võro kiil

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Tähtraamat oppas

Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.

Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.

Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.

Uma Leht

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

ulla preeden — Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht

Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?
Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Tsiistres võetakse ette võru keele õppimine

Kuigi paljude Võrumaale Tsiistre kanti elama asunud inimeste juured on suuremal või vähemal määral Lõuna-Eestiga seotud, ei tunne me end ühes asjas ometi kuigi kindlalt. See on võru keel. Ja tõele au andes ei võta ka paljud siin sündinud ning kasvanud inimesed enam kodukoha murrakut suhu, kuigi aru saavad kõigest. Omast käest tean, et see on ebakindlus, kindlasti ka vahepealsete aastate kihutustöö, mis meie emad, kui meie peamised vestluskaaslased, murrakust võõrutas. Kindlasti mitte noorte soovimatus või häbitunne võru keelt kõneleda (nagu kuulsin hiljuti bussis üht härrat juhile kurtmas). Ka kaugemalt Eestist siia kodu rajanud inimesed soovivad võru keelt igapäevaelus kasutavast naabrimehest esialgu vähemalt aru saada, mitte sundida teda kirjakeeles suhtlema, sest võru keel kõlab kõrvale kaunis.

Tsiistre selts teeb tihedat koostööd Tsiistre nukas Remmeskil tegutseva Prastuli seltsiga. Sügisest on viimase eestvedamisel Tsiistre Külakojas võimalik osaleda võru keelt- ja kultuuri tutvustavatel kursustel ning kangakudumise kursustel. Kursustega alustatakse oktoobris nädalavahetuseti. Samuti on kõigil huvilistel võimalik tegeleda keraamikaga. Veel selle aasta sees loodame võõrustada Külakojas Taarka Pärimusteatrit. Kindlasti lisandub veel põnevaid ajaveetmise võimalusi ja kosutust nii kehale kui vaimule. Täpsem info tegevuste toimumise kohta Tsiistre Külakojas ilmub kindlasti nii Misso valla kodulehel kui ka vallamaja ja rahvamaja infotahvlitel.

Maiden Paljak
Misso valla leht nr 7

Keelepesä teedüspäiv Võro instituudin

Iispäävä, 29. põimukuul 2011 kl 10-15 kõrraldas Võro instituut uman saalin keelepesä infopäävä, kon saa teedä’, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Ummi kogõmuisi jagava’ ka võrokeelidse latsihoitmisõ iistvõtja’.

Ütenkuun arotõn piässi selges saama, kuis tetä’ võrokeelitsiid keelepesärühmi ja misjaos tuu hää om.

Miä om keelepesä?
Keelepesä om latsiaiarühm vai latsihoit, miä tüütäs õnnõ võro keeli ja kon opatas umma kultuuri inämb ku muial.

Miä sünnüs?
Keelepesä teedüspäiv om mõtõld muu ilma keelepessiga tutvas saamisõs ja arotamisõs, kuis sääntse saanu tetä’ ka Võromaalõ ja mille.

Kiä omma’ kutsudu’?
Kutsudu’ omma’ kõik vana Võromaa valdu vallavanõmba’, liinu liinapää’ ja kõik latsiaiadirektri’.

Kedä viil oodõtas?
Oodõtas kõiki, kiä omma’ huvitõdu’ võro keele alalõpüsümisest ja võrokeelitsest latsihoitmisõst.

Minkast kõnõldas?
Väega hää’ katskeelisüse- ja keelepesäspetsiälisti’ Soomõst kõnõlõsõ’ Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ kogõmuisist keelepessi tegemise man. Päält tuu jaetas tsipakõsõ ka võrokeelidse latsihoitmisõ kogõmuisi.

Midä saia’ tahetas?
Arotõdas, kuimuudu saanu vanal Võromaal vallalõ tetä’ peris umakeelidse ja umameelidse latsiaiarühmä.

Kava
10.00 – 10.15 Alostusõsõna’. Kuuba Rainer, Võro Instituudi direktri
10.15 – 11.15 Mis jaos om inemisel vaia kattõ kiilt? Janne Saarikivi, Helsingi Ülikooli soomõ-ugri kiili profesri (ettekannõ’ om eesti keelen)
11.15 – 11.30 Kohvi- ja tsäiserpämine
11.30 – 13.00 Umakeelidse’ keelepesä’ Soomõn ja Vinnemaal. Annika Pasanen, Soomõ Akadeemiä keelepesäprojekti vidäjä; Helsingi Ülikooli doktorant (ettekannõ’ peetäs soomõ keelen, a tuu tõlgitas võro kiilde)
13.00 – 13.15 Kohvi- ja tsäiserpämine
13.15 – 13.45 Võro Instituudi keelepesäprojekt. Fastrõ Mariko, Võro Instituudi võro keele spetsialist
13.45 – 14.15 Kas võro kiilt mõistja lats jääs ullis? Katskeelitside latsi latsõvanõmba kogõmus. Jüvä Sullõv, Võro Instituudi tiidrü
14.15 – 15.00 Arotus

Oodami kõiki kullõma!

Teedüs:
Mariko Faster
mariko.faster@wi.ee
Tel: +372 782 8755, +372 5621 3177

Ku umakandi tarkus ei massa…

konnuhain — Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht

11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…

Musketärijant Võrumaa sousti seen

«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.

9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.

Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…

Harju Ülle, Uma Leht

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Unõhtõt mõisa Räpinäh

Räpinä Sillapää loss võtt ossa üle-eestilidsest külähkäümismängost Unõhtõdu Mõisa. Pääle Räpinä om mängoh viil 29 mõisat, koh seeh omma kooli. Sillapää lossih om 2009. aastagast Räpinä muusigakuul. Seo suvõ kuvvõl pääväl saa mõisah kävvü, ekskursiooni ja kontsõrtõ kullõlda ni kohvikuh istu.

Minevä puulpäävä oll’ Unõhtõduidõ Mõisidõ edimäne päiv ja Sillapää loss oll’ rahvalõ terve päävä vallalõ. Inemiisi tervütivä kolm 18. aastasaa rõivih giidi, kiä kõnõli Sillapää lossi aoluust, näütsi lossiparki ni kõnõli ka paprõvabrikust, katõst kerkost ja viil muustki. Lauliva hõpõkiilse Räpinä muusigakooli laululatsõ. Kiä seo kõrd Räpinähe es jõvva, või tuud tetä mõnõl tulõvadsõl kõrral. Viil om viis kõrda, ku saa lossi kaia – 9., 10. ja 30. hainakuu pääväl ni 6. ja 7. põimukuu pääväl.

Laanõ Triin, Uma Leht

Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Eda Veeroja — Veeroja Eda. Foto: Uma Leht

«Mu ku põliselänigu õigus om ellä traditsioonilist ello ja Euroopa Liidu nõudmisõ saa ai tuud õigust är võtta!» pahandas Mooska turismitalo pidäjä Veeroja Eda Haanimaalt tuu pääle, et veterinaarammõtnigu ei lupa täl müvvä sannan suidsutõdut lihha.

«Olõ nõuh, et saa-i tetä savvulihha müügi jaos tuuh sannah, koh ma hinnäst mõsõ,» kõnõl’ Veeroja Eda ja om nõuh tegemä vahtsõ sanna liha suidsutamisõ jaos. A ku tä perrä küsse, et kas taa sann sõs tunnustõdas är, et sääl võit suidsulihha tetä, vastas’ veterinaar- ja toiduammõt, et mitte mändselgi juhul – ei ollõv säänest pretsedenti (säänest õigust olõ-i kiäki küsünü egä saanu).

Põllumajandusministeeriümi toidu- ja veterinaarosakunna toiduohutusõ büroo pääas’atundja Peipmani Elsa ütel’ pahandamisõ pääle: «Perändilise söögi tegemise puhul või tehnoloogilinõ plaan 19. saandist peri olla, a 21. saandi tegijä piät olõma kimmäs, et tä pakk süüjäle oholda süüki.»

Eestih om õnnõ paar ettevõtõt, kiä omma hinnäst savvutõdu kraami tegijäs üles andnu ja tegevä tuud kraami eräle savvuahoh. «Ku eläjist tettüt süüki tahetas anda tõisilõ ümbretüütäjile, mitte süüjäle, sõs piät ettevõtõ olõma tunnustõt,» ütel’ Peipmani Elsa. Tunnustõt tähendäs muu siäh tuud, et tuu ruumi saina, koh süüki tetäs, tohe-i olla puust ja sainu piät kõgõ mõskma. Söögi tegemises piät pruukma õnnõ rossõvabast terässest anomit, samah tarõh piät olõma kraanikauss jne. Loe edasi: Sannan suidsutõdulõ lihalõ nõutas müügilupa

Urvaste seldsimajan tule Urvalinnu keeletsõõr

Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.

Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Klaari Anne

Võro keele huviliisilõ

Seo keväjä ja jo talvõlõpul saa võro kiilt oppiq neläl kursusõl. Naist kats ummaq Võromaal, üts Tartoh ja üts um internetikursus.

1. Võro keele kursus alostajilõ (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: välläütlemine, kiräviis ja grammatiga alostajilõ.
Aig: veebr-mai neläpäivilde kell 17.30-19.00, edimäne tunn 3. veebr.
Kotus: Haani rahvamaja kohvitarõ, Haani, Võromaa.
Oppaja: Jüvä Sullõv (juvasul@ut.ee)
Kursusõl um viil paar vapa kotust.

2. Võro keele tävvendüskursus (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: grammatiga, kirotamisõ ja kõnõlõmisõ kursus võro keele mõistjilõ. Loe edasi: Võro keele huviliisilõ