emakeelepäev

Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Eile, 13. märtsil tähistati emakeelepäeva ja autasustati isamaalise omaloomingu konkursi võitjaid pidulikul aktusel Kanepi Gümnaasiumis. Isamaalise omaloomingu konkursil võtsid Põlvamaa õpilased omavahel mõõtu enda loodud isamaaliste joonistuste, luuletuste ja esseedega. Seekordsele konkursile esitati 96 joonistust 60 luuletust ja 6 esseed kümnest Põlvamaa koolist.

1-4. klassi õpilaste joonistuste seas sai esikoha Mirtel Ostra Ahja Põhikoolist, teise koha Perit Hindov ja Sirelin Ilves Viluste Põhikoolist ning kolmanda koha Moonika Kull Saverna Põhikoolist.

7-9. klasside luuletuste seast tunnistati parimaks Laura Kallari luuletus (Mikitamäe Põhikool), teise koha pälvis Erik-Villem Lehtmäe Saverna Põhikoolist ning kolmanda Kadri Kalve Kanepi Gümnaasiumist.

Parima essee kirjutaja tiitel läks seekord Kanepi Gümnaasiumisse ja 10-12. klasside kategoorias pälvis esikoha Karel Keldu. Teise koha sai Kati Justus ning kolmanda Cindy-Caroly Toomas, kes õpivad Räpina Ühisgümnaasiumis.

Üliõpilaste kategooriat esindas ja sai auhinna Mirell Lattik.

Välja anti ka kaks eripreemiat. Maavalitsuse eripreemia pälvis viiendate klasside parima luuletusega Darily Paalmann Põlva Põhikoolist. Võro Instituudi eripreemia ainsa võrokeelse luuletuse eest anti Getter Dolgõšev’ile Orava Põhikoolist. Koolide arvestuses sai kõige enam punkte ja rändauhinna “Põlvamaa Aasta isamaalisuse kandja” Juhani veel üheks aastaks enda hoolde Kanepi Gümnaasium.

Loe edasi: Põlvamaa isamaalise omaloomingu konkursil oli rekordarv osalejaid

Vikerraadio e-etteütlus toimub 13. märtsil

Tänavu korraldab Vikerraadio e-etteütluse emakeelepäeva eelsel reedel, 13. märtsil. Etteütlus kõlab raadioeetris kell 10.30 ja kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub samal hommikul Vikerraadio koduleheküljele. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad on võitjad.

Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid lisaks üldvõitjale premeeritakse eraldi kategooriate võitjaid ja kõigi osalejate vahel loositakse samuti välja auhind. Peaauhind on tahvelarvuti, lisaks saavad parimad raamatupoe kinkekaardid.

Vikerraadiol on palju kuulajaid Eestist kaugemalgi, sestap on tänavu juba kaheksandat korda toimuval e-etteütluse võistlusel uus kategooria välismaal elavatele eestlastele. Lisaks selguvad võitjad veel neljas jaos: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad ning muu emakeelega inimesed.

13. märtsil kell 10.05 algavas “Huvitaja” saates annavad Maris Jõks ja Peeter Päll kirjutajatele veel viimaseid juhiseid. Etteütluse tekst loetakse ette kell 10.30. Arvesse lähevad kõik enne kella 11 saabunud etteütlused. Pärast kella 11 uudiseid selgitatakse tänavune tekst üksikasjalikult lahti. Võitjad kuulutatakse välja “Uudis+” saates algusega kell 12.15.

E-etteütlust korraldavad koostöös Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Rahvusraamatukogus uuritakse emakeelepäeval lingvistilist metsa

Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäev toimub reedel, 14. märtsil kella 11–15 väikeses konverentsisaalis ja kannab pealkirja “Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita “Lingvistilise metsa” ainetel”.
Emakeelepäevast toimub veebis otseülekanne, mis on järelvaadatav Rahvusraamatukogu kodulehel.

