Võrumaa

Võrus tuleb reedel Tiibeti filmiõhtu

16.-18. augustil 2011 külastab Eestit Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Dalai-laama visiidi kuu raames toimub reedel, 15. juulil 2011 kell 20-22 Võru Maavalitsuse II korruse saalis (Jüri 12, Võru) Tiibeti filmiõhtu, kus linastub film “Lhasa unenägu” (Dreaming Lhasa, rež. Ritu Sarin ja Tenzing Sonam, UK/India, 90 min).

Tiibetlannast filmitegija Karma läheb New Yorgist Põhja-Indiasse Dharamsalasse, kus asub dalai-laama residents, et otsida oma juuri ja teha dokumentaalfilmi Tiibetist põgenenud endistest poliitvangidest. Üheks tema intervjueeritavatest on salapärane endine munk Dhondup, kes tunnistab Karmale, et tema Indiasse pagemise tegelik põhjus on tõotus täita oma ema viimne soov ning anda üle hinnaline amuletikarp kaua kadunud vastupanuvõitlejale. Karma leiab end tahtmatult Dhondupisse armumas, saates teda otsirännakul mööda eksiil-tiibetlaste kogukondi, millest kujuneb retk Tiibeti murtud minevikku ja tee eneseleidmiseni.

Enne filmi kõnelevad Riigikogu Tiibeti toetusgrupi aseesimees Kalvi Kõva ning Skype’i vahendusel kirjanik ja aktivist Roy Strider. Pakume tiibeti teed ja rahvustoitu tsampat. Näha saab mininäitust tiibeti budistlike rituaalesemetega.

Korraldavad Eesti-Tiibeti Kultuuriselts ja liikumine Tiibeti Sõbrad. Sissepääs on tasuta, kõik huvilised teretulnud. Lisainfo: www.dalailama.ee, www.tibet.ee

Suurel Munamäel on täna ansambli Jäääär kontsert

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused kell 20.

Pileti hind 12 eurot.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.
Piletid müügil ka enne algust kohapeal.

Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Uuri lähemalt või osta kohe pilet!

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100 ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga 2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

rogosi veinisein — Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.

Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.

Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.

Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.

Järgmine Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu. 26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Loosis toimub kodukandipäev

Loosi mõisapargis toimub laupäeval, 16. juulil 2011 algusega kell 14 Loosi kodukandipäev.

Meelt lahutavad Loosi naljanaised, Heldela klubi lauljad ja tantsijad, väikesed laululapsed. Avatud ka loterii, kohvik, näomaalingud.

Simman algab kell 18, tantsuks mängivad Arne ja Meelis Bänd.

Sissepääs on tasuta. Olete oodatud!

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio Ilmaparandaja saates.

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää varemed — Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub 15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi kirjutatud näidend “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest mäele jõuda ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal Paganamaal, kui Võrumaa tantsijad ja ansambel Untsakad vääristasid legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” . 2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater, mille erinevad lavastused etendusid Kreutzwaldi muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus võeti uuesti kasutusele 17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Suveteatris jõuavad Pokud koju

9.-10. juulil ja 14.-16. juulil kell 14 ja 18 toimub Pokumaal Padasoomäe talukohas Margus Kasterpalu lastelavastus “Pokud jõuavad koju”, mille aluseks on Edgar Valteri Pokuraamat.
Etendab Vilde Teater.

Suvelasvastuse pilet eelmüügist on 5 EUR . Pileteid saab osta ka internetis.

Sissepääs etendusepaika avatakse tund enne etenduse algust.

Täna avatakse Võrus taas liivalinn

Täna, 9. juulil algusega kell 13 avatakse taas Tamula järve rannapromenaadil Võro Liivaliina liivaskulptuuride ansambel ja kujud jäävad randa suve lõpuni. Seekord on tööde teemaks kuulsad ehitised meilt ja mujalt. Näiteks võivad liivast linnas kerkida nii Egiptuse püramiidid, Triumfikaar, Munamäe torn kui Tartu Ülikooli peahoone. Täpsemat infot leiab Võru linna koduleheküljelt.

Võru linn korraldab juba viiendat aastat liivaskulptuuride ehitamist, jätkates sellega uut traditsiooni Lõuna-Eesti kultuurimaastikul. Eestis on selline üritus esimene omalaadsete seas, kuid laias maailmas on erinevad jää-, liiva- ja lumeskulptuuride üritused – sümpoosionid, võistlused ja muidu tegemised – viimastel kümnenditel suurt populaarsust kogunud. Skulptorite jaoks seisneb tundide ja päevadega mõõdetava elueaga skulptuuride võlu just mängulustis ja teadmises, et kõik loodu on tegelikult kaduv.

Liivaskulptor Henry Timusk: “Liiv on huvitav ja põnev materjal – ühest küljest käepärane ja tuttav, kuid sellest saab teha ootamatult mastaapseid asju. Mängu ilu juurde kuulub ka liivakunsti kaduvus – kõik loodu ei pea olema igavene.”

