Silt: ilm

Elektrita on veel üle 15 000 majapidamise

Täna hommikul kell 6 oli tormikahjude tõttu elektrita veel 15 800 klienti üle Eesti, teatas Eesti Energia. Kõige rohkem on vooluta majapidamisi Harjumaal (3949), Raplamaal (3827) ja Jõgevamaal (2099). Jaotusvõrgu ja partnerite brigaadid jätkavad tööd, et taastada inimestele elektrivarustus esimesel võimalusel. Enam kui 73 000 majapidamises on viimase tormi järgselt katkenud vool taastatud.

Tänaseks lubab ilmajaam, et puhub edelatuul 10-14, puhanguti 18, saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 23-27 m/s. Õhutemperatuur on +3..+6°C. Ka homme võib puhuda tuul puhanguti 22-27 m/s, aasta lõpupäeval see vaibub.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Meteoroloogid annavad lootust, et tuul rahuneb õhtuks

Norras Dagmariks ristitud torm saavutas seal maksimumi eile hilisõhtul ja jätkab nüüd võimutsemist Botnia ja Soome lahel. Soome läänerannikule on antud kõrgeima kategooria hoiatus, Peterburis on oodatav veetaseme tõus kaks meetrit üle keskmise.

Norras puhusid eile õhtul tuuled kuni 44 m/s ja tekitasid suurt kahju, kannatanutest teateid ei ole. Rannikul uppus küll Vene kalalaev, kuid kõik 36 meeskonnaliiget päästeti.
Orkaani tugevusega tuuled puhuvad ka Rootsis ja Soomes, väga palju majapidamisi on elektrita ja tugevasti on häiritud rongiliiklus. Ilma mõjuva põhjuseta ei soovitata liiklusesse minna.

Eestis mõõdeti täna hommikul Loksal maksimaalseks tuulepuhanguks 31 m/s. Pärnus ja Haapsalus vesi kriitilise piirini ei tõusnud, kuid Soome lahes jätkub merevee taseme tõus ja Sillamäel ning Narva-Jõesuus võib see tõusta üle kriitilise piiri.

Hommikul sajab veel mitmel pool vihma, pärastlõuna on sajuta ja ilm selgineb. Puhub lääne- ja loodetuul 10-16, puhanguti 20-25, põhjarannikul 16-22, puhanguti 25-30 m/s. Õhtuks tuul nõrgeneb. Sooja on 4-8°C.

Allikas:EMHI

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Trahter Veski. Foto: www.kultuur.info

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Ilm näitab oma karmimat poolt

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Instituut hoiatab, et käes on tormiste tsüklonite aeg.

Täna öösel pöördub tuul loodesse ja tugevneb sisemaal 20-22, rannikul 25-27, saartel kuni 29 meetrini sekundis.

Torm on juba kahjustusi tekitanud Saaremaal. Tugeva tuule tõttu ei sõida esmaspäeval  laevad Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Halbade ilmastikuolude tõttu on täna ja homme tühistatud kõik Lindaliini väljumised. Pileteid saab ümber broneerida ainult Lindaliini kassades Linnahalli sadamas, Kaubamaja kassas ja Makasiiniterminali kassas.

Lisaks on tühistatud Kärdla-Tallinn-Kärdla lennureisid.

Päästeamet märgib oma Facebook´i kodulehel:

Tsüklon Yoda on kogumas jõudu ja tahab ka Eesti puudega rammu katsuda, hoidke triikraud ja laetud mobiiltelefon taskus, kel õue vaja minna. Kainet pead!

Öösel vastu pühapäeva oli öökülm

Öösel vastu pühapäeva mõõdeti öökülma viies EMHi automaatilmajaamas, neist kõige madalam õhutemperatuur oli varahommikul Konuveres, kus temperatuur langes -1,2 kraadini.

Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi andmetel langes õhusoojus täna öösel alla nulli viies automaatilmajaamas: Kuusiku, Lääne-Nigula, Kasari, Konuvere ja Audru mõõdupunktis.

