vanõmbide ilolugõjite siäst olliva kõgeparemba Võro Kreutzwaldi-kooli 6. b klassi opilasõ Kris-Sten Saarepuu, Martin Paap ja Liis Kikkas.

Eliise-Mariin lugi Rahmani Jani luulõtusõ “Läbi Võromaa”, tedä opas Jana Kähr. Kreutzwaldi-opilasõ kanni ette päävä ainumba Adsoni Arturi luulõtusõ “Vana Org ja temä poig”, naid juhend Helena Linnamäe.

Sännän luulõt lugõnu latsi hinnasiva võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri lavastaja, aolehe Koit kultuuritoimõndaja Rivo Veski.

Noorõmbide siäst pälvsevä eripreemiä Maryleen Karise ja Eva Liisa Andrejev Parksepä keskkoolist Panga Milvi luulõkava iist, naid opsiva Liia Luik ja Helle Liloson. Eripreemiägä kiteti ka Mõnistõ põhikooli poissi Tarvi Langust (opas Ive Ruusamäe).

Vanõmbite siäst olliva viil väega hää ilolugõja Hella Lillmaa Orava koolist (oppaja Maaja Glaser) ja Janek Pärn Rõugõ koolist (oppaja Maia Paas).

37 last vana Võromaa esi paigust kand eelä Sännän ette 20 võrokeelist luulõtust ni juttu. Inämbüste olliva esitätävä luulõ auturites võro kirändüse klassiku, a üts lats – Ruusa põhikooli opilanõ Lili Laar – ol esi etteloetu luulõtusõ “Tsiidso” autur.

Artur Adsonile pühendet jo 12. luulõvõistlusa kõrraldiva MTÜ Sännä mõisakeskus ja Võro instituut.

Laste võru keeles luule lugemise võistlus Sänna mõisas

Homme, 28. aprillil koguneb Võrumaale Sänna mõisasse 37 ajaloolise Võrumaa lasteaia- ja koolilast, et võistelda omakeelse luule lugemises.

Kahtkümmet laste etteastet hindavad võru kirjanik Kauksi Ülle, Rõuge rahvamaja juhataja Riina Kööts ning Põlva Eksperimentaalteatri lavastaja ja ajalehe Koit kultuuritoimetaja Rivo Veski. Võrukeelse luuletaja Artur Adsoni (1889-1977) auks peetakse võistlust juba 12. korda. Seekord kantakse ette vähemalt tosina võrukeelse autori loomingut.

Laste luulelugemisele ja jutuesitusele on Sänna mõisa suurde saali oodatud kaasa elama kõik huvilised. Võistlus algab kell 13. Etlusvõistlust korraldavad MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võru Instituut.

Täpsem teave tel 5614 3780 (Tiia Allas) või 5398 0028 (Eve Taal)

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.

Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.

Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.

Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu, üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin, hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’: sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos, kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.

Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkurss

Võro Selts VKKF kuulutas vällä võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi tähtaoga 15. septembri 2011.

Täpsembät teedüst konkursi kottalõ saa Uma Pido kodolehe päält www.umapido.ee lingi “uudised” vai “uudissõ'” alt.

Edimäne sääne konkurss oll 2009. aastal inne tõist Umma Pito. Sõs tull konkursilõ 17 laulu, minkast kuut laulõti ka tõsõl Umal Pidol.

Ku tiiäti mõnt laululuujat vai muusikut, kedä sääne teedüs võissi huvita, saatkõ aga edesi!

Konkursi kottalõ saa teedüst mano:
Võro Selts VKKF, Tartu tn 48, 65609 Võru
tel 782 8750, 782 8752 ja
projektijuht Triinu Ojar
tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.werro.ee

Võrokestel on nüüd veebis oma kodu

Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.

Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.

Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.

Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.

Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.

Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.

Rohkem infot: www.umakiil.eu

November algab võru keele nädalaga

Võru keele nädalat peetakse tänavu 1.–7. novembrini. Võru Instituut kutsub sel nädalal kõiki võrokesi üles oma keelt meelde tuletama ja kõnelema.

Nädala raames korraldatakse vana Võrumaa 8. ja 11. klassi õpilastele veebis võru keele ja kultuuri tundmise võistlus „Ütski tark ei sata taivast”.

Paljud ajaloolise Võrumaa koolid on selleks nädalaks ise mitmesuguseid omakeelseid ettevõtmisi kavandanud: Puiga koolis toimuvad näiteks võrukeelsete multikate hommikud, Osula koolis on kavas korraldada hea võru keele tundja võistlus jne. Lisaks on plaanis kohtumised võru kultuuri kandjatega.

Võru Instituut kuulutab võru keele nädalal välja ka fotokonkursi „Uma kiil pildi pääl”, kuhu oodatakse pilte sellest, kuidas võru keelt on siltidel ja mujal avalikes kohtades kasutatud. Rohkem infot saab konkursi kohta alates novembrist instituudi veebilehelt www.wi.ee.