mahetoodang

Parim mahetootja 2014 on Konju mõisa talu

Eesti parimaks mahetootjaks 2014 valiti Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiimatoodete valmistamisega. Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi toodetav Urvaste kama.

“Klassikalise põllumajanduse kõrvale on tekkinud väga teadlik mahetootmine. Hektarite arv mahetootmises on hüppeliselt kasvanud, kuid peame pingutama selle nimel, et kodumaine mahetoodang jõuaks üha enam ka valmistoodetena kaubandusse,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar tänukirjade üleandmisel. “Huvi Eesti mahetoodete vastu on järjest suurenenud ja ka tootjad oskavad üha paremini mahekaupa välja pakkuda.”

Välja anti tiitlid “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014”. Fotod auhinnatseremooniast!

“Parim mahetootja 2014” on R Capital OÜ (Konju mõisa talu) Ida-Virumaalt, mis tegeleb põhiliselt kitsepiima tootmise ja töötlemisega. Teise preemia sai Arne Kokla Tõnise talust Hiiumaal ja kolmanda preemia sai Ants Schmidt Tuuma talust Võrumaal.

“Konju mõis väärib tunnustust eelkõige sellepärast, et nad on väga aktiivselt panustanud tarbijate teavitamisse ja tegelenud mahetoidu tutvustamisega. Talu peremees Martin Repinskiarendab tõsiselt kitsekasvatust, neil on üle 200 lüpsikitse ja tegelevad nii kitse- kui lehmapiima otsemüügiga,” rääkis Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest.

Parimaks mahetooteks valiti Urvaste Külade Seltsi “Urvaste kama”, teise koha sai OÜ Pagar Võtaks kanepiseemnetega rukkileib Öko eest ning kolmanda koha OÜ Wilawander mustsõstrasiirupi eest. Publiku lemmikuks valiti OÜ LaMuu Pistaatsiajäätis.

“Valikus oli palju erinevaid tooteid – piimatooted, mahlad, küpsetised. Eriti hea meel on, et turule on tulnud ka esimene valmistoode mahelihast,” ütles Airi Vetemaa. “Parima mahetoote Urvaste kama puhul on tegemist traditsioonilise tootega. Tore on see, et seda kama toodavad kohalikud aktiivsed naised.”

Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:

OÜ La Muu sidrunisorbett – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Allew Magusameistri šokolaaditrühvel puidust kinkekarbis – Eesti maitsete rikastamine välismõjudega, hea maitse ja atraktiivne pakend;
OÜ Koplimäe talu tatraküpsised – Oma talus kasvatatud tatra väärindamine;
Sirloin OÜ vinnutatud liha “Traditsioonitruu” – Esimene Eesti maheveiselihast valmistoode.

Tootjakonkursile kandideeris kaheksa mahetootjat üle Eesti. Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.

Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja -toodet valiti viiendat korda.

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid

13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.

Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.

„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“

Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.

Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.

„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.

Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.

Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.

Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabatahtlikuna osalema „Rohelise toote“ kampaanias

Tänavu oktoobris toimuv mahe- ja ökotoodetele tähelepanu juhtiv „Roheline toode“ ootab tegutsema vabatahtlikke üle Eesti. Eesmärk on muuta jaekettides müüdavad loodussäästlikud tooted tarbijale nähtavaks poeriiulitele kinnitatava „Rohelise toote“ märgise abil. Nii lihtsustatakse tarbijatel tervislike ja loodussäästlike valikute tegemist.

Abi vajatakse ennekõike vabatahtlikele sobivates kauplustes mahe- ja ökotoodete märgistamisel. Märgistamine toimub septembrikuus. Kampaania jooksul tuleb eelnevalt valitud kauplusi külastades teha kord nädalas ringkäik, märgistused üle vaadata ning vajadusel tooted korrektselt märgistada.

Vabatahtlikele pakutakse temaatilisi koolitusi ja juhendamist, korraldatakse ühisüritusi. Soovi korral „Rohelise toote“ kampaanias kaasa lüüa, tuleb registreeruda aadressil www.roheline24.ee/et/vabatahtlike-registreerimine oleva vormi kaudu.Samuti tuleb valida, millises poes soovitakse kaupu märgistada ja millistes tegevustes kaasa lüüa.

Lisainfo: www.roheline24.ee ja Facebook’i leht “roheline.”

Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Metsapealinn Rakvere tähistab Eesti Vabariigi iseseisvumise aastapäeva esmaspäeval, 20. augustil kogupere ökopäevaga Rakvere Kirikupargis, kus
mitmekesiseid tegevusi jätkub varasest keskpäevast kuni hiliste õhtutundideni – alates välijumalateenistusest, kirbuturust ja mahelaadast, õiglase kaubanduse filmidest ja kohvikust, keskkonnatelgi ning mitmekesise kultuuriprogrammini välja.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on taasiseseisvumise tähistamine Rakvere ökopäevaga Rakvere metsapealinna-aasta üks hilissuvised tippsündmusi, kus ühitame taasiseseisvumispäeva säästva, keskkonnasõbraliku ja õiglast kaubandust tutvustava mõtteviisi ja taaskasutuse propageerimisega. „Kutsun kõiki linlasi ökopäevale ja veetma koos mõnusalt aega,“ lisas Jaadla.

Ökopäev algab kell 11 välijumalateenistusega kirikupargis, kus Helle Lihtmõtestab oma jutluses lahti piiblit ja rohelist mõtteviisi. Jumalateenistusel musitseerib Rakvere Kolmainu koguduse noortebänd. Samas saab näha ka Pirita kloostri vaimuliku isa Vello Salo ingliskeelset rohelist piiblit.

Keskpäeval saab Kirikupargis hoo sisse kirbuturg. Korraldaja Rakvere Kultuurikeskuse direktori Keio Soomelti sõnul on huvi kirbuturu vastu olnud oodatust suuremgi, eelneva registreeringu järgi on müüjaid 60 ringis. „Müüma võib tulla veelgi, tasub lihtsalt kohale tulla ja kaupa pakkuma hakata,
müügialus tuleks sel juhul endal kaasa võtta.“

Ökopäevale kohaselt leiab samas aset mahetoodangu laat.
Loe edasi: Rakvere tähistab iseseisvuse taastamise päeva ökopäevaga

Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!

Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.

Loe edasi: Viljandimaal Naatsaku talus toimunud mahepäeva külastas rekordarv mahetoiduhuvilisi

Võru maavanem arutas võimalust rajada Kesk-Euroopasse mahetoodete pood

Võru maavanem Andres Kõiv arutas Taarapõllu talu peremehe Edgar Koltsiga võimalust Lõuna Võrumaa ja kogu Kagu-Eesti väiketootjate esinduskaupluse rajamise Kesk-Euroopasse.

Ühiselt tõdeti, et Võrumaal on väga huvitavaid ja erilisi tooteid, mida võiks suurepäraselt turustada ka väljaspool Eesti piire.

“Selleks, et meie head kaupa mujal Euroopas müüa, tuleb see sinna kohale viia, parim võimalus selleks oleks Lõuna-Eesti tootjate poe avamine mõne sellise riigi pealinnas, kus mahetooteid hinnatakse,” ütles maavanem Andres Kõiv.

Tema sõnul on selline ettevõtmine küllaltki kulukas, mistõttu on arukas seda teha mitmete ettevõtjate koostöös. Kolme maakonna mahetootjatest soovijatel on võimalik avada oma kauplus, mis oleks mingis mõttes ka laiema tähendusega, võimaldades tutvustada ka Kagu-Eestit.

Kõivu hinnangul oleks näiteks Taarapõllu tooted igati konkurentsivõimelised – praegu toodetakse seal üle 60 toote – alates mahlast ja marjajahust lõpetades marjakrõpsudega.

Praegu on 10 töötajaga talu eksportinud Taanisse ja Iirimaale, samas ollakse uutest turgudest väga huvitatud. Taarapõllu tooted on müügilettidel kõigis Eesti suuremates poekettides.

Taarapõllu asub Võrumaal Varstu vallas ja on tunnustatud Eesti mahetootja alates 2004. aastast. Ainuke lisand, mida toodetes kasutakse on sertifitseeritud mahesuhkur ja ka seda lisatakse toodetele võimalikult vähe. Talus on sertifitseeritud mahetootmisena mustsõstra, punasesõstra, vaarika, ebaküdoonia ja maasika istandused. Samuti kasvavad seal õuna- ja pirnipuud, ploomid, kirsid, astelpaju. Mahepõllumajandusena kasvatatakse maitsetaimi, rabarberit ja teisi köögivilju.

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas

Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist. Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee