Silt: vabatahtlik tegevus

Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed

Vabatahtlikud nõu pidamas (Ööjooks 2011). Foto: MTÜ Rakvere Maraton
Ööjooks ja Kaitseliidu Viru malev lõid teist aastat koostööks käed, et tagada Rakvere Linnapäevade tipusündmuse- Ööjooksu rajajulgestus, meditsiiniline toetus ja sidevõimekus.

„Ööjooks on Lääne-Virumaa suur rahvaspordipidu ja Kaitseliidu Viru maleval on au antud ettevõtmist toetada, kuna see annab võimaluse osaleda meie kogukonna väe ja vaimu kasvatamisel,“ sõnas Viru maleva pealik kapten Rein Luhaväli.

Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm peab Kaitseliidu panust vabatahtlike ja tehnika näol Ööjooksu korraldajatele suureks lisaväärtuseks ning lisab, et partnerlus Viru malevaga oli eelmisel aastal sedavõrd positiivne ja tulemuslik, et malevapealikule tehti ettepanek koostööd tänavu isegi laiendada.

„Ööjooks soovib muutuda Viru maleva jaoks nr 1 spordiürituseks ning oleme valmis selle nimel kõvasti pingutama,“ räägib Ööjooksu eestvedaja ja idee autor Marko Torm. Loe edasi: Ööjooks ja Kaitseliit ühendavad taas väed

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL)  XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda  aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering). 

Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:

–          Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?

–          Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?

–          Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?

–          Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?

Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.

 Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.

Peost suhu?

Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik

Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.

Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.

Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?

Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.

Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Loe edasi: Peost suhu?

Toimuvad vabatahtliku tegevuse koolituspäevad

2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta.  Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus on käivitanud vabatahtliku tegevuse koolituspäevad.  Täna toimub venekeelne koolituspäev Narvas (täpsemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1658/tulemas-on-ida-virumaa-narva-venekeelne-koolituspaev

7. aprillil oodatakse vabatahtlikke Saaremaale(lähemalt: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Uudised/Uudised/1657/tulemas-on-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaev-saaremaal)

Loe juba toimunud koolituspäevade kokkuvõtteid: http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Euroopa-vabatahtliku-tegevuse-aasta-2011/Maakondlikud-vabatahtliku-tegevuse-koolituspaevad

Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta tähistamist Eestis koordineerib Siseministeerium. Rohkem infot EVTA kohta leiab: http://www.siseministeerium.ee/evta2011/ ja http://europa.eu/volunteering/et

Reedel korraldatakse Paides Vanalinna konverents

Sel reedel, 18. veebruaril peetakse Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) Vanalinna konverents, kus kõneldakse linnakogukondadest, vabatahtlikust tegevsusest, säästvast eluviisist, kogukonna nimel tehtavast heategevusest ja paljust muust.

Kava:
– Muinsuskaitse ja vabatahtlikud. Mis muutub Muinsuskaitses – Trivimi Velliste, EMS
– Tulevikuarengud ja linnakogukond – Hardo Aasmäe, Rooma klubi
– Muinsuskaitse kohaldumine tänapäeva säästva eluviisiga – Tarmo Elvisto, SRIK
– Heategevus kogukonna heaks – Valev Väljaots, Järvamaa Kogukonnafond
– Vabatahtlik töö Järvamaal – Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus
– SRIKid Eestis – Tallinna, Tartu, Viljandi ja Paide SRIK

Konverents algab kell 11 ja kestab kella neljani pärastlõunal, osalemine on tasuta. Loe lähemalt siit.

Konverentsi korraldavad Ühendus Weissenstein, Paide SRIK ja Järvamaa Vabatahtlike Keskus. Asukohainfo leiad siit.

Pärast konverentsi toimub traditsiooniliselt “Kolmkõla” festival, mille korraldajaks Leho Rubis.

18.30 Paide Raekojas kontsert RAAGADE VÕLUILM
vokaal – Manodz Dubey
rütmiinstrument (tabla) – Arno Kalbus
bambusflööt (bansuri) – Leho Rubis
piletiga

21.00 Kõhna Grete Galeriis (Tallinna tn 11) LUULEÕHTU GALERIIS – Lauri Sommer ja sõbrad
tasuta

Allikas: Rainer Eidemiller, Paide kogukonnakeskus, tel 5087217