kalender

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Ilmus ajalooline ja pooleldi käsitööline kalender

Maavalla kalender 10226 (2013), on valmistatud ajalooliste puust sirvilaudade ehk ruunikalendri eeskujul. Trükis tutvustab eestlaste põliste pühadega seotud tavasid ja uskumusi ning kasutab maakeelseid pühade- ning kuunimesid. Ruunimärgid juhatavad lisaks kätte kaheksa erinevat kuuseisu, mis aiatavad oma töid-tegemisi loodusega kooskõlas paremini kavandada. Kalendrist leiab ka selgitused, mis aitavad ruunimärke lugeda ning jagavad teavet tähtpäevade kohta.

Kalendrisse on valitud rahvakalendrist 34 püha ja tähtpäeva, mille maausuline tähendus ja kombestik on teada. Kasutatud on ka pühade põliseid nimesid. Nii kannab näiteks palmipuudepüha urbepäeva ja ülestõusmispüha munapüha nime.

Sirvikalender on trükitud erinevate värvidega väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on vanad ruunikirjad ja teisel küljel selgitav jutt. Kalender ilmub Maavalla koja väljaandena 35. korda. Sirvid lõikas linooli ning kalendri koostas ja kujundas Mana Kaasik.

Kalender valmis pooleldi käsitööna: ruunimärkides kalendri osa lõigati linooli, trükiti kõrgtrüki tehnikas paberile, lõigati ja mulgustati käsitsi. Lisaks on kalender kokku seotud maavillase lõngaga, mis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud. Kalender trükiti Eesti Trükimuuseumis.

Maavalla kalendri eeskujuks on 18. ja 19. sajandist pärinevad puust ruunikalendrid, mida on Eesti muuseumides tallel tosina jagu.

Kalendri kaanel kasutatud aastaarv 10226 lähtub niinimetatud Billingeni läbimurdest, mille toimumisaeg on meresetete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääaja järgne paisjärve vesi endale väljapääsu Atlandi ookeani praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast. Sündmusest, mida võib nimetada ka maa sünniks, möödub 2013. aastal 10226 aastaringi.

Lähipäevil jõuab Maavalla kalender müüki Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse.

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks 45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula wabakutseline marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula

Bioneeri vabatahtlike Terve Elu Kalender

Müügile on jõudnud järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused.

Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.

„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kui olete huvitatud kalendri ostmisest või lisainfost kirjutage kas rutiku@gmail.com, agnesmanniste@gmail.com või katrin@bioneer.ee. Kalendri hind on 10 eurot, millele lisandub vajadusel kulleriteenuse tasu. Tallinnas ja Tartus on võimalik kalendrit kätte saada ka ise sellele järgi tulles.

Vabatahtlike poolt valmis Terve Elu Kalender

Vabatahtlike abiga ilmus järjekordne terviklikku ja keskkonnasäästlikku eluviisi tutvustav Terve Elu Kalender, mis algaval 2012. aastal toob lugejateni üheskoos tegutsemise võlu ja väärtused
Ideid koostegemise võimalusteks leiab äsjavalminud kalendrist mitmeid. Näiteks saab lugeja teada, mis imeloom on couchsurfing või miks mängida geopeitust, aga ka sellest, et üks korralik põhumaja saab valmis vaid ühise jõupingutuse ehk talgutöö tulemusena ning et üheskoos jutuvestmisel on täita oluline roll kogukonna elus.
„Eestlaste hulgas valitseb arvamus, et oleme suured individualistid, kes naljalt kogukonnana või grupina midagi koos tegema ei kipu,“ kommenteerib seekordset teemavalikut kalendri toimetaja ja portaali Bioneer üks eestvedajatest Katrin Lipp. „Mõtlesime kalendritiimiga, et uurime siis järgi, kuidas meil lood ühistegevusega on ja kas see müüt peab paika. Lood kalendrisse valisimegi kui head näited koostegemise võimalustest, millest võiksid ehk innustust saada nii organisatsioonide eestvedajad kui ka lihtsalt pereinimesed ja koostegemisest huvitatud lugejad.“

Kokku on kalendris tutvustatud 57 koostegemise võimalust. Teemalugude kõrval on kalendris koht iga päeva planeerimiseks, samuti keskkonnasäästlikku elustiiliga seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktid.
Kalender on valminud MTÜ Terve Elu Kirjastus eestvedamisel, kõik lood on kirjutatud õhinapõhiselt ehk vabatahtlike kaasautorite poolt. Kalendri autorite ringi kuuluvad näiteks Eva Ladva, Agnes Männiste, Ekke Sööt, Rutt Sööt, Katrin Lipp ja mitmed teised toredad vabatahtlikud. Kalendri toimetaja on Katrin Lipp, projektijuht on Rutt Sööt. Kalendri kujunduse ja trüki teostas Ecoprint.

Paikuse vallal valmis esimene kalender

Nüüd on see tehtud, millest mitmeid aastaid räägitud ja Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits võib rõõmsa rahuloluga näidata valla asutamise 20. aastaks valminud oma kodukandi esimest kalendrit.

Kui Ille Riivits aasta viimasel volikogu istungil trükivärsket kalendrit tutvustas, noogutasid kõik kohal viibinud inimesed heakskiitvalt peaga ega osanud vist sel hetkel arvatagi, kui palju tööd, närvipinget, muret, otsinguid, katsetusi ja uusi proovimisi kogu ettevõtmine tegelikult nõudis. Seda tööhulka teavad vaid need, kellel taoliste asjadega kokkupuuteid on olnud. Palju abi osutas valla teabespetsialist Liilia Varik. Fotode otsimine polnudki nii hõlbus tegevus, kui alguses loodeti. Aga siiski leiti vajalikud pildid, sest Kadri Karjus, Annika Põltsam, perekond Saare ja Vello Bauer olid oma koduvallas liikudes kõige paremaid kaadreid tabanud.

Kaanepildiks valiti möödunud aasta üks tänuväärsemaid tegusid, milleks oli vana kitsarööpmelise raudteesilla taastamine ja mida nüüd peamiselt harrastussporti tegevad inimesed kergliikluse sillana saavad kasutada. Loe edasi: Paikuse vallal valmis esimene kalender

“Toidurahva kalender” ootab toiduürituste infot

Viis aastat tegutsenud ja selle ajaga Eesti suurimaks toiduajakirjaks saanud Oma Maitse alustas 2011. aasta jaanuarinumbrist uue rubriigiga «Toidurahva kalender», kuhu toimetus kogub võimalikult palju toiduga seotud ürituste eelinfot.

Ajakirja tegijad soovivad oma lugejatega jagada kõike Eesti toiduilmas toimuvat. Neid huvitavad näiteks maakondade, erialaliitude ja igasuguste muude organisatsioonide toiduüritused, kõikvõimalikud laadad, turud, õppepäevad, koolitused, esitlused, samuti kõik muu, mis mingit otsa pidi toiduteemaga haakub – kas või kulinaarsed kinoseansid, teatrietendused, performance’id, lumelinnade toiduskulptuurid, kohalikud toiduvõistlused jms. Ka joodavaga seotu on teretulnud.

Oma Maitse toimetus on tänulik, kui ka külauudiste lugejad neid andmete kogumisel aitavad. Toiduürituste info palutakse saata neile hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks meiliaadressil omamaitse@kirjastus.ee. Veebruarii kohta oodatakse eelinfot 20. jaanuarini.

Küsimustega saab pöörduda «Toidurahva kalendrit» vedava Margit Arndt-Kalju poole, meiliaadress: margita@kirjastus.ee

Ruhnu saare elanikud tegid ise kalendri

Sel nädalal leidsid kõik ruhnulased oma postkastist 2011. aasta kalendri, kus on peal nende oma saare lugu. Nimelt oli MTÜ Ruhnu Kultuurielu ilma igasuguse suurema jututa ja õige tasa valmis teinud ajalooliste fotodega Ruhnu kalendri.

Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.

Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.

Tori vallal valmis põrgulugusid pajatav seinakalender

Tori vallal valmis üheksas seinakalender, tuleva aasta kohta koostatud trükis tutvustab paikkonna lugusid, legende ja vanasõnu ning illustratsioonidena on kasutatud Tori muuseumi rajaja ning kogu riigis tuntud koduloouurija August Pulsti maale, edastas Pärnu Postimees.

Tori valla sotsiaalnõuniku Eha Säde sõnutsi teeb 2011. aasta kohaliku kalendri eriliseks see, et lood ja legendid on kirja pandud Tori murrakus.

“Neile, kellel lugedes mõni sõna või väljend selgusetuks jääb, on lisatud sõnaseletusi murraku mõistmiseks,” mainis Säde.

Seinakalendrit saab huviline endale muretseda vallamajast, muuseumist, Tori ja Jõesuu raamatukogust.

Trükise esikaant ilmestab tavakohaselt valla vapp, temaatilisel joonistusel on aga kujutatud põrguvahti koopa väravas, sest Tori põrgu rahvast pajatab rahvasuu igasuguseid lugusid.

Pärnu jõe kaldal silla ja kalmistu vahele jääv poole kilomeetri pikkune ja kümne meetri kõrgune püstloodis liivakivipaljandik on kantud “Eesti ürglooduse raamatusse” ning koobastiku pärast nimetataksegi seda paika põrguks.

Esimene Tori valla seinakalender koostati 2003. aasta kohta, trükistest on saanud paikkonna elu ajalooülevaated.

Ilmus Võrumaa maarahva kalender

Eile ilmus esimest korda Võrumaa maarahva pööratav seinakalender, mille iga kuud ilmestavale looduspildile on märgitud kuu kolm-neli olulisemat üritust maakonna erinevais paigus.

Paremal servas on väikesed pildid maakonnas toimunud üritustest. Omal kohal on ka meeldetuletused, nagu tuludeklaratsioonide esitamine märtsis jne.

Kalendrist saame teada, et 21. märtsil toimub Võrumaa noorteorganisatsioonide mängupäev Uue-Antslas, 11. juunil unustatud mõisate päev Rogosi mõisas, tuleva aasta jõulukuu 18. päeval on jõululaat Sandisuus jne.

“Kalendriga näitame, et meie talunikel ja Kodukandi liikmetel on maal elamise ja töötamise kõrval ka ühine kalender,” lausus koostaja Marika Parv, kes on nii taluliidu tegevjuht kui ka Kodukant Võrumaa juhatuse liige.

Koostaja sõnul rahastasid kalendri ilmumist nii taluliit kui ka kodukant. Taluliidu liikmed, külaseltsid ja koostööpartnerid saavad selle tasuta.

Mari-Anne Leht

Lilleoru annab välja heategevusliku ürdikalendri

Harjumaal Aruvalla külas tegutsev MTÜ Lilleoru sai valmis heategevusliku 2011. aasta ürdikalendri. Igalt müüdud kalendrilt läheb 15 krooni sihtasutuse Dharma loodud “Lastekodunoorte stipendiumifondi”, mis on mõeldud selleks, et aidata lastekodust pärit noori hariduse omandamisel ja iseseisva elu alustamisel.

Lilleoru ürdikalendris on iga kuu kohta väikesed positiivsed mõtteterad ja tervislikud nõuanded apteekrist taimetargalt Maret Makkolt. Taustaks imeilusad fotod Lilleoru Elulille pargist ja ürdiaiast loodusfotograaf Aimar Sääritsalt. Kui aasta läbi saab, võib kalendri osa välja lõigata ja kasutada trükist kui heade nõuannetega ravimtaimeraamatut. Seinakalender on A3 formaadis.

Oma panuse noorte abistamiseks saab anda igaüks, ostes kalendri ettetellimisega, sest kalendrid trükitakse valmis niipea, kui saadakse kokku trükkimiseks vajalik rahasumma. Kalendri saab tellida interneti teel siit. Kalender saadetakse tellijale koju hiljemalt detsembri alguses. Heategevusliku kalendri hind on 95 krooni, millele lisandub saatmiskulu.

Lilleoru on inimese terviklikku arengut toetav looduslähedane õppe- ja elukeskkond Aruvalla külas Rae vallas Harjumaal. Lilleorus asetseb kogu maailmas ainulaadne Elulille park ning mahepõllumajandusliku ürdiaia üks osa paiknebki just Elulille kujundi suurtel õielehtedel. Siia on rajatud peenrad, kus kasvatatakse väekaid ravimtaimi, millest valmistatakse kohapeal ka tervistavaid teesegusid.

Dharma “Lastekodu noorte stipendiumifond” on selleks, et aidata lastekodus kasvavatel põhi- ja keskkooli lõpetavatel noortel saada parem haridus ning võimalused oma iseseisva elu alustamiseks. Stipendiumid on suunatud tublidele noortele, kes alustavad iseseisvat elu ja plaanivad õpinguid jätkata kas kutsekoolis või ülikoolis. Noor võib ise otsustada, milliseks otstarbeks ta stipendiumi kasutab.

2010. aasta augustis maksti SA Dharma fondist välja viis 1000-kroonist stipendiumi põhikoolilõpetajatele ning viis 2000-kroonist stipendiumi gümnaasiumilõpetajatele.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee, www.dharma.ee

Ilmumas on metsarahva nädalakalender

Eesti Metsaselts on välja andmas traditsioonilist metsanduslikku nädalakalendrit „Metsarahva nädalakalender 2011“ oma igapäevaste märkuste, kohtumiste ja kontaktide märkimiseks.

Peale kõige muu, mis ühes heas kalendris sisaldub, on selles olemas ka suur hulk metsandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide kontaktandmeid ning metsarahva ettevõtmised-üritused 2011. aastal.

Kalendri tellimiseks kirjuta kiri aadressil kristel.arukask@metsaselts.ee. Rohkem infot leiab siit.

Lisainfo: Mart Kelk, 53490286, mart.kelk@mail.ee

Bioneer avas interaktiivse kalendri

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee tuli lugejate soovile vastu ja taastas oma kalendri uuel kujul. Uus kalender teeb Bioneeri interaktiivsemaks, sest lugejad saavad ise sinna kuulutusi lisada.

„Uus kalender pakub väärt võimalust muuta oma tegemised teistele nähtavaks ja olla aktiivne kodanik,“ ütles Bioneeri toimetaja Katrin Lipp. „Ootame kalendrisse infot eelkõige looduse-, vaimsuse-, kogukonna- ja keskkonnateemaliste sündmuste ja koolituste kohta. Kalendrit täites saab iga eestimaalane olla Bioneeri vabatahtlik kaasautor.“

Kalendrisse info sisestamiseks tuleb minna Bioneeri esilehele ja täita ära uue sündmuse lisamise ankeet. Sündmus jõuab kalendrisse pärast administraatori poolset kinnitamist.

Rohelise eluviisi portaali Bioneer lõi 2008. aastal MTÜ Ökomeedia ning praegu valmib portaal tänu vabatahtlike kaasautorite panusele. Eelmisel aastal andis keskkonnaminister Bioneerile konkursi “Aasta Keskkonnategu 2009” tänukirja. Nädalas jõuab Bioneeri kalender 5000-8000 individuaalse IP-aadressiga lugejani.

Kalender valmis Bioneeri projekti „Vabatahtlikud bioneerid“ raames. Projekti toetas Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismis ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Täpsem info e-posti aadressil katrin@bioneer.ee, telefon: 662 4605, Skype: katrin.lipp