mõisad

Corelli Music – juubelihooaeg ja hingedeaeg isadega kaunimates mõisates

Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.

Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.

Corelli Music

Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa

Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa

Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid

Sagadi mõisa pööningul ootab mõisamuinasjutt

Sagadi härrastemaja pööningul on sellel suvel eksponeeritud reklaamiagentuuri Avart koostatud näitus „Mõisamuinasjutud“ 12 eripalgelisest Eesti mõisast. Näituse teeb aga eriliseks see, et igale mõisale on fotolavastuse kaudu loodud oma lugu – muinasjutt.

Projekti loovjuhi Valeria Kitajeva sõnul jutustavad „Mõisamuinasjutud“ erinevaid fotolugusid, kus kaunite modellide abil püütakse esile tuua iga mõisa saladus ja omapära. „Oleks väga tore, kui nähtu põhjal tekiks inimestel soov mõisaid vaatama minna, tutvuda nende ajalooga ning eelkõige avastada enda jaoks nii tuntud kui unustatud unikaalsed kaunid kohad Eestis,“ selgitas Valeria Kitajeva.

Projektis on kokku esitatud kaksteist mõisa: Saue, Ungru, Hõreda, Laupa, Vasalemma, Albu, Suure-Kõpu, Sangaste, Mooste, Alatskivi, Sagadi ja Kehtna. Mõisate valikul arvestati, et need oleks arhitektuuriliselt erinevad, mitmes etapis renoveeritud ning asuksid Eesti eri piirkondades. Lisaks kaunitele piltidele leiab näituselt iga mõisa kohta ka tutvustava teksti, mille koostajateks Valdo Praust ja Jaanus Kiili. Näituse fotod on teinud fotograaf Sergei Fridman.

Näitus jääb Sagadis avatuks suve lõpuni ning on külastatav muuseumi lahtiolekuaegadel iga päev kell 10-18.

Lisainfo: RMK Sagadi Metsakeskus, www.sagadi.ee, tel 676 7878

Ülenurmel on huviorbiidis Eesti soost mõisnikud

Eesti põllumajandusmuuseum korraldab täna, 21. novembril kell 11 Ülenurmel mõisakonverentsi “Eesti soost mõisnikud”.

Konverentsi peakorraldaja Ell Vahtramäe sõnul käsitletakse konverentsil kolme teemaderühma: mõisate omandisuhted sealhulgas eesti mõisnikkonna teke pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigile seisustele 19. saj keskel ja mõisate riigistamine 1919. Samuti antakse ülevaated eestlastest mõisnike majandustegevusest ning ajalooliste mõisate tänapäevasest seisust ja majandamisvõimalustest.

Talupojast mõisnikuks saamise võimalustest, eesti mõisnikkonna tekkest ja arengust räägivad Tiit Rosenberg ja Märt Uustalu. Mõisa(südame)te saatust pärast 1919. aasta maareformi käsitleb Kaarel Vissel ning tänapäevasest seisust Valdo Praust. Üksikutest, kuid tüüpilisematest eestlastest mõisaomanike tegevusest, majandamismudelitest ja sotsiaalsest staatusest annavad ülevaate Kersti Lust, Elvi Nassar ja Kersti Taal. Eesti põllumajandusmuuseumi kogudes leiduvat teemakohast materjali tutvustab Lembit Karu.

Eesti põllumajandusmuuseum paikneb ajaloolises Ülenurme mõisas, mille kaks viimast omanikku olid eestlased Georg Riik ja Peeter Muna. Pärast mõisa riigistamist 1920. aastal läks territoorium jagamisele Peeter Muna ja tema väimehe polkovnik Viktor Puskari vahel. Konverents toimub kultuuripärandi aasta raames ning on pühendatud Eesti põllumajandusmuuseumi 45. aastapäevale.

Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Esmaspäeval, 27. mail kell 13 kirjutatakse Lasila mõisas Lääne-Virumaal allkirjad kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule kontserdiagentuuri Corelli Music pikima ajalooga, sel suvel 15. toimumisaastat tähistava heategeva kontserdisarja “Eesti mõisad 2013” ideede õnnestumiseks. Sel aastal toetab sari veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri muretsemiseks mõisasaali on koostööks jõud ühendanud Lasila Põhikool, Rakvere Vallavalitsus ja Corelli Music, keda esindavad kooli direktor Katrin Murakas, vallavanem Aivar Aruja ning kontserdiagentuuri kunstiline juht Mail Sildos. Lepingu pooled on võtnud endale heast tahtest kohustused lootuses ja usus, et üheskoos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured.

“Eesti mõisad 2013” kontserdid on 19. juunil Atla mõisas ning 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Juunis esineb võluv prantslannast klavessiinitar Elisabeth Joyé, koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga ning juulis kontratenor Ka Bo Chan koos barokkansambliga Corelli Consort, kõiki mõisaid tutvustab Jüri Kuuskemaa. Sari pakub selle suve viie mõisakontserdi publikule ja kõigile metseenihingega inimestele, kultuuriteadlikele sponsoritele ja toetajatele võimaluse anda oma panus Lasila mõisakooli klaverifondi.

Hea Tahte Koostöölepingu peamine eesmärk on koguda raha Lasila Põhikoolile vajaliku uue klaveri muretsemiseks, et asendada mõisakooli saalis olev vana klaver uuega veel sellel aastal. Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et korralik klaver mõisakoolis annab palju juurde ka ajaloolise mõisa saali kaunile interjöörile. Loe edasi: Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Lõppenud aasta viimastel päevadel ilmus kirjastusel Varrak sarjas «101 Eesti ….» üheteistkümnes raamat, mis seekord koondab Eesti arhitektuuri kuldvara.

Valiku koostajaks on Eesti Arhitektuurimuuseumi rajaja, sadu arhitektuuri ja linnaplaneerimist käsitlenud artikleid ning üle kümne arhitektuuriraamatu avaldanud kunstiteadlane, filosoofiadoktor Karin Hallas–Murula. Loe edasi: Kaks mõisat valiti Eesti arhitektuuri kuldvarasse

Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Kuni neljapäeva südaööni ootavad hääli Puhka Eestis Facebooki lehel videoblogi „Eile nägin ma Eestimaad” osalejate videod, mis kajastavad blogijate eelmise nädalavahetuse puhkust Eestimaa mõisates ja lossides.

Puhkamas käisid Mariliis ja Sigrid Põlvamaalt, Kairi ja Rauno Tallinnast ning Maren ja Mihkel Viimsist. Videoid saab näha ja hääli anda siin.

Veidi enam kui kahe nädala eest alanud seiklusmängu videoid on youtube.com „Eile nägin ma Eestimaad“ kanalis tänaseks vaadatud ligi 11 000 korda.

„Senised iganädalased võitjad on alati kogunud umbes nelisada häält ja loodame, et finaali lähenedes kasvab hääletajate hulk veelgi,” kommenteeris mängu korraldaja Regina Soop Alfa-Omega Communicationsist. „Tegemist on vahvate seiklejatega, kellel on lisaks reisitahtele üllatavalt head videomonteerimisoskused, mistõttu on loodud ülesvõtted väga kaasahaaravad. Loodetavasti innustavad blogid nii mõndagi inimest oma sügisest puhkust just Eestis veetma,” lisas Soop.

Möödunud nädalavahetuse teemaks olid mõisa- ja lossipuhkus. Lahemaa rahvuspargi mõisaid – Palmset, Sagadit ja Vihulat – avastamas käinud Kairile ja Raunole jäi lisaks uhketele hoonetele sellest nädalavahetusest eriliselt meelde ka Käsmu rand. Kairi sõnul võiks ta hea meelega sinna ka mõne aja pärast elama kolida. „Hea ja rahulik koht, kus mõnusalt sõprade ja pere seltsis aega veeta,” lisas ta. Loe edasi: Seiklusmängu jäänud kolme paari ülesvõtted ootavad hääli

Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas

17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.

Corelli Music toetab heategevuslike mõisakontsertidega Uderna hooldekodu

Agentuur Corelli Music alustab tänavusuvise menusündmuse, heategevusliku kontserdisarjaga „Eesti mõisad 2012”, kus Eesti mõisate ilu ja ajalugu ühinevad barokkmuusika ja metseenluse ideega. Juba aastast 1999. eri mõisates korraldatud sarja kauni barokkmuusikaga kontserdid külastavad tänavu 19.–22. juulil Suure-Kõpu, Saka, Vihula ja Uderna mõisaid. Sel aastal läheb publiku ja metseenide sihtannetus Uderna mõisas asuva SA Uderna Hooldekodu välisvalgustuse rajamise fondi. Sarja peaesineja, barokkansambel Corelli Consort tähistab tänavuste kontsertidega oma juubelihooaega.
Barokkansambel Corelli Consort koos fagotimängija Peeter Sarapuuga esitab ajastu pillidel kauni barokkmuusikaga kava, Eesti luuleklassika pärle esitab näitleja Guido Kangur. Mõisate ajalugu ja arhitektuuri tutvustab oma tuntud muhedal moel kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, Saka mõisas Tõnis Kaasik. Kontserdid toimuvad neljapäeval, 19. juulil Suure-Kõpu mõisas, reedel, 20. juulil Saka mõisas, laupäeval, 21. juulil Vihula mõisas ja pühapäeval, 22. juulil Uderna mõisas. Kontserdid algavad kõikjal kell 18.

Maidla mõis avab veinikeldri

Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri

Mõisamängude kontserdisari jätkub Hummuli, Rogosi ja Kõpu mõisas

Kontserdid toimuvad 27.septembril kell 10:20 Hummuli mõisas ja kell 14:00 Rogosi mõisas ning 28.09 kell 11:00 Kõpu mõisas. Esineb ansambel Una Corda koosseisus: Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene Nael (klavessiin).
Kavas: Peeter Süda, Raimo Kangro, Cyrillus Kreek, Mirjam Tally, Ester Mägi, Arvo Pärt – originaallooming ja seaded.

Ansambel Una Corda (itaalia keeles „ühel keelel“; nime võib mõista ka sõnademänguna kui „üks akord“) on üks omanäolisemaid ja kindlasti ainulaadne, väga erilise kõlavärviga pillikooslus. 2009ndal aastal kokkutulnud ansamblisse kuuluvad kolm erinevat näppepilli – klaveri eelkäija klavessiin (klavessiini keelte pihta ei löö mitte haamrikesed nagu klaveril, vaid keeli tõmbavad väikesed konksukesed), suursugune „jumalate pill“ harf ja eesti rahvamuusikast tuttav kannel. Kõigi nende pillide kõla on õrn ja läbipaistev, delikaatne ja helisev, ent ometi üsna erinev – nagu ka nende pillide ajalugu ja kasutusala. Ansambli liikmed, tuntud-tunnustatud muusikud, inspireerivad üksteist mitmeti. Ka heliloojana tunnustatud Liis Viira kaasaegset, improvisatsioonilisusesse kalduvat muusikatunnetust täiendab Ene Naela teadmistepagas varajase muusika maailmast ning rahvusliku värvingu lisab triole Kristi Mühlingu kandlekõla. Siiski pole tegemist rahvapilliansamblitest pärit lihtsa 5 või 7keelse kandlega, vaid Kristi tellimusel konstrueeritud erilise, tänapäevastele nõudmistele vastava kromaatilise kandlega. Ansambli repertuaaris kaalukaimal kohal on eesti muusika, mis hõlmab nii seadeid kui ka spetsiaalselt Una Cordale kirjutatud muusikat. Kavas on meie klassikute Peeter Süda ja Cyrillus Kreegi, aga ka uuema aja heliloojate nagu Raimo Kangro, Arvo Pärdi, Ester Mägi ja Mirjam Tally muusika.

Hoolimata vähesest tegutsemisajast on ansambli Una Corda kontserdikalender olnud väga tihe. Esinetud on nii erinevates kontserdisarjades kui ka festivalidel, mille korraldajateks on olnud Eesti Kontsert, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Kandleliit ja Muusikasõprade Selts. Koostöös Klassikaraadioga on Eesti Raadio muusikafondi salvestatud rohkem kui plaadijagu eesti muusikat, mille hulka kuuluvad nii ansambliseaded (Peeter Süda, Heino Eller, Cyrillus Kreek, Ester Mägi, René Eespere), heliloojate seaded (Helena Tulve, Mirjam Tally) kui ka originaalteosed ansamblile (Elo Masing, Liis Jürgens, Märt-Matis Lill).

Matsalu mõisas alustatakse Eesti metsa lugu – mõisaaeg

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Kontsert rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud kontsertsarjast “Eesti metsa lugu” pöörab tähelepanu mõisaajale Eesti metsanduse loos. Muusikalise poole eest kannab hoolt vanamuusika ansambel Rondellus, pajatusi metsa tähendusest tol ajal räägib Ott Sandrak. Lisaks pajatajate vahetule kõnelemisele ilmestavad enamikke meie kontsertüritusi Taavi Varmi, Taavet Janseni ja Andres Tenusaare poolt loodud liikuva pildiga illustreeritud ajalooetappide lühiülevaated, millel teksti loeb Aarne Üksküla.

1. juulil toimub kontsert Matsalu rahvuspargis, 2. juulil Pühalepa kirikus Hiiumaal.

Allikas: rmk.ee

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee