Tulevane kommunismiohvrite mälestusmuuseum endises Patarei vanglas
Päevatoimetaja
Endisesse Patarei vanglasse rajatav kommunismiohvrite mälestusmuuseum saab täna nurgakivi ning sündmusel osalejad toovad alla sarikapärja. Muuseum on plaanis külastajatele avada 2026. aastal juuniküüditamise 85. aastapäeval.
Loe edasi: PATAREIS SAAB KOMMUNISMIOHVRITE MÄLESTUSMUUSEUM NURGAKIVI
Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.
„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.
Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku
Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”
Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.
Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.
30. aprillil ootab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum praeguseid tudengeid, vilistlasi ja linnarahvast Toomemäele saama osa mineviku ja kaasaja bur¨ide elust ja kommetest. Muuseumi volbriprogramm „Oo bur¨ihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ algab kell 15 toomkiriku varemetes ning kestab kuni kella 21-ni.
TÜ ajaloo muuseum on sel päeval tasuta avatud kell 11-22, Tartu toomkiriku tornid on avatud 11.00-22.00 (pilet 1,60/1,00) ning Tartu tähetorn on avatud 10.00-22.00 (pilet 2,60/1,60).