Ilmajaama ennustuste järgi pidi maapinnal õhutemperatuur langema kuni -2 kraadini ja kuigi see võis mõnel pool juhtuda, siis mõõdetud tulemuste järgi oli täna öösel kõige külmem Konuveres.

Sisevete temperatuur on langenud 12 kraadini, merevesi püsib 14 kraadi juures.

Tugev tuul on tulemas

Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale.  Rannikul tõusevad iilid 22-25, sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!

Allikas: EMHI

Kundas on sadanud meeletult vihma

EMHI kodulehekülje kohaselt on täna Harku vaatlusjaama andmetel Tallinna lähistel alates keskööst kuni kella 13ni sadanud 64,8 mm sademeid.

Rekord pole siiski Harku käes, sest Kundas oli viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sadanud 80 mm sademeid.

Kundale järgnesid Kloostrimetsa (54), Pakri (30), Narva-Jõesuu (26), Väike-Maarja (19), Lääne-Nigula ja Ristna (16), Heltermaa ja Vilsandi (14) ja Sõrve (11).

Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis pole viimase 24 tunni jooksul (kella 9 andmetega) sademeid aga praktiliselt olnud.

Allikas: www.ilmajaam.ee

Ilmast, millest siis veel!

Selle aasta juulis veel lund maas pole.

Räägitakse, et inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal parajasti on, ikka tahab ta muud. Nii on ka ilmaga. Saanud natuke nautida talverõõme, muuhulgas ka lumerookimist, unistame juba soojast suvepäevast rannas. Ja nüüd, kui väljas on pidevalt üle 30 kraadi sooja, otsin vähemalt mina varju jahedamates kohtades ja vaatan nukralt suuski aidanurgas. Seda enam, et ühel päeval (kui registreeriti kõrgeim UV-indeks) püüdsin päikesega sõbraks saada ja tulemuseks oli mitu päeva valutav tagumine pool (esimene pool õnneks kannatada ei saanud). Nüüd on minu sõbrad järvevesi ja T-särk. Pool suve on läbi, milline tuleb teine pool? Otsustasin pöörduda asjatundjate poole.

Ilmategija internetis ehk www.ilm.ee väidab hooajaprognoosis Norra ilmateenistusele toetudes, et august, september ja oktoober tulevad meil keskmisest kraadi võrra soojemad. Keskmise aluseks on võetud õhutemperatuur aastatel 1961-1990 (täpseid kraade kahjuks lisatud polnud). Prognoosis märgitakse sedagi, et kuna tegemist on kolme kuu kokkuvõttega, siis ei saa kinnitada, et iga kuu eraldi ühepalju keskmisest soojem tuleb. Võib olla ka näiteks nii, et üks kuu tuleb keskmisest tunduvalt soojem, teine jahedam ja kolmas normaalne. Kõlab samamoodi, nagu vahelduva pilvisusega päikesepaisteline ilm. Olgu veel lisatud, et Venemaa ilmateenistus prognoosis meile suveks enam-vähem normile vastava temperatuuriga ilma. Loe edasi: Ilmast, millest siis veel!

Saaremaad laastas keeristorm

Keeristormi tagajärjed Hakjalas. Foto: Irina Mägi, Meie Maa
Laupäeval Kaarma ja Kihelkonna vallas kahju tekitanud keeristorm murdis mitmel pool suuri puid ja pillutas mitmekümne meetri kaugusele esemeid, kuid inimesed ja hooned marutuules kannatada ei saanud, kirjutab tänane Meie Maa.

Kuigi suures osas Saaremaal säras laupäeva õhtul kella viie paiku päike ja lõõskas hingemattev kuumus, sattus osa Kaarma ja Kihelkonna elanikke kümmekonnaks minutiks kui teise maailma. Ägeda välgusähvimise ja kõuemürinaga alanud tuulispask paisus peagi tihedaks vihma- ja rahesajuks, kujsuures raheterad olid pöidlaotsa suurused.