Kava
11.00-11.10 Avasõna. RRi peadirektor Janne Andresoo
11.10-11.40 Kas loodus teeb keeletuks? Vladislav Koržets, kirjanik ja looduse jälgija
11.40-12.10 Perifeerne ehk pööningukirjandus. Veronika Kivisilla, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija
12.10-12.40 Kas oma juuri otsib ainult see, kel ladvas midagi pole? Mikitaga metsas ja merel. Marju Kõivupuu, folklorist, TLU/EHI vanemteadur
12.40-13.20 Puu-mõõga-mees. Jaan Tootsen, “Ööülikooli” üliõpilane ja Jaak Johanson, muusik
13.20-13.50 Semiootika metsade keelest. Timo Maran, kirjanik ja semiootik
13.50-14.00 Humanitaarteaduste saali näitust “Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” tutvustab saali juhataja Krõõt Liivak.
14.00-14.30 Sae teritamine lingvistilise metsa veerel. Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik
14.30 Rahvusraamatukogu regilaulu esitab RRi naiskoor.

Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valisid aasta keeleteoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“.

Ministrid tõstsid esile ka Narva koorikooli tegu „Eestikeelse repertuaari omandamine ja osavõtt noorte laulupeost „Maa ja ilm““ ning tunnustasid Heli Laanekase ja Ellen Niidu Wiedemanni eesti keele grammatika tõlget saksa keelest eesti keelde. Narva koorikool sai ka riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ juhtkomitee eriauhinna.

Rahvaauhinna vääriliseks hääletati (180 häält) „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine“, tegijaiks Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi.

Tihedat konkurentsi pakkusid võitnud teole „Ajakiri National Geographic eesti keeles“ (Erkki Peetsalu; 167 häält) ja „Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine“ (Tiiu-Ann Salasoo; 160 häält). Hääli said ka kõik ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod: „Elektrooniline õigekirjakäsiraamat „Sõnar“ (Martin Ehala; 153), Wiedemanni grammatika tõlge (136), „Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele“ (130), eestikeelse repertuaari omandamine (103), „Eesti-keskne raamatumess Helsingis“ (Eesti Kirjanduse Teabekeskus; 81) ja „Leksikon „Majandusarvestus ja rahandus““ (Jaan Alver; 71). Hääletamisel osalejaid oli 768, hääletada võis ka mitme keeleteo poolt. Loe edasi: Aasta keeletegu on kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele

Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 om Võro kultuurimajan Kannel võrokeeline täämbädsele imäkeelepääväle pühendedü kontsõrt. Kontsõrdil esitäse 11 kuuri valiku vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut.

Esitedäs 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töid ja muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu.

“Tulõ kirriv kontsõrt. Uma Pido muusikatoimkund uut kontsõrti viil tuuperäst, et edimäst kõrda saa elävän esitüsen kullõlda mitmit laulõ, midä 2013. aastaga 1. juunil tulõvalõ pidolõ valli kaalumi. Egäl kooril omma uma lemmiku joba tegünü. Hää, et Uma Pido om härgütänü ekstra võrokõisi jaos laulõ luuma nii mitmit muusikit!” kõnõlõs koorijuht Otsari Silja kontsõrti uutõn. Loe edasi: Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil

Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Eesti Pimedate Raamatukogu tegi emakeelepäeval kokkuvõtte võistlusest “Märka punktkirja!”. Võistluse eesmärk oli leida Eestis kohti ja tooteid millel on punktkirjas tähistused.

Punktkirjas numbreid leiti Tallinnas Erika 13a asuva munitsipaalelamu, Stockmanni kaubamaja, Shnelli hotelli ja Värska sanatooriumi liftikabiinide korrusenuppude juures, selgitusi Sisekaitseakadeemia jõusaali jooksutee juhtnuppude all, silte Tallinna ja Tartu moodsate tualettide seintel. Lennufirma Estonian Air lennukis Canadair Regional Jet 900 on punktkirjas märgitud istmeridade ja kohtade numbrid. Punktkirjas tähistusi on nägemispuudega inimeste organisatsioonide hoonetes ja pimedate tehnilistel abivahenditel. Tartumaal Kavastu kunagisel meiereihoonel asuval pimeda rahvajutustaja Kaarel Jürjensoni mälestustahvlil on tema nimi lisaks tavakirjale ka stiliseeritud punktkirjas.

Kauplustest võib leida Vipise loodustooteid ning Rootsis toodetud toidulisandit ja Poolas valmistatud küpsiseid, mille pakenditel on lisaks tavakirjale punktkiri. Mõnd marki veini pudelil on nimetus ka punktkirjas. Müügil on olnud Hiina päritoluga õiekujulisi mündihoidjaid, mille põhja all punktkirjas tähed e ja c ning numbrid. Soomest on ostetud seal tehtud küpsetuspaberit ja Rootsis küpsetatud piparkooke, mille pakenditel samuti punktkiri. Loe edasi: Selgusid võistluse “Märka punktkirja” tulemused

Lugemisühingu sünnipäevaürituste sari avatakse Paides

Eesti Lugemisühing tähistab käeoleval aastal oma 20. sünnipäeva. Selle sündmuse väärtustamiseks toimuvad paljudes kohtades üle Eesti lugemisüritused ühise pealkirja all „Loeme südamest!” Ürituste sari avatakse täna, emakeelepäeval Paides.

Päeval korraldab Paide Kultuurikeskus koostöös Järvamaa Keskraamatukogu, Järvamaa Muuseumi, Sirje Graubergi Laulukooli ja Paide Ühisgümnaasiumiga lugemispäeva linna 1.- 4. klasside õpilastele. Kell 15.00 ootab Järvamaa Muuseumis luuletaja Olivia Saar kohtumist eakama lugejaskonnaga.

Õhtul kell 18.00 on kõik lugemishuvilised Paidest ja mujalt üle Eesti oodatud Ajakeskusesse Wittenstein. Seal saab kuulata kirjandusõpetaja Anne Kivimäe ettekannet „Lugemisest… mure ja rõõmuga”, Paide Ühisgümnaasiumi näitetrupi luulekava „Milleks mulle tiivad, kui ma ei lenda” (Betti Alveri ja Heiti Talviku loomingu põhjal), laule Andres Siilaku esituses ning rahvamuusikat Silvi Tumanskajalt. Pidupäevatervitus on Eesti Lugemisühingu esinaiselt Maili Vesiko – Liinevilt.

Üritus on tasuta. Täpsema kava leiab siit.

Vladislav Koržets ja Riho Sibul annavad emakeelepäeva puhul Nõmmel kontserdi

Pühapäeval, 18. märtsil algusega kell 17 toimub Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) kirjanduskontsert pealkirjaga «Meeles ja keeles», kus esinejateks Vladislav Koržets ja Riho Sibul.

Emakeelepäevale pühendatud kirjanduskontserdil saab kuulda Koržetsi tekste nii tema enda kui ta hea sõbra Riho Sibula esituses.

Vladislav Koržets on tuntud muhedaid ja õpetlikke vahetekste pajatava keskkonnasaate «Osoon» saatejuhina, samuti kirgliku kalamehe ning kogenud kalaroogade valmistajana. Ilmselt veidi vähem teatakse teda luuletajana ja laulutekstide autorina, kelle sõnadele tehtud laule on esitanud Tõnis Mägi, Riho Sibul, Gunnar Graps, ansamblid Ultima Thule, Ruja jmt.

Piletid hinnaga 2 eurot on müügil Nõmme kultuurikeskuse valvelauas. Kontserdi ajal on võimalik osta ka Sibula ja Koržetsi autogrammidega CD-plaati «Kahemehesaag».

www.nommekultuur.ee

Head emakeelepäeva!

Täna peetakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsi, kus keeleasjatundjad ja kirjanikud arutlevad emakeele uuenemise üle. Sel korral on emakeelepäeva moto “Keele pidev uuenemine on meie kõigi asi…” (T. H. Ilves).

