28. novembril kella 11.30-13.30 annavad võrdõigusvolinik Liisa Pakosta ja voliniku kantselei jurist Siiri Grünbaum kodanikele võrdse kohtlemise teemal nõu. Nõustamine toimub Võru Kandles vabaühenduste päeval.
Lisainfo leiab siit: http://www.vordoigusvolinik.ee/norra-projekt/noustamine/
Tööandjatel on võimalik küsida infot selle kohta, kuidas oma organisatsioonis võrdne kohtlemine tagada.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.
Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.
Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.
Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi
Eesti Seksuaaltervise Liit asub ümber korraldama noortele suunatud amor.ee internetinõustamise teenust, et muuta see sihtrühmale kättesaadavamaks.
Eesti Seksuaaltervise Liidu projektijuhi Helen Kereme sõnul korraldatakse ümber seni toimunud noortele suunatud internetinõustamise teenus www.amor.ee keskkonnas, et muuta see edaspidi majanduslikult tõhusamaks. “Kodulehele luuakse põhjalik ja mitmekesine korduma kippuvate küsimuste otsingusüsteem, et noortel oleks võimalikult kiiresti leida oma tekkinud küsimusele kvaliteetne vastus,” ütles Kereme. “Lisaks uuendatakse, kaasajastatakse ja suurendatakse kodulehe kasutusmugavust, mis omakorda aitab kindlasti tõsta ka teenuse kättesaadavust. Näiteks on noortel edaspidi võimalik ka hõlpsalt meie kodulehte külastada läbi nutitelefoni.”.
www.amor.ee on noortele suunatud teabe- ja nõustamiskeskkond, kus 14-24 aastastel noortel on võimalik saada ajatundlikku nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Nõustamisega toetatakse noorte suhtlemis- ja toimetulekuoskusi seksuaalsusega seotud küsimustes, et teha vastutustundlikke ja tervislikke otsuseid isiklikus elus, hoiduda riskikäitumisest ja otsida nõu ning abi. Noori nõustavad tasuta 30 oma eriala asjatundjat, kellest enamik on arstid, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad (17-s noorte nõustamiskeskuses). Loe edasi: Eesti Seksuaaltervise Liit: Veebinõustamine on kättesaadavaim kvaliteetne seksuaaltervisealane nõustamisteenus noortele.
20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee või tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing
Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.
Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.
Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Loe edasi: Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal
Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.
HELVE LAASIK
Täna, 12. märtsil sai avalöögi arengukoostöö projekt “Toiduohutusreeglite rakendamine Gruusia ettevõtetes”, mille raames koolitavad Eesti spetsialistid Gruusia ettevõtjaid toiduohutussüsteemide alal.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron ütles täna Gruusia Toiduohutusametis toimunud avaüritusel, et toiduohutuse tagamisest on suur kasu kaubandusele. “Rahvusvaheliste standardite järgimine aitab nii Eesti ja Gruusia kui ka kogu regiooni kaubavahetust elavdada ning tagab tarbijate ohutuse,” rääkis Petron.
Projekti raames valitakse välja kaks-kolm pilootettevõtet Gruusias, keda 2013. aasta jooksul nõustatakse ohtude identifitseerimiseks mõeldud enesekontrollisüsteemi HACCP plaani koostamisel. Nõustamiste käigus koolitatakse välja ka kohalik ekspert, kes projekti lõppemise järel jätkab ettevõtjate toiduohutuse alast nõustamist Gruusias. Sügisel tulevad projektis osalejad õppereisile Eestisse, kus neile tutvutakse siinsetes ettevõtetes kasutatud lahendusi toiduohutusnõuete täitmisel.
Koostööprojekt kestab 2013. aasta lõpuni ja see läheb maksma ligi 50 000 eurot.
Täna pärastlõunal kohtub välissuhete ja arenduse asekantsler Olavi Petron Gruusia Põllumajandusministeeriumi aseminister Ilia Kvitaishviliga, et arutada põllumajanduskoostööd kahe riigi vahel.
Hiiumaa pered saavad alates märtsist tasuta õigusnõustamist ka Skype’i vahendusel.
«Kuna kümnendi alguses käisid mandri advokaadid õigusküsimustes Hiiumaal nõustamas, siis tekkis advokatuuril mõte proovida Hiiumaal ka pereõiguse projektiga. Nii leitigi lahendus, mis lubab vahetult anda õigusnõu, kuid mida ei sega näiteks Tallinna advokaatide ning Hiiumaa inimeste geograafiline vahemaa,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.
Lahendusega tulid välja Eesti Advokatuur, MTÜ Lastekaitse Liit ning Hiiumaa Lastekaitse Ühing projekti «Hea nõu lastega peredele».
Advokatuur on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas 2010. aastal alanud perede õigusnõustamist mujale Eestisse laiendada.
Nõustamine hakkab toimuma Kärdlas asuvas Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses (HUPS) aadressil Uus tn 2b. Kuna vestlusteks on vaja privaatsust ja täielikku konfidentsiaalsust, on olemas eraldi ruum koos vajaliku arvuti, internetiühenduse ja Skype’iga. Nõustamine toimub kolmapäeviti kell 15.00 – 18.00 ja ühe nõustatava tarbeks eraldatakse 45 minutit. Probleeme arvuti või interneti kasutamisega nõustab kohapealne töötaja. Lisaks tutvustatakse nõustamisel ka riigi õigusabi olemust ning abi saab ka asjakohaste abitaotluste vormistamisel.
Perenõustamises on kolm põhilist probleemide kategooriat Loe edasi: Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale
Homsest alates saab taas MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostöös tasuta nõu perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Kolmapäeviti kell: 15:00- 18:00. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 11 28. Arvestatud ca 45 minutit inimene, vastuvõtt igal täistunnil (3 inimest ühel päeval). Nõustamised toimuvad Endla 6-18, Tallinn.
Lastel ja lastevanematel on võimalus saada tasuta nõu helistades lasteabi nõuandetelefoni numbril 116111, Skype kaudu (lasteabi_116111), MSNi abil (kasutaja: info@lasteabi.ee) ja chat-lahenduste kaudu (vt www.lasteabi.ee).
Portaalile Koolielu.ee antud usutluses märkis nõuandetelefoni projektijuht Külli Friedemann, et Lasteabi nõuandetelefonile tehakse umbes 300 kõnet kuus. Kõige sagedamini helistatakse pärast kooli ja õhtusel ajal. Helistajatest enam-vähem pooled on lapsed ja pooled täiskasvanud.
Peamiselt on murekõned seotud kooliga. Näiteks uuritakse, mida teha siis, kui tundub, et õpetaja ei ole õpilaste suhtes alati objektiivne, antakse märku eakaaslastest, kes ei ela helistaja arvates just kõige turvalisemat elu ja räägitakse ka suhteprobleemidest.
Kõnede vastuvõtjad on valdavalt pikaajalise töökogemusega sotsiaal- ja noorsootöötajad või psühholoogid, kes on läbinud ka vastavad koolitused. Nende peamine sõnum kooliõpetajatele on see, et koolikiusamisse – toimugu see koolis, kooliteel või internetis – peavad sekkuma täiskasvanud ning võtma selle lahendamises juhtrolli. Kõned nõuandetelefonile näitavad, et koolikiusamine jäetakse pahatihti laste endi „klaarida“.“
Helistaja nime ei küsita ja samuti ei pea helistaja mõtlema sellele, kas tema mure on ikka piisavalt suur helistamiseks. “Ka väikesest murest võib saada suur! Rumalaid küsimusi meie telefoni jaoks ei ole, kõige rumalam küsimus on küsimata küsimus,” märkis Friedemann portaalile Koolielu. Telefonikõned küll salvestatakse, kuid seda parema klienditeeninduse eesmärgil. Loe edasi: Hädas last tuleb aidata!
Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.
Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.
Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.
Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.
Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel
