rahvakultuur

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses saavad tunnistuse vaimse kultuuripärandi kursuse lõpetajad

Septembrikuust alates on Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses koos käinud innukad kohaliku elu eestvedajad. Need on inimesed, kes hoiavad oma kogukonnale ja kodupaigale omaseid teadmisi ja oskusi ning soovivad neid tutvustada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
Vaimne kultuuripärand hõlmab selliseid põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on meile omased ja olulised ka praegusel ajal: suitsusaunast ja hiiu huumorist suguvõsauurimise ja rannakalapüügini. Just need teemad on teiste seas juba nimistusse kantud või ootavad oma järge.
Kursusel õpiti tundma mitme Eesti piirkonna vaimset pärandit ning kõneldi, mida on selle hoidmiseks ette võetud. Sellest sündis elav arutelu: mida saab igaüks meist oma kodukohas ära teha? Lõpuks alustas iga kursuslane mõne sellise oskuse, nähtuse või teadmise uurimist, millest kirjutada Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus. Kursus oli osalejatele tasuta, seda toetas Euroopa Liit ja Eesti riik. „Kursus läks korda ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse on taas oodata põnevaid sissekandeid,” rõõmustas Rahvakultuuri Arendus- ja
Koolituskeskuse vaimse pärandi spetsialist Kristiina Porila. Evelin Povel-Puusepp Sauelt lisas: „Kodu-uurijate seltsingu eestvedajana olen saanud hulga ideid ja kinnitust, et kodukoha ajaloo talletamine, mälestuste kogumine ja oma pärandi hoidmine on väga vajalik.” Nimistu, mida haldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, ootab
sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu

Rahvatantsijad tunnustasid parimaid lokulaudadega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.

“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.

Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust: projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu. Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.

ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.

Põlva talupood kutsub kalja ja õlle valmistamise õpituppa

Homme, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlva talupoe tagakambris kalja ja õlle valmistamise õpituba, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varem ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus,” andis talupoe juhataja Eve Veski väikse ajaloolise ülevaate. „Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks.”

Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesem mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige „märjemad” pühad.

Tänapäeval on kodusest õlleteost saanud rahvakultuuri osa. On tekkinud uusi meistreid, kes oskavad seda märjukest valmistada ning siin-seal saab seda ka linnainimene maitsta.

Õllemeister Tauno Talivee juhendusel pannakse hakkama koduõlu. Räägitakse sellest, kuidas valmib kali. Saab degusteerida valmis koduõlut ning maitsta kaljajooki.

Palutakse eelregistreeruda hiljemalt 15. novembriks e-posti aadressil talupood@gmail.com teel, telefonitsi 520 6576 (Eve) või teavitada oma osavõtusoovist talupoe müüjat.

Oodatakse kandidaate Viljandimaa rahvakultuuri auhinnale 2011

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega ootab kuni 1. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid. Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist. Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.
Ettepanekuid saab esitada:
a) internetis www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt
b) paberkandjal blanketid on saadaval Viljandi maavalitsusest kabinet 206 kohapeal esitamiseks või võib saata postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse pl 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2011”.

Esitamistähtaeg on 1. detsember 2011 või vastava kuupäeva postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata. Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Kati Grauberg-Longhurst, Grete Sepp, Ivi Lillepuu,
Kai Kannistu, Leili Kuusk, Pille Kährik, Vaike Rajaste, Leida Mägi ja Märt Tomp.

Viljandimaa rahvakultuuri auhind antakse üle 7. jaanuaril 2012 Viljandis Pärimusmuusika Aidas toimuval tänuüritusel “Pärlipidu” koos Viljandimaa Spordiliidu, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja Kultuuripärliga.

Eelmisel aastal olid Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaadid Kersti Vunder, Tiiu Siim, Riina Mankin, Alli Laande, Leida Mägi ja Valeri Velbaum.

Lisainfo:
Kati Grauberg,
Viljandimaa rahvakultuurispetsialist
Tel +372 5567 5414
E-post: kati.grauberg@rahvakultuur.ee

Tartu folgiklubisse laulma ja tantsima!