Konverentsi avavad tervitussõnadega Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ja Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Sellest, kuidas Kreutzwald meie keelt parandas, kõneleb Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi juhataja Aimi Hollo. Keelejäljest ja keele jäljest räägib luuletaja Kaur Riismaa. Lisaks tuleb juttu grammatikast (keeletoimetaja Egle Pullerits), blogikirjandusest (kirjanik Margus Tamm), keeleuuendusest (Eesti Terminoloogia Ühingu juhatuse liige Heikki Vallaste) ja näitusest “Eesti sõnaloome allikad” (RR-i humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivak). Täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Eesti keele ja kultuuri päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.

Salme koolis tähistati emakeelepäeva

Nagu kogu Eestis, nii tähistati ka Salme koolis 14. märtsil emakeelepäeva. Ettevalmistused selleks algasid aga palju varem. Vabariigi aastapäeva eel kuulutati koolis välja luulekonkurss teemal “Isamaa ja emakeel ehk Isa maa ja ema keel“. Parimad selgitati välja kooliastmeti, 1.–3., 4.–6. ja 7.–9. klass.

Noorema vanusegrupi (1.–3. klass) emakeeleviktoriini võitnud võistkonna (2. klass) liikmed (vasakult) Jan-Silver Õun, Helena Aavik ja Emma Treirat. Foto: Ivi Saar

Konkursi lisatingimus oli, et luuletuse ridade esitähtedest moodustuks sõna “emakeelepäev“, suurematele lastele lisandus teiseks variandiks „Kristjan Jaak Peterson“.

14. märtsil pärast teist tundi kogunes kogu koolipere teise korruse fuajeesse emakeelepäeva tähistama. Selleks ajaks võis seinalt lugeda ka paremaid luuletusi. Valik oli tehtud nii, et igast klassist valiti välja kolm paremat, lisaks veel mõned huvitavamad. Pingeritta neid rohkem ei seatud – parimad lihtsalt olidki parimad! Mainimata ei saa siinjuures jätta, et konkursist võttis osa praktiliselt kogu kool.

Emakeeleõpetaja Tea Merivald avas kogunemise lühikese ülevaatega emakeelepäeva olemusest ja tähistamisest. 7. klassi õpilased olid lavastanud katkendi Juhan Liivi “Varjust“ – lõik sellest, kuidas mõisalapsed arutlevad eesti keele üle, kas see keel üldse on sobilik nii üleva asja nagu kirjandus jaoks ja mida arvata talupoiss Villu luuletustest.

Pärast katkendi ettekandmist läks sõnajärg 6. klassi õpilastele, kes tõid koolikaaslaste ette F. R. Faehlmanni, C. R. Jakobsoni ja K. J. Petersoni mõtteid ning arvamusi eesti keelest.

Päev jätkus pärast lõunasööki, kui klasside kolmeliikmelised võistkonnad hakkasid kooli raamatukogus lahendama keeleteemalisi ülesandeid – ikka nii, et kolm klassi koos ja kolmel vahetunnil. Lahendada tuli nii ristsõnu, rahvatarkusi, mõistatusi kui ka ülesandeid, mis vajasid konkreetset keele tundmist. Lapsed olid tublid: esimeses kooliastmes oli võidukas 2. klass, teises kooliastmes 6. klass ja kolmandas 9. klass.

Ivi Saar, Salme kooli raamatukoguhoidja

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Täna on emakeelepäev

Kristjan Jaak Petersoni monument Tartus Toomemäel.

Vastseliina gümnaasiumis algab kell 12 eelmise aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus, mida peetakse traditsiooniliselt emakeelepäeval. Tervitusega esinevad president Toomas Hendrik Ilves ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Üritusest on otseülekanne aadressil http://uttv.ee.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas siis selle maa keel

laulutuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?

(Kr.J.Peterson)