Silt: Eestimaa Looduse Fond

Noore looduskaitsja auhinna pälvis Riho Kinks

Nooreks looduskaitsjaks valiti ornitoloog Riho Kinks, kes viimati paistis silma jäälinnu aasta eestvedajana. Auhind ja sellega kaasnev 700-eurone stipendium antakse üle homme Eestimaa Looduse Fondi 24. sünnipäeva tähistamisel.

Riho Kinks on töötanud kümmekond aastat Eesti Ornitoloogiaühingus (EOÜ), kus ta viimastel aastatel on hea seisnud keskkonnahariduse ja teavituse eest. ELFi juhatuse esimehe Silvia Lotmani sõnul on Kinksi tegevus olnud mitmekesine, ta on pidanud palju loenguid ja ettekandeid lasteaedades, koolides, asutustes ja looduslaagrites ning korraldanud ka ise noorte linnulaagreid. “Suuremad kordaminekud on olnud 2012. aastal ligi 400 loodusaineõpetajale korraldatud linnuõppe projekt ning 2014. aastal jäälinnu aasta kampaania, mis on mõlemad pälvinud keskkonnaministeeriumilt aasta keskkonnateo auhinna,” selgitas Lotman.

Varasemalt on Riho Kinks ametis olnud EOÜ metsa- ja looduskaitsespetsialisti ning juhatuse liikmena. Samuti olnud Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator ning juhtinud keskkonnaministeeriumis LIFE-Nature projekti Põlvamaal asuval Räpina poldril lindude elupaikade taastamiseks ja linnuhoiuala loomiseks. Lindudest on Kinks tegelenud enim rähnide uurimise ja kaitsega. “Minu armastus lindude vastu sai alguse kolmanda kursuse bioloogiatudengina, kui tulevane juhendaja ja õpetaja Asko Lõhmus viis mind Alam-Pedja looduskaitsealale ning näitas, et näe, see on valgeselg-kirjurähn,” meenutas Kinks.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija valis ELFi poolt kokku kutsutud žürii koosseisus Aveliina Helm, Mart Jüssi ning Kaja ja Aleksei Lotman. Auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium, tänavust auhinnafondi toetasid loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, 360 Kraadi ning Natourest. Kandidaate said esitada kõik soovijad.

Lisainfo: www.elfond.ee

Haruldane liblikas sai eestikeelse nime

Pisiliblikas Scythris penicillata, kelle ainus tänapäeval teadaolev elupaik asub Eestis, sai liblikauurijatelt eestikeelse nime. Alpi-tumekoiks ristitud ohustatud liblika kaitset saab toetada annetuskaardi kinkimisega.

Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul on tähtis, et maailmas teadaolevalt vaid Saaremaal Kogulas elaval liblikal oleks eestikeelne nimi. “Liigile nime panekul lähtusime sellest, et esmakordselt kirjeldati Scythris penicillata‘t 1900. aastal Prantsusmaa Alpides,” selgitas Jürivete. Lisades, et sugukonna nimeks sai tumekoi, kuna kõik Eestis elutsevad Scythris‘e liigid on tumedad (mustad, tumehallid, tumepruunid, tumerohelised jne).

Alpi-tumekoi on väga väike, umbes 9 mm tiibade siruulatusega, pronksjaspruun liblikas. Saaremaal Kogulas avastasid selle 1994. aastal Soome liblikateadlased. Liigi määramisega oli tükk tegemist, lõpuks aitas selle kindlaks teha Rootsi lepidopteroloog Bengt Bengtsson, kes on selle sugukonna paremaid tundjaid maailmas. Esmakordselt 1900. aastal kirjeldatud liigi elupaik Prantsusmaa Alpides muutus inimtegevuse tõttu sedavõrd, et hiljem liblikat enam ei leitud.

Detsembri alguses valmis SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja lepidopteroloogide koostöös annetuskaart, mille tulu läheb alpi-tumekoi heaks. Kahe nädalaga on kogutud juba ligi 300 eurot. Seni eestikeelse nimeta liblika kaitsmiseks on vaja lähemalt uurida tema bioloogiat ja tagada sobiva elupaiga säilimine.

Annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELFi kontorist või tellida posti teel veebilehelt www.elfond.ee/annetuskaart. Valikus on viie ja kümne euro suuruse annetusega kaardid. Kaardi illustreeris vabatahtlikust kunstnik Maria Karolin.

Trükkimisega toetas ettevõtmist trükikoda Kroonpress. Kaardid on trükitud taimsetel õlidel põhinevate trükivärvidega väga madala süsinikujalajäljega paberile, kasutades vihmavett ning ainult taastuvatest ressurssidest toodetud elektrit.

Videoklipp (1,5 min), kus pisiliblikate uurija Urmas Jürivete tutvustab alpi-tumekoid

http://youtu.be/PnDZeu2XhIA

Fotod annetuskaartidest: https://drive.google.com/folderview?id=0B8eikG2ilzSedzQ1QnI4WmpkbUk&usp=sharing

Eestimaa Looduse Fond on liitunud annetamise hea tavaga http://www.ngo.ee/annetamine

ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 15. talgusuvi on alanud. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida rohkem kui 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esmakordselt huvilisi ka piiri taha Lätti.

Juubelihõnguline talguhooaeg toob kaasa mõndagi uudset. Koostöös Maailma Looduse Fondi Läti haruga korraldatakse esmakordselt talgud Lätis, Pape kaitsealal. “Kui algusaastatel olid talgureiside käivitamisel meile eeskujuks koostööpartnerid Suurbritanniast, siis täna oleme omakorda oskuste ja kogemustega abiks lõunanaabritele, kes huvituvad sarnaste looduskaitsetalgute sisseseadmisest,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Rait Parts tänavusi plaane.

Rait Partsi sõnul on vabatahtlike abikäed looduskaitses väga vajalikud. Eestile omased maastikud ja nende liigiline koosseis on olnud läbi aja inimtegevusest vähemal või rohkemal määral mõjutatud. “Kui põlisloodus – suured looduslikud metsamassiivid, kuivendusest puutumata rabad ja merepõhi – ei oska inimese sekkumisest suuremat pidada, vaid pigem kannatavad selle all, siis hooleta jäetud loopealsed, luhad, puis- ja rannaniidud lausa janunevad töökäte ja mõõduka sekkumise järele,” selgitas Parts talgutööde tagamaid. Loe edasi: ELF kuulutab välja liblikateemalise 15. talgusuve

Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.

Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Loe edasi: Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Loodusmaja lapsed kogusid ELF-i metsloomahaigla toetuseks 230 eurot

Tartu Loodusmaja lapsed kogusid kahel advendipühapäeval toimunud heategevuslikul jõululaadal Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsloomahaigla toetuseks 230 eurot.

Loodusmaja jõululaadal kauples omavalmistatud maiustuste ja käsitööga kokku ligi 80 õpilast. Jõululaada idee koos sooviga aidata metsloomi pärineb lemmikloomaringi õpetajalt Aire Orulalt.

„On väga südantsoojendav, kui loodushuvilised noored inimesed panustavad nii toreda ettevõtmisega metsloomade meditsiini arengusse. Kuna metsloomadel pole ei rahakotti ega hääletusõigust, ei saa nad enda eest seista ning vajavad heade inimeste abi. Oleme lastele ja jõululaadal käinud inimestele väga tänulikud,“ kiidab ELF-i metsloomade haigla veterinaar dr Madis Leivits.

ELF soovib Tartu Loodusmaja õpilasi tänada ning kinnistada noorte loodussõprade hoolivust õppetunniga metsloomade abistamisest, mida peab dr Leivits jaanuaris.

Aasta lõpuni on võimalik soetada Loodusmaja nipikalendrit loomahaigla toetuseks. Kalendrit saab osta Tartu keskkonnahariduse keskuse infopunktist Kompanii 10, Disainimajast Kalevi 15, Ahhaa keskusest ja TÜ botaanikaaiast.

ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.

Järgmisel aastal toimub heategevuslik jõululaat esimesel advendipühapäeval uues Loodusmajas Lille 10.

Nädalavahetusel oodatakse talgulisi Matsallu ja Vormsile

SA Eestimaa looduse Fond ootab selleks nädalavahetuseks veel abikäsi nii Matsalu kui Vormsi talgutele.

Mõlemad talgud algavad reede õhtul ja lõpevad pühapäeval. Talgutööks on sel nädalal liigkadakate mahavõtmine, kokku kandmine ja okste lõkkes põletamine.

Lisaks väärtusliku pärandkoosluse taastamisele aitavad talgulised seeläbi tublisti parandada Matsalus kaitsealuse kõre ja Vormsil haruldaste samblikuliikide elupaiga tingimusi.

Talgute olme ja tööjärgsete plaanide kohta saab lähemalt uurida talgulehtedelt: Matsalu http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe, Vormsi http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Tartu suunalt tulijad saavad Matsalu talgutele ELFi väikebussiga.

 

ELF avab täna talgute suvehooaja

ELFi talgud Soomaal. Foto: talgud.ee
Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja oma suvised talgureisid, kus igaühel on võimalus looduskaitses käed külge panna. Kokku toimub erinevates rahvusparkides ja looduskaitsealadel juunist augustini üle kahekümne talgureisi. ELFi talgutel osalemiseks tasub huvilistel end aegsasti kirja panna.

ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgusuvi tuleb varasematest tegusam. „Huvi ELFi talgute vastu on järjest suurenenud ning sestap oleme püüdnud talgute ja sihtkohtade arvu suurendada,“ rääkis Tüür ja lisas, et ELFi talgureisid on Eestis ainulaadsed. „Kui väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti, siis talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning ka oma käsi külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.

Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar. Loe edasi: ELF avab täna talgute suvehooaja

Talgusõbrad, pange vaim valmis!

Palupõhja loodus- ja talgulaager toimub 16.–18. märtsini ja on seekord metsateemaline.

Palupõhja on lummav külake Emajõe ääres metsade ja soode vahel. Kes käinud, need teavad, kes pole käinud, siis on see hea võimalus teada saada. Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna:
http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1.

Lisaks käivitab ELF tänavu projekti „Konnad teel(t)!”. Kõiki kutsutakse kevadisel konnade rände ajal midagi ette võtma, et konni autorataste alt päästa. Ees ootavad konnatalgud vajavad paljude vabatahtlike abi. Loe lähemalt ja haagi end infovälja: http://www.elfond.ee/konnadteel.

SA Eestimaa Looduse Fond

DemoFarmi projektis osalejad tutvusid
Lõuna-Eesti taludega

18.-19. oktoobril toimus kahepäevane keskkonnahoidlike põllumajandusviiside koostöövõrgustiku DemoFarm seminar-väljasõit nelja Lõuna-Eesti tallu.

Osalesid eksperdid ja talunikud kõigist võrgustikus osalevatest Eesti taludest, üritusel jagati kogemusi ja eksperdid tutvustasid soovituslikke agendasid taludele. Esimesel õppepäeval külastati Põlva-, Valga- ja Võrumaal asuvaid talusid.

Taludes puututi kokku järgmiste teemade ja küsimustega:

1. Kas massiline mahetootmine on võimalik ka kurgikasvatuses? On see ka majanduslikult mõtekas? Kokkuostjad ei osta mahekurki kõrgema hinnaga, kahjurid söövad mürgitamata taimi rohkem. Kanarik-Jakobi talu Põhitegevuseks kurgi- ja lambakasvatus.

2. Loodav ökoküla ütleb lahti globaliseerumisest ja tehnoloogiasõltuvusest. OÜ Koivakonnu. Lihaveised lageda taeva all Koiva jõe kaldal, plaanis ka ökoküla rajamine.

3. Aita kaasa mõelda säästva energialahenduse leidmisel. Praegu on turistide majutushoone elektriküttel, seal oleks vaja leida säästvam lahendus. Väike-Nakatu talu – turismitalu, ka lihaveised.

4. Kas õnnestub veenda inimesi maksma toidu tervislikkuse eest? Mahetoidu ostjaid on kriitiliselt vähe. Alt-Lauri ökotalu juhib mahekaupade ühisturustust, kasvatades ka ise maheköögivilja. Perenaine Kaja Kesküla sai möödunud aastal Eesti ettevõtliku naise tiitli. Talu asub Rõuge lähedal, talu aita on rajatud mahekaupade pood, kus müüakse mahedat toidukaupa.

Lisaks projektijuht Teet Eomäele osalesid õppekäigul Eestimaa Looduse Fondi eksperdid Kristjan Piirimäe (PhD keskkonnatehnika, on projekti keskkonnaekspert, kelle ülesandeks on väärtustada ja kasvatada talude looduskapitali) ja Margo Mansberg (projekti kaasatud põllumajandusekspert, kes on pikaajaliste kogemustega mahepõllumajandusnõustaja.)

Kümne Eestist DemoFarmi projektis osaleva talu või ettevõtte hulgas on nii mahedaid kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja-, kui ka köögiviljakasvatajaid. Pajumäe talu on maheda piimatootmise kõrvale loonud ka oma maheda piimatööstuse. Alt-Lauri talu tegeleb peale põllumajanduse ka mahekaupade jaemüügiga. Kurese peremees on keskendunud väljasurnud küla ning selle loodus- ja arhitektuurimälestiste väärtustamisele. Riido ökotalu hooldab rannamaastikke, pakkudes elupaiku paljudele lindudele, sealhulgas haruldasele merikotkale. Väike-Nakatu talu majandab lisaks loomadele ka hotelli. Kõik koostöövõrgustikku valitud talunikud soovivad aga oma tegevust veelgi parendada.

Eestist valiti Demofari projekti järgmised osalejad: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa talu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Lisainfo: Teet Eomäe, projekti “DemoFarm – Eesti-Läti keskkonnasäästliku põllumajanduse koostöövõrk” juht, tel 5634 1080, e-post: teet@elfond.ee.

Allikas: ELF