Tartu Folgiklubis 4. novembril Mikk Sarve autoritund. Folgiklubi üritused toimuvad iga kuu esimesel reedel kell 18 Vilde kohvikus, Vallikraavi 4.

Folgiklubi algab ringmängutunniga, mida juhendavad Anneli ja Pääsu Silme Vilbaste. Nad juhendabvad ka autoritunni ajal laste rahvapärast meisterdamistööd.

Autoritunnis intervjueerib Ants Johanson regilaulik Mikk Sarve.

Õhtu jätkub tantsuklubis, pilli mängivad Siim Sarv ja sõbrad ning Tiinamai Keskapaik.

Rahvakultuuri ümarlaud Tartus

MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts (TRAKS) tähistab oma kümnendat sünnipäeva 4. novembril Tartu rahvakultuuri ümarlaua ja Tartu
Folgiklubiga. Tartu rahvakultuuri ümarlaud “KES SEE TEGI? – ISE TEGI, ISE TEGI!” algab Tiigi Seltsimajas kell 15.

Ümarlaua kavas:
– Millist kultuurielu näeme ette Tartu järgmises arengukavas? Mõttevahetust modereerib Ants Johanson.
– Milliseks kujuneb Tartumaa kultuurikoda? Tartumaa kultuurikoja töögrupi tööst räägivad projektijuht Margit Reinkubjas ja töögrupi liikmed.
– Aastal 2015 saab Vanemuise selts 150 aastaseks – ideed kuulutada aasta 2015 seltside aastaks tutvustab Valter Haamer.
– Salvestusstuudio Helikodu on töövalmis, ootab väljakutseid ja tutvustab esimesi väljaandeid – räägivad TRAKSi juhatuse esimees Toivo Sõmer ja Helikodu arendusjuht Meris Tammik, esinevad Tartumaa rahvamuusikud.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Tartumaa kultuurikoda kutsub arutelule

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda – maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega: Miks kultuurikoda vaja on? Milline on loodav kultuurikoda? Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema? Kes kuuluvad kultuurikotta? Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas? Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta? Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu – maavalitsuse, omavalitsuste – esindajatega?

Kokkusaamise kava on järgmine:
– Projekti “Kaasav kulturikorraldus Tartumaal” lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
– Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)
– Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
– Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
– Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
– Edasise tegevuskava kinnitamine

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad: Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts,Merle Ilm, MTÜ TuleLoo,Liis Jaamets, Rannu rahvamaja, Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja, Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel, Eve Koort, Alatskivi keskkool, Meelis Külaots, Konguta rahvamaja, Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool, Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus, Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa, Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu.

Vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17, projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee (Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige).

Tere tulemast regilaulutuppa!

Täna, 9. mail kella 18-20 tuleb kokku hooaja viimane regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs on prii!
Seekordne lehekuu laulutuba on kevadisel nigulapäeval. See on unustusse vajunud püha, mida peeti püha Nikolause auks peamiselt Setumaal ja Võrumaa idaosas ning tähistati tihti kirmase ehk külapeoga. Laulust laksuva peo peame maha meiegi! Et tegemist on ühtlasi hooaja viimase regilaulutoaga, siis laulame juba varakult läbi suve-, kiige- ja jaanilaulud, et siis suurele suvele väärika laulupagasiga vastu minna. Tule kohale ja laulame koos suve lähemale!
Rahvakultuurilembene sõpruskond Sinimaniseele

Tantsuklubis Lauri Õunapuu ja Tarmo Noormaa

Homme, kolmapäeval kell 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas järjekordne tantsuklubi.
Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Lauri Õunapuu (kandled, laul) ja Tarmo Noormaa (lõõtspillid, laul). Tavapärasest rohkem on kõlamas erinevaid tantsulaule ja uuemaid rahvalaule. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse lorilaule ja külapidude tantsumuusikat. Tantsuklubisse oodatud nii tantsu- ja laulusõbrad kui ka kõik need rahvamuusikud, kel on soovi üheskoos musitseerida.
Palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet maksab 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave: 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com.

Jürikuu tegemised Kurgjal

Kevad mõõdab üha pikemaid samme ja kevadekuulutajaid on juba nii puude otsas laulmas kui tänavatel põristamas. Ka Kurgja muuseumi töid määrab aastaring – talvised metsatööd on tehtud ja laut on täis tallede heledat häält. Muuseumipere eabpõnevuses, peatselt on hobusele Ramsile sündimas varss..
Talukultuurikoolis õpetatakse sel kuul korve punuma. Kahjuks on need grupid juba täis.

10., 17. ja 24. aprillil, algusega kell 12.00, kutsutakse aga kõiki mune värvima ja mängima lihavõttemänge. Kuigi lihavõtted on usupüha, tunnevad eestlased läbi sajandite neid kevad- ja kiigepühade nime all. Muuseumis saab vanade eestlaste kombel end virgaks ja ilusaks urbida, hüpata kehad kergeks, trikseldada ja koksida mune ning ajada lihavõttejuttu. Tegevust jätkub paariks tunniks ja lusti jagub nii suurtele kui väikestele. Tunnis osalemistasu on 3 €. Osavõtuks palutakse registreerida muuseumi meilil info@kurgja.ee või telefonil 445 8171.
Vt ka www.kurgja.ee

Ilmus Rahvakultuuri aastaraamat

RAhvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse väljeandena ilmus Rahvakultuuri aastaraamat 2010. Igal aastal ilmuv aastaraamat sisaldab artikleid aasta tähtsamatest rahvakultuurisündmustest maakondade kaupa, kusjuures tänavu on rõhuasetus vaimse kultuuripärandiga seonduval.

Aastaraamatus saab ülevaate aasta kesksest sündmusest – vaimse kultuuripärandi nimistu avamisest veebikeskkonnas Rahvakultuurikeskuse kodulehel. Samuti antakse ülevaade XXIII folkloorifestivalist Baltica 2010, II meeste tantsupeost, üle-euroopalisest kaerajaani tantsimise aktsioonist. Ka on juttu eelmisel aastal Rahvakunsti-ja Käsitöö Liidu poolt valitud puutööaastast, millega taotleti esemelise pärandkultuuri hoidjate omavahelise võrgustiku loomist ja meistrite kogemuste talletamist ning edasiandmist. Selleks korraldatud konkurss eesti-oma-puu tõi kokku 97 eriilmelist tööd.

Aastaraamatu järgmistel lehekülgedel on iga maakonna all vaid killuke olulisematest rahvakultuuri sündmustest eelmisel aastal. Siin on juttu nii Hiiumaa jääteede kuldajast, Avinurme Elulaadikeskusest, koduleiva küpsetajast Luule Väinast Jõgevamaal, puhkpillimängijatest ja pasunakoorist Järva-Jaanis, Kullamaa Kihelkonnamuuseumist kui pärandihoidjast, sibulakasvatamise vanast tavast Peipsi ääres, Põlvas peetud Uue Ajastu festivalist, suitsusauna väärtustamisest ja Kai Leete aastast Võrumaal, Leisi VäRKS-st, jahipidamisest kui vaimsest kultuuripärandist Valgamaal. Aastaraamat sisaldab ka rahvakultuuri statistilist ülevaadet aastast 2010.
Vaata http://www.rahvakultuur.ee/?s=122

Cätlin Jaago ja Piret Päär ”Sõnade ja sõrmedega”

6. veebruaril kell 16 on kõik muusikahuvilised oodatud kontserdile Haanja rahvamajja!

Kontserdil esitleb Eesti üks silmapaistvamaid pärimusmuusikuid CÄTLIN JAAGO oma värsket sooloplaati “Soolo” ning tutvustab peagi ilmuvat kogumikku “Eesti parmupill”, mis on mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest. Kogumiku kaante vahel leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus.

Muusikale vahelduseks räägib jutuvestja Piret Päär nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Cätlin Jaago tegutseb nii soolomängijana kui ansamblimuusikuna (Vägilased, RO:TORO, Udupasun, Elletuse). Tema ulatuslikus repertuaaris on lugusid ka vanemast pärimusmuusika kihistusest ja lemmikuteks just parmupilli- ja torupillilood. Cätlin Jaago koostöö Piret Pääriga algas juba 1999. aastal – ikka omamoodi jutuõhtutega, kus muusika ja jutulugu üksteist toetavad ning seeläbi kuulajatele elamuslikeks mälestusteks saavad.

Pileteid saab osta Piletilevist või tund enne kontserti Haanja rahvamajas.

Lisainfo: Ivi Rausi tel +372 5305 4164

Allikas: haanja.eu

Regilaulutuba viib osalejad lähemale esivanemate pärandile

17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

greengate.ee

Regilaulutekstid ja rahvapärane viiulimäng kolisid internetti

Valminud on Eestis ainulaadne netikogumik eestiviiul.rahvamuusika.ee, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile rahvamuusika huvilistele ja ka professionaalidele. Eripäraks on see, et kogumik ei saa iial valmis (nagu Tallinna linngi), siia lisanduvad pea iga päev uute lugude, artiklite, salvestuste, videodega. jne. Eesmärgiks on noodistada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad viiulipalad (mida on suurusjärgus u. 670 ühikut) ning riputada need kõigile kasutamiseks koos originaalsalvestatud helinäidetega. Puuduvad helinäited on pärit kaasaajast.

Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raivo Sildoja Pillitöökoda. Sisuline koostööpartner on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kelle omandisse kuuluvad originaal-helinäited ja -fotod, mida kogumik sisaldab.

Samuti on internetti kolinud eesti regilaulude andmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud – kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.

Lõuna-eestlased kepsutavad täna Tantsuklubis suupillide saatel

Täna, 24. novembril kell 20 saavad kõik rahvamuusikasõbrad Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) jalga keerutada suupillimuusika saatel.

Seekord on Tartu tantsuklubisse kutsutud musitseerima ansambel P.Ü.S.S. (Põlva ühinenud suupilli segased) ja teised suupillimängijaid Võrumaalt, Jõgevamaalt ja Tartust. Teiste hulgas musitseerivad suupillidel Avo Kuldmets, Eduard Einmann, Henrik Hinrikus, Hillar Surva, Ivar Kanarik, Jaak Eenloo ja Taivo Leis. Otse loomulikult on Tartu tantsuklubisse oodatud musitseerima ja tantsima ka teised rahvamuusikasõbrad,… kel on mahti ja lusti!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt palub enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 25 krooni , osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2010. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. novembril, 8. detsembril ja 22. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Teisipäeval, 16. novembril avati pidulikult lõõtsahelide saatel eesti Kultuuriministeeriumi saalis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koduleht.

Koostöös rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse ning Eesti kultuuriministeeriumiga valminud kodulehel olev nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis vaimset kultuuripärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on meile olulised.

Nimistu avamisel kutsus kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik Eestis elavaid kogukondi üles määratlema oma vaimset pärandit ja selle rolli kogukonnale ning otsustama, kas seda võiks ka vaimse pärandi nimistusse kanda.

Kodulehe avamisel näidati ka killukesi juba tehtud pilootprojektidest: vaimse pärandi kogumisest Hiiumaal ja Vanal Võrumaal. Helgi Põllo sõnul lähtusid nemad oma pilootprojektis põhimõttest tuua nimistu kaudu esile seda, mille poolest nemad teistest erinevad ja mis neile oluline on. Hiidlaste vaimset pärandit kajastab nimistus näiteks rõhkude tegemine, püstandaia tegemine, käkisupp, Hiiumaa koduõlu ja Hiiumaa pits. Loe edasi: Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu
ootab kogukondade initsiatiivi

Kihnu Kultuuriruumi pillitagavara suureneb

SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.

Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.

SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.

Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.

Allikas: Kihnu Leht

Mardipäeval peetakse Tartu rahvakultuuriümarlauda

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).

Päevaplaan:

Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.

Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.

Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.

Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.

Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht