kodanikud

Kui kodanik haarab võimu…

Arved Breidaks, ajakirjanik

Nüüd on siis selge, et mitte ainult erakonnad, vaid ka vabakonnad suudavad hea tahtmise korral peaministri maha võtta nii, et erakondade abi selleks vaja ei lähegi. Peaminister Andrus Ansipi kurikuulsast „fooliumikõnest“ sai ilmselt talle endalegi üllatuslikult katalüsaator millelegi, mida pudelisse tagasi ajada on väga raske või sootuks võimatu.

Sellele ACTA teemal peetud sõnavõtule järgnenud ootamatult tugev vastureaktsioon virtuaal- ja pärismaailmas pani muidu enesekindlusest pakatava valitsus- ja parteijuhi ilmselt üle pika aja endas kahtlema.

Järgnenud vabandamine oli pigem rumalusega vahele jäänud koolipoisi lubadus enam mitte nii teha, kui küpse poliitiku kahetsemine üle piiri astumise eest. Ansip pidi tunnistama enda lüüasaamist ja sestap näib nüüd, ajalise distantsi pealt hinnates, tema otsus järgmise valitsuse moodustamisest loobuda, üsna loogiline.

Vabaühendused, kes ju valdavalt on ACTA teemal olnud valitsusega opositsioonis, võivad tähistada seega etapivõitu. Esmakordselt on pelgalt avaliku arvamuse survel viidud valitsusjuht olukorda, kus ta on olnud sunnitud teatama enda tagasiastumisest. Seni on alati on selle töö teinud ära konkureerivad erakonnad, kes aga sel korral ei saanud ilmselt arugi, mis tegelikult toimus. Loe edasi: Kui kodanik haarab võimu…

Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele

Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.

Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.

Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.

Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Vaba Eesti 20. aastapäävä aigu tulõt’ egäüts miilde, midä tä tuudaigu tekk’. Eesti vabas saamisõ hääs tetti är suuri asjo ka mikandin, mitte õnnõ pääliinan. Valgjärve telemast jäi Vinne väel är võtmada teno toolõ, et kats nuurt miist, Hassi Maanus ja Manglusõ Gunnar, märkse vällä väiku, a mõosa kavalusõ.

A nigu arvudi-as’atundja Hassi Maanus (42) noid herevit päivi miilde tulõtas, andsõ uma tähtsä osa ka timä naanõ Riina, parhillanõ Pikäjärve mõisaherrä Värtoni Relvo ja esieränis tähtsä roll oll’ ütel seoniaoni anonüümses jäänül Valgjärve vanainemisel…

Ollit 20 aastat tagasi Valgjärve telemastin tüül. Miä sõs tuudaigu juhtu?
Ma olli vahetusõ liigõ, 12 tunni oll’ vahetus: tuusama üü vasta 20. põimukuud ollimi Gunnariga õdagu katsast hummugu katsani. Ja sis naas’ki tuu tramburai pihta…

Kost ti teedä saiti, et ülepää midägi sünnüs?
Naanõ kotost helist’, maa oll’ värisnü ja klaasi klirisnü, ku tangi sõitsõva. Sõs naas’ Tal’nast kah teedüst tulõma, et määnegi jama om vallalõ. A midägi kimmäst es üteldä. Ku tangi olli Savõrnan tunn aigu är olnu, kell oll’ 11 paiku, sõs Värton helist’, et tangi naksi liikma, otsva Valgjärve masti. Nigu perän kuulsõ, oll’ Värton soldanit tii veeren viinaga juutnu ja näide käest tuu teedä saanu.
Ollimi Gunnariga katõkõistõ, edimäne asi – lassõmi mastitulõ är, nuu omma kavvõlõ nätä. A ümbre masti territooriumi om häste suur valgustõt aid ja tuu oll’ poolõ Savõrna tii pääle nätä, selle et om korgõ mäe otsan. Jagasimi är, et nuu tulõ piässi kah är laskma.
Telekast es saa määnestki teedüst: Kesktelevisioon näüdäs’ õnnõ balletti ja ETV pilti oll’ nii kavvas, ku soldani Aegviitu jõudsõva. Raadiosignaali võeti kah är. Lühkü lainõ saatjaga võtsõmi Eesti Raadio signaali vasta ja lassõmi eetrile. Pildis pandsõmi tuu värvilidse tabõli. Loe edasi: Hassi Maanus: Valgjärve telemast jäi napilt võtmada

Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Riiklikest päästekomandodest liiga kaugele jäävas Martna vallas Väike-Lähtrus alustasid tegevust vabatahtlikud päästjad, kes moodustasid mittetulundusühingu Vabatahtlikud Pritsumehed, kirjutab www.laanlane.ee

Martna vallavanema Tiiu Aaviku sõnul on vabatahtlike päästjate hulgas nii neid, kel on varasem päästjakogemus kui ka mehi, kes peavad alles esimese koolituse läbima. “Meestele oli tõsiseks ajendiks see, et neil on võimalik saada päästeauto. Tahet meestel on,” lausus Aavik. Ta tunnustas vabatahtlikke, sest mehed said oma jõududega paberimajanduse ning mittetulundusühingu loomisega hakkama.

Üks MTÜ eestvedajaist, praegu Väike-Lähtrus V&K Auto remonditöökojas töötav Argo Kliss ütles, et ühingus on tegevad 12–13 meest. Kolmel mehel on päästjakoolitus läbitud, kuid ülejäänud peavad käima kursustel, mis lähiajal Haapsalus toimuvad. Ka Kliss läheb kursustele, kuigi on mõned aastad tagasi päästjana töötanud. See kvalifikatsioon aga enam ei kehti. “Kui asi käima läheb, siis peab olema 24-tunnine valve, see on päästeameti nõue,” lausus ta. Loe edasi: Martna valla mehed asutasid tuletõrjeühingu

Pirita elanikud osalevad linnaosa arengukava koostamises

Pirital läheb käima linnaosa uue arengukava koostamine, mille valmimine on erinevatel põhjustel viibinud juba mitu aastat. Kodanikud ja kodanikuühendusd on oodatud protsessis osalema.

Arengukava koostamisega kujundatakse visioon Pirita arenguks aastatel 2012-2016, mis tagaks linnaosa jätkusuutliku ja plaanipärase arengu ning aitaks ühtlasi kavandada võimalikke investeeringuid. Arengukava loodetakse kehtestada 2011. aasta juunis ja see kehtib 2016. aasta lõpuni.

Töörühmades on esindajad nii linnaosavalitsusest, Pirita halduskogust kui ka Pirita kodanikeühendustest. Arengukava koostamise käigus on võimalik ka ülejäänutel kodanikel sõna sekke öelda ning esitada muudatusettepanekuid.

Allikas: www.tallinn.ee/pirita