Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.Toidutootmist ootavad kogu maailmas ees suured muutused. Intensiivpõllumajandus, mis kasutab enamjaolt taastumatuid ressursse, seisab teadlaste hinnangul lähikümnenditel tõsiste probleemide ees. Lahendused, mille poole on erinevatel põhjustel sunnitud liikuma kogu maailma toidutootjad, peituvad mahepõllumajanduse põhimõtetes. Miks?
Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.
Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.
Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu
Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas põllumajandusministeerium.
„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem. Seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode, kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse omaette teemale: taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“
Elen Peetsmanni sõnul on videote eesmärk tutvustada Eesti tarbijatele ka mahemärke, mille abil on võimalik poes mahetooted ära tunda. „Eestis märgistatakse mahetooteid nii Eesti riikliku ökomärgi kui ka Euroopa Liidu mahelogoga – nende olemasolu toodetel on kindlaks garantiiks, et tegemist on ökopõllumajandusest pärit toodetega. Tänaseks on mahetoodete valik tavakauplustes ning ka mahepoodide hulk juba piisavalt suur, et kõikidel soovijatel on võimalik eelistada mahedat,“ rääkis Elen Peetsmann.
Klipid on üleval Youtube’s www.youtube.com/maheklubi ning on mõeldud kõigile vaatamiseks ja kasutamiseks. Neid näitab ka rahvusringhääling 29.08.2011-25.09.2011 ETV-s ja ETV2-s.
Kõik filmihuvilised on lähiajal oodatud vaatama huvitavat dokumentaalfilmi “Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu”.
Film on valminud Austraalias 2010. aasta septembris ning jutustab loo Brookmani perekonnast ja nende permakultuuri põhimõtetel toimiva mahetalu eelloost ja arengust 30 aasta jooksul. Film erineb paljudest keskkonna, toidutootmise ja inimkonna tuleviku teravaid probleeme käsitlevatest dokumentaalfilmidest selle poolest, et keskendub probleemide asemel konkreetsetele lahendustele, mida saab üks perekond ette võtta nende probleemide leevendamiseks.
Kuigi Eesti kliima erineb Austraalia kliimast, siis põhimõtteid ja lähenemisviisi elupaiga rajamisele ja toidu kasvatamisele on sellest
filmist võimalik kindlasti õppida. Filmis on palju lühikesi intervjuusid pere liikmete, abiliste ja ka permakultuuri mõiste ühe autori David Holmgreniga. Samuti on intervjuude vahele pikitud animatsioone permakultuurse talu rajamiseks vajaliku maastiku profiili arvestamise ja vee liikumise analüüsi kohta. Lühike episood on ka linnade jätkusuutliku planeerimise teemal. Filmi pikkus on 1 tund 8 minutit, film on inglise keeles eestikeelsete subtiitritega. Loe edasi: Mitmel pool Eestis saab vaadata permakultuuri filmi
2. oktoobril kell 11 korraldab Rõuge lähedal asuv Alt-Lauri ökotalu koos teiste toiduringi taludega kapsapäeva.
Kapsapäeval on plaanis suur kapsaste suur maitsmistest, hapukapsa tegemise õpituba, kapsalõuna ja jututuba, kus arutatakse, kuidas kapsast säilitada, koristada, kasvatada. Kohapeal on võimalus täiendada oma talvevarusid toiduringi talude toodanguga. Täpsem info pakutavatest toodetest koos hindadega tuleb järgmisel nädalal. Küsimusi, tagasisidet ja tellimusi ootab talu perenaine Kaja Kesküla e-posti aadressil mae.lauri@gmail.com.
Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).
Parima mahetootja kategoorias tuli teiseks Aivar ja Tiiu Siimu OÜ Elujõud ning kolmandaks Aili ja Tõnis Taali OÜ Taali Mesila. Parima mahetoote kategoorias pälvis teise koha Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha Orapera ökotalu kohvijook „Taluhommik”.
„Konkurssidega soovime tunnustada tootjaid ja tarbijaid, kes nõuavad järjest enam mahetoitu,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Tema sõnul on positiivne, et Eesti ühiskonnas on kasvanud nõudlus puhta toidu järgi ja samas on suurenenud sellealane teadlikkus. „Rõõm on tõdeda, et mahetoodangu mahud on hakanud reaalselt kasvama, samas aga oleme veel kaugel sellisest olukorrast, mis meil olla võiks. See on tõsine väljakutse nii töötlejatele kui ka kaubandusele,” ütles Seeder.
Parima tootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid kokku 14 kandidaati ning tootekonkursil kandideerisid 18 talu ja väiketöötlejat kokku 41 tootega. Parima mahetoote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, lisaks mahevaldkonna esindajatele oli hindamiskomisjoni kaasatud kolm tippkokka.
Konkursid korraldas põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudi ja mahepõllumajanduse koostöökoguga.
Saaremaal ainsana speltanisu kasvatav Koplimäe mahetalu Pöide vallas sai LEADER-programmi toetusel uued viljatöötlemise seadmed, need võimaldavad laiendada sortimenti ja pakkuda teenustööd ka teistele talunikele, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Teraviljaveski ja teised viljatöötlemise seadmed, mille soetamiseks LEADER-programmist ligemale 700 000 krooni toetust saadi, kuuluvad ametlikult küll MTÜ-le Saare Mahe, kuid projekti eestvedajana leiab Koplimäe talu peremees Olev Müür, et moodsate töötlemisseadmete õige koht on just Koplimäe talu, kus Saaremaa mahetaludest ainsana tegeletakse oma toodangu töötlemisega.
Küll aga saavad Koplimäe talus oma toodangut töödelda ja kohaliku tootena tarbida edaspidi ka teised mahetalunikud, kes seni pidid müüma oma ülejäänud saagi jõusöödatehasele või mandri kokkuostjatele.
Erinevate teraviljade kasvatamist proovinud Olev Müür ise on nüüdseks pidama jäänud tatra ja speltanisu kui Saaremaa mõistes haruldaste põllukultuuride juurde. 2005. aastal speltanisu kasvatama hakanud Müür tõdes, et speltanisu saagikus on tavalise kultuurnisuga võrreldes küll üle poole väiksem, kuid samas on pika ja väärika ajalooga spelta toiteväärtus tavanisu omast palju suurem.
Kultuurnisu aretamisel on lähtud eelkõige suuremast saagikusest, spelta sisaldab aga poole rohkem proteiine ja rasva, palju on selles teraviljas ka kiudaineid, B-grupi vitamiine, aminohappeid, rasvhappeid ja karbohüdraate.
Ehkki ka spelta saagikuse tõstmiseks otsitakse erinevaid nõkse, huvitavad Olev Müüri eelkõige need oskused, mille abil saaks parandada tavanisu jahust kehvemate küpsetamisomadustega speltanisu kvaliteeti ja valmistada seeläbi paremaid küpsetisi.
Möödunud sügisel alustas Koplimäe talu koduköögis tatraküpsiste ja speltaküpsiste valmistamist ning huvi toodangu vastu muudkui kasvab. Mahaküpsiste valmistamisel kasutatakse kohalikku jahu ja lisaks eestimaistele mahemunadele ka Saksamaa mahevõid ja Brasiilia mahesuhkrut, mis paraku kajastub ka küpsiste hinnas. 100-grammise küpsisetuutu eest küsib talu 23 krooni, millele lisandub kaupluse juurdehindlus.
Edaspidi tahetakse osa küpsisetoodangust valmistada Saaremaa või baasil tavatoodanguna ja mõistagi ka odavama hinnaga. Üldse tahab talu tulevikus küpsisetootmisele suuremat rõhku panna ning ehitada välja eraldi tootmisruumid ja soetada suurema küpsetusahju. Kolmel hektaril speltanisu kasvatava Koplimäe talu speltajahu müüakse praegu Turu Köögis ja Kiratsi talupoes.
“Varem oli mul ikka priske varu, aga tundub, et asi on läinud järjest populaarsemaks ja ma kahtlustan, et sel aastal saan ma oma saagist kindlasti lahti,” rääkis Olev Müür, kes küsib speltajahu kilogrammi eest 35 krooni. Tänu LEADER-programmi toetusele on Koplimäe talus nüüd spetsiaalselt mahetootmise vajadusi arvestav Austrias valmistatud kiviveski, kus jahu metalliga kokku ei puutu.
Puidust korpusega veski on Olev Müüri sõnul üle ootuste hea ja teeb isegi parema kvaliteediga jahu, kui talus siiani kasutusel olnud sama firma väiksem veski. Tatart oli Koplimäe talul sel aastal maas kuus hektarit, kuid Olev Müür räägib kahjutundega, et mingid lõunamaised putukad pistsid tal sel suvel sõna otseses mõttes pool saaki nahka. Pealinnast kohal käinud spetsialistidki ei osanud midagi kindlat öelda, kuid arvasid, et tegemist on vapsikutega.
Varem pole mahetalus tatrasaagiga probleeme olnud. Tatrast valmistab Koplimäe talu jahu ja mannat, uued seadmed annavad võimaluse tatart ja speltanisu ka koorida ning valmistada tatrakruupi ja spelta-kruupi.
Augustis kuulutas Eesti Mahepõllumajanduse sihtasutus välja konkursi „Parim mahetoode 2010“. Sel laupäeval, 12. septembril teatatakse Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumis võitjad.
Laupäeval kell 11-17 toimub vabaõhumuuseumis suur leiva- ja kartulipäev.
Sassi-Jaani talu õuest saab maheõu, kus pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju, piima- ja lihasaadusi, mahlu, moose, jahusid, helbeid, maitse- ja ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.
Sassi-Jaani talu rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõllumajanduse põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid ja ettevõtteid. Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas, küsida nõu asjatundjatelt mahetootmise ja -toidu kohta.
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külastajad saavad valida oma lemmiku.
Kell 15.45 kuulutatakse Kolu kõrtsi ees välja konkursside „Parim mahetootja 2010″, „Parim mahetoode 2010″ ja „Külastajate lemmikmahetoode” võitjad. Parimate toodete väljaselgitamiseks tehakse koostööd Eesti tippkokkadega – Dimitri Demjanovi ja teiste ekspertidega Eesti Kulinaaria Instituudist.
2. oktoobril kell 11 korraldab Rõuge lähedal asuv Alt-Lauri ökotalu koos teiste toiduringi taludega kapsapäeva.
Eile Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AiS Saidafarm „Saida valge juust” (pildil).