Tuulispask liikus võrdlemisi kitsas koridoris, sest näiteks Astes oli maru tõttu kannatanud piirkonna laius kohati vaid ligi 300 meetrit. Pealtnägija sõnul oligi pärast tormi tõusnud tihedas udus sõites kummaline, et marus kannatanud piirkonda läbiv tee sõna otseses mõttes ujus vihmaveest ning järsku oli tee nagu lõigatult täiesti kuiv. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Jää ründas Mujaste küla Saaremaal

Jäärünnak Mujaste külas. Foto: Veljo Kuivjõgi
Reede hommikul oli Saaremaal Leisi vallas Mujaste külas rannamaanteel 50 meetri ulatuses poole kuni kahe meetri kõrguselt jää, mille neljapäeva õhtune torm Ingo oli tassinud. Liiklus oli varahommikul seal häiritud, kuni teehöövel jää tee pealt kraavi lükkas, kirjutab tänane Meie Maa.

“Jää oli üsna ebaühtlaselt tee peale tulnud, kahelt poolt oli tee korraks kinni. Ühe koha peal oli jääd nii kahe meetri kõrguselt, muidu nii poolest meetrist kuni meetrini,” kirjeldas olukorda Saaremaa Teede teemeister Vilmar Laak.

Suurt liiklusummikut sellest ei tekkinud, postiauto keeras tagasi ja üks Mujastes elav mees ei saanud Orissaarde tööle sõita. Torm jättis kindlustatud hooned rahule ja lõhkus kindlustamata riietuskabiinid. Loe lähemalt siit.

Allikas: Meie Maa

Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

Sulailmadega õhenev jää ei kanna!

Talvine kalapüük Võrtsjärvel

Soojemate ilmade saabumisega, mil päevasel ajal valitsevad plusskraadid, muutub paljude veekogude jääkiht õhukeseks ning murdub raskuse all kergesti. Palume inimestel hoiduda jääl käimisest ja lapsevanematel selgitada lastele jääle mineku ohtusid. Õnnetuse ärahoidmiseks ei tohi väiksemaid lapsi veekogude läheduses jätta järelevalveta! Õrnale jääle minek on eluohtlik! Külma vette sattunud inimese uppumise põhjuseks pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegevusvõime halvab. Hädasolijat tabab 4-kraadises vees, mis on Eesti oludes jääaluse vee temperatuur, kiire alajahtumine. Keskealine meesterahvas võib sel puhul teadvuse kaotada umbes 10 minutiga. Kuigi järvedel ja tiikidel võib kevade lähenedes jääkiht veel üsna tugev olla, tuleb arvestada, et voolaval veekogul sulab jää ilmaolude soojenemisel kiiresti. Jää peale kogunev sulavesi lisab koormust ning see muudab veekatte iga tunniga hapramaks. Samuti on jää alati õhem sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Peale kalameeste pakub veekogudel käimine suuremat huvi ja põnevust lastele, kes ohtusid reaalselt ei taju. Palume lapsevanematel sellele tähelepanu pöörata, selgitada lastele jääle mineku ohtusid ning mitte jätta väikesi lapsi veekogude läheduses järelevalveta.
 
Erki Remmelkoor
Lõuna-Eesti Päästekeskus
ennetustöö büroo juhataja

Foto: Elmo Riig, Sakala

Täna öösel sündis selle talve külmarekord

Kõige külmem oli täna hommikul kella 8 ajal Jõhvis, kus külma mõõdeti 33,4 kraadi.

Sünoptik Merike Merilain ütles Õhtulehe veebitoimetusele, et Jõhvis mõõdetud külmakraadid olid selle talve rekord. Veebruari külmarekord mõõdeti 1956. aastal, kui külma oli 39 kraadi.

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluskaardi andmetel mõõdeti täna varahommikul Lõuna-Eestis Korelas 33,3 ning Jõgeval 33 kraadi külma.

Pealinnas oli varahommikul 25,5 ning Tartus 26,8 kraadi külma.

Kõige soojem oli Saaremaal: Sõrve poolsaare tipus mõõdeti 15,5 ning Kuressaares 17,9 kraadi külma.

“Järgmised ööd võivad olla veel külmemad,” ennutas Merilain. “Vastu laupäeva ja pühapäeva langeb miinimumtemperatuur mitmel pool -30…-35 kraadini.”

Ilmajaam lubab tänaseks vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilma. Puhub ida- ja kirdetuul 1-7, saartel kuni 10 m/s. Külma on 14-20 kraadi.

Kylauudis.ee lisa: Võrus oli hommikul kell 9 külma -30 kraadi, päike paistis.

Külm teeb trikke

Halo. foto www.ilm.ee

Eestisse saabus põhjast ja kirdest väga külm õhumass, nii et päevalgi püsib temperatuur -10°C piires, kuid öösel langeb mõnel pool -20°C-st madalamale. Ka päikest näeb päevasel ajal paljudes kohtades. Seetõttu on head võimalused halonähtuste tekkeks! Seega võib taevas näha mitut päikest või ringi päikese ümber, valgusesambaid, mitut päikest taevas ja muid ilmaimesid. Nii tähendabki halo kreeka keeles ringi, ketast, samuti särapärga või oreooli.

Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal. Antarktikas ja Sahhas tekivad halod ka jääudus. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.

Seega pistke hoolimata külmast ilmast nina jopekrae vahelt välja ja vaadake taevasse. Pilti võib ka teha ning laadida see kodulehele www.ilm.ee, kus saab ka teisi halofotosid vaadata.

Krõbedat pakast jätkub terveks nädalaks

Arktiliste merede jääväljade kohal karmuse omandanud õhk voolab nüüd kaarega üle Soome Läänemere äärde. 

Üha kõrgemale kerkiv baromeetrinäit sillutab teed üha võimsamaks muutuvale kõrgrõhkkonnale, mis omakorda on garantiiks pakaselise ilma pikaealisusele.

Ilmajaam.ee

Tehke katused lumest puhtaks

Päästeamet soovitab katused lumest puhtaks rookida, et vältida lumeraskuse tõttu katuste sissevarisemist. Häirekeskus sai eile teate kahest lumeraskuse tõttu sissevarisenud katusest Tallinnas ja Pärnus, teatab ERRi uudisteportaal. Inimesed pääsesid varingutest vigastusteta. Kell 13.12 langes lumeraskuse all sisse Tallinnas Magasini 35a asuva Tallinna vangla territooriumil asuva abihoone katus. Kell 23.50 sai häirekeskus teate, et Pärnus Roosi 10 langes raske lume tõttu osaliselt sisse kolmekorruselise elumaja katus. Rohke lumi põhjustas palju katusevaringuid ka eelmisel talvel.

Täna lubatakse tuulist ilma, sooja on üle Eesti kuni kaks kraadi. Seega muutub lumi raskeks.

Kihnu sai ühenduse mandriga tagasi

ilmastik
Kihnu lennuk. Ants Liiguse foto

Pärnu Postimees annab teada, et Kihnu saar pääses täna kolm päeva kestnud ilmavangistusest.

Täna tegi Pärnu ja Kihnu vahet reise kaks lennukit. Peale Kihnu liinilennuki oli abiks Ruhnu lennuk. Kihnu lennuvälja andmete kohaselt oli tänaseks planeeritud seitse lendu.
Tagantjärele veetakse saarele toidukaupa, mis pidanuks sinna jõudma enne pühi.

Viljandi tänavatel kehtib lume tõttu eriolukord

ilm
Laupäeval Viljandis Väike-Kaare tänaval.

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et jõulu esimesel pühal, 25. detsembri keskpäeval kutsus Viljandi linnapea kokku linnavalitsuse erakorralise istungi ja kriisikomisjoni koosoleku, et arutada lumetormi tagajärgede likvideerimist. Linnavalitsuse teatel otsustati eraldada täiendavad vahendid lisatehnika ja tööjõu kaasamiseks ning koostati plaan olukorra normaliseerimiseks.
Kava näeb muu hulgas ette, et tänavatel, mille mõlemal poolel on kõnniteed, kasutatakse ajutiselt ühe poole kõnniteed lume ladustamiseks. Osa tänavate laius väheneb 3-4 meetrini ja selleks, et autod teineteisest mööda pääseksid, moodustatakse taskud.
Linnavalitsus palub mitte parkida autosid tänavate äärde, kus need takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad ja Männimäel ka KEK Tradingu parklad.

Tugevat lumesadu lubab ilmajaam veel terveks pühapäevakski.

Jõuluvana tuleb tuisulumise habemega

Euroopa ilmateenistuste alarmilehekülg on täis punaseid toone, vt meteoalarm.ee , seega olukord on tõsine ja igas riigis isemoodi – lõuna pool paduvihmad, põhja pool lumi, tuisk, jäide. Ei jäta tsüklon nimega Scarlett meidki puutumata, kuigi veel üleeile (22.dets.) jätsid kaks olulisemat mudelit meid suurte sadude ringist välja.

Tänased arengud kinnitavad taas algset arvutust pikalt kestva lumesaju saabumise kohta just jõuluõhtuks. Selleks ajaks peaks ka kirdetuul selle juhtumi maksimumi saavutama, ulatudes rannikul ja saartel iiliti 20 m/s, sisemaa l 7-13 m/s. Võrreldes Monikaga (kuni 26 m/s), on need numbrid tagasihoidlikumad ning tuul puid murdma ei kipu. Seega elekter jääb suure tõenäosusega pühadeks meid valgustama ja soojendama. Teede olukord saab üsna tõsine olema, sest pikalt kestev mõõdukas lumesadu võib aja jooksul anda sajuhulgaks mitmelgi pool 20 cm ja enam. Lumesadu ja tuisk võivad kesta 24. detsembri päevast kuni 26. detsembri õhtuni. 23. detsembri arvutustel on suurimad sajuhulgad tulemas Liivi lahe ümbruses ja samuti Lõuna- ning Kesk-Eestis. Scarlett ise on kestva saju ja tuisu ajal keskmega Poolas, jättes ematsükloni kaugele Itaaliasse jätkuvalt paduvihma valama.

Merike Merilain

Lume-ehmatus

Sulev Valner,
ajakirjanik

Lund sajab meie laiuskraadil igal aastal ja mõnikord päris palju korraga. See ei tohiks kedagi üllatada. Aga nii hullu lumetormi ei mäleta ka kogenud päästjad, kui selle nädala neljapäeval-reedel. Seega päris tavaline see olukord just polnud ja mitte ainult Padaorus, kus toimunu sobiks lausa väiksemat sorti katastrooffilmi stsenaariumiks. Õnnelikult lõppeva filmi omaks seejuures. Kas keegi filmimeestest võtaks selle ära teha? Või ETV? Julgen pakkuda, et paljud meist vaataks seda küll. Selline kena patriootiline lühifilm päästjatest, sõduritest ja lihtsatest inimestest hädas olijaid abistamas kaunistaks näiteks telekava 20.augustil 2011, kui tähistame Eesti iseseisvuse taastamise 20.aastapäeva. Tõsiselt mõtlen, ilma naljata. Loe edasi: Lume-ehmatus

Lumetormis hätta jäämise vältimiseks püsige kodus

Padaorus jäi täna öösel paarsada inimest lumevangi. Padaoru teekaamera pilt täna kl 11.22. Foto: Maanteeinfo
Maanteeinfokeskus annab teada, et seoses tuisu ja lumesajuga ei vasta teehoolde tasemed nõuetele. Võimalusel vältige liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud.

Liiklus seisab Tallinn-Narva maanteel Lääne-Viru maakonnas Padaorus ja Ida-Viru maakonnas Purtse piirkonnas ning Harju maakonnas Tallinnas ringteel Jüri ringristmikust kuni Luige ristmikuni.

Liiklus on tugevalt takistatud ka Järva maakonnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel Roosna-Alliku piirkonnas.

Läbipääsmatud on kõrvalmaanteed Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuure mõõdeti –2 kuni –5 kraadi.

Täpsem info telefonil 6781500 või lühinumbril 1510.

Allikas: Maanteeinfokeskus