Liivaskulptuurifestivali korraldab Võru Linnavalitsuse toel MTÜ MaaÕhkTuliVesi, mis tegeleb liiva-, lume- ja jääskulptuuride valmistamise organiseerimisega. Tuntumaid üritusi lisaks Võro Liivaliinale on Lumelinn ning “Tule ja jää pidu”.

Sillalõ õigõ nimi!

Umalõ Lehele kõlist’ inemine Haanimaalt ja murõht’: Haani ja Vahtsõliina valla piiri pääl ehitedäs üle Piusa jõõ vahtsõt silda ja silla nimes on pantu Leoski, ku kõgõ om tuu olnu Kurksina sild.

«Muidoki om tuu Kurksina sild, vanastõ oll’ tuu kotussõ pääl Kurksina veski. Ma mäletä viil tuu sainu, silla tegemise aigu tulli varõmõ võso seest vällä,» and’ jutulõ tukõ Haanimiihi nõvvokua päämiis Hollo Agu, kink kodo om kah sääl kandin. «Vinne aigu panti mitu küllä Leoski nime ala kokko. No tetäs jo külli tagasi, sõs piässi iks sillal kah õigõ nimi olõma.»

Silda ehitäs OÜ Võrumaa Teed, a teie ja sildu nime omma peri suurõtiiammõdi (maanteeamet) teedüssekogost. «Arvada sõs oll’ tuu sild Leoski nime all kirän joba ammust aost, Leoski külä olõ-i jo säält kavvõn,» ütel’ perräküsümise pääle suurõtiiammõdi tiiregistri tallitusõ Võromaa as’atundja Vinni Aivo.

«Ku rahvas tiid silda iks tõsõ nimega, sõs tulnu tuust kipõstõ meile teedä anda,» ütel’ tä. «Õnnõs saa nimme laapsahe muuta, selle et sild olõ-i valmis, saa viil aasta lõpus.»

Ku viil mõni Võro maakunna tii vai sild om kogõmalda võlss nime saanu, tulnu kah kirota aivo.vinni@mnt.ee vai kõlista tel 782 7304 vai 508 6936. Ku hädä om Põlva maakunnan, saa kirota marika.vaino@mnt.ee vai kõlista kas 799 8463 vai 5343 5189.

Harju Ülle,

UmaLeht

Euroopa laskesuusatajad võistlevad Haanjas

8-10 juulil peetakse Haanjas IBU Cross Cup 1 Biathlon. Laskejooksuvõistlusest võtavad osa üheksa riigi sportlased.

Laupäeval jooksevad naised ja naisjuuniorid 3 kilomeetri sprindidistantsi ning mehed ja meesjuuniorid 4 kilomeetri sprindidistantsi.

Pühapäeval võisteldakse viitstardist (naised 5 km ja mehed 6 km).

Haanja võõrustab IBU karika suvevõistlust juba teist korda, esimest korda oldi korraldajad 2008. aastal.

Lava pääle saa vahtsõnõ suvõtükk

Lava pääle saa Krabi külätiatri vahtsõnõ suvõtükk “ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK”. Esietendüs om 9. juulil kell 20.00 Paganamaa päivil.

“Kolmõ musketäri ja noidõ tegemisi arvati ti´kõik tiidvät. Tuu lugu juhtu nii pallu aastid tagasi, et kes tuud iks nii täpsele inämb mäletäs. Mi´mäletämist müüdä oll tuu lugu täpselt sääne. Ku ti´arvati tõisildõ…siss meil om ÜTSKÕIK, ” seletäs Mürgi Marje.

Täpsemb teedüs külätiatri kodulehe pääl.

Nädalavahetusel toimub Rogosi mõisas koduveini meistriklass

Sel nädalavahetusel toimub Võrumaal Rogosi mõisas meie koduveinitegijate meistriklass, millest saavad osa võtta nii veini valmistajad kui degusteerijad.

Unustatud mõisate raames on Rogosi mõisas huvilistel võimalik degusteerida koduveine ning toimub koduveinide meistriklass.

Laupäeval toimuvat meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Räägitakse sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada ja kuidas veini kääritada. Koduveini meistriklass algab laupäeval kell 12.

Pühapäeval saavad huvilised kohtuda koduveinimeistritega ja maitsta erinevaid koduveine. Tavapäraste veinide kõrval võib mekkida ka veini rabarberi ja võililleveini.

Koos valitakse ka mõisa vein. „Me ei soovi valida lihtsalt parimat veini,“ ütles Rogosi mõisa perenaine Anneli Luisk. „Tahame valida näiteks mõisahärra ja mõisaproua või ka toapoisi veini.“

Veinipäevade külalised saavad külastada ka mitmesajaaastast Rogosi mõisa veinikeldrit. Mõisa veinikeldris on avatud näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Laupäeval on Rogosi mõis külastajatele avatud kella 9 -14ni ja pühapäeval kell 11-18.40. Igal täistunnil algab mõisas ringkäik koos giidiga.

Haanja vallas Ruusmäel asuv Rogosi mõisa näol on tegu Eestis haruldase kastellikompleksiga. Rogosi mõisa veinikeldri tagumises osas asub üks selle mõisa vanemaid ja väärtuslikemaid vaatamisväärsusi, veinipudelite hoidmise sein või koguni seinastik.

Veinipäevi rahastakse programmi INTERREG IV A projektist „ International Food and Activity Tourism”. Need on osa Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritustest sel suvel.

El escritor estonio en Barcelona

Jan Beltran — El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.

Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.

Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.

Loe edasi: Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Viitina ootab taas kuuritsaga püüdma

16. juuli lõunaajal läheb Võrumaal Rõuge vallas Viitinas taas lahti kuuritsapüügivõistlus.

Tunnise võistlusaja jooksul püütud kalad kaalutakse üle ja nii selgub võitjameeskond. Kohapeal valmistab Rõuge sepp eriauhinna suurima kala püüdjale.

Kell 18.30 autasustamine ja püütud kalade oksjon. Eriauhinna saab stiilseima kostüümi kandja. Õhtu jätkub simmaniga, tantsuks mängib ansambel KTK. Oskusi saab proovida mudamaadluses.

Korraldaja on Viitina külaselts. Rohkem infot: www.viitina.ee

Sännas õpetatakse kuivkäimlat ehitama

9. juulil algusega kell 11 toimub Sänna kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis: vett säästvad lahendused kodus – kuivkäimla ehitamine.

Koolitust juhendab Peep Tobreluts, kes on ökoehitusest huvitunud juba 15 aastat. Peep on Soome käimlaühingu (www.huussi.net) esindaja Eestis. Ta teeb tihedat koostööd nii kodumaiste ökoehitajate kui ka rahvusvaheliste erialaühingutega.

Registreerimine: ieva.dubanevica@gmail.com või tel 5608 3757 (Ieva Dubanevica).

Rohkem infot: http://permakultuur.wordpress.lv/

Vastse-Roosa tähistab algkooli sünnipäeva ja külapäeva

Mõniste vallas asuv Vastse-Roosa küla peab 6. augustil külapäeva ja tähistab samas ka algkooli 75. sünnipäeva. Päev algab keskpäeval endise koolimaja juurest piduliku aktusega, avatakse mälestuskivi ja näha saab külaseltsi näiteringi etendust “Tantsuprofessor”. Kavas on ka tordi ja ühissupi söömine ning simman ansamblitega “MTJ” ja “Küla Karla”

Osavõtumaks kogu päevaks on 7 eurot, simmanipilet eraldi maksab 2 eurot. Raha tuleks tasuda hiljemalt 25. juuliks MTÜ Vastse-Roosa Külaseltsi arvele (Swedbank a/a 22 105 250 8999)

Kontaktisikuks on külaseltsi juhatuse liige Ave Maileht (ave.maileht@gmail.com)

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Luutsnikus toimub kodukandipäev

Võrumaal, Haanja vallas, Luutsniku külas toimub reedel, 22. juulil kodukandipäev.

KAVA:

12.oo-14.oo Kogunemine
Avatud töökojad: eksootilised väikeloomad; tervisetuba; meenutame vanu aegu.
Lastele eraldi töötoad: näomaalingud; ratsutamine; lauamängud.
14.oo Kodukandipäeva ja mälestuskivi avamine lipu heiskamisega. Kontsert. Sõnavõtud. Tervitused. Eeskava.
15.3o Töötoad, vaba aeg. Meeleoluks mängib Ansambel Mesipuu. Karaoke.
17.oo Kehakinnitamine. Kohapeal võimalik osta suupisteid ja sooja toitu. Vaba aeg. Ansambel jätkab.
19.oo Hobuetendus: Võrumaa muinasjutt.
19.3o Esineb Norra folklooriansambel. Rohkem infot välisesinejate kohta.
Kodukandipäev jätkub Simmaniga koos välisesinejatega (Norra, Prantsuse ja Läti folklooriansamblid) Haanja Tantsu Mängu Laulu Seltsi eestvedamisel.

Sissepääs: päevapilet on täiskasvanule €3 ja lapsele €1.
Toetajad: Haanja Vallavalitus, Kohalik Omaalgatuse Programm ja üksikannetajad.

Korraldaja: MTÜ Luutsniku Külaselts

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

17. juulil peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet €10 ja täispilet €14 müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

Etendus näitetrupilt Truvas
Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

Tartu Ülikooli tudengid kogusid Urvaste kandis saunalugusid

25. juunist 2. juulini toimusid Urvaste vallas Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi etnoloogia osakonna välitööd, mille käigus koguti kohalikelt elanikelt infot tänapäevase saunakultuuri kohta. Ettevõtmisega toetatakse ka 2010. aastal hoogustunud Võru Seltsi ja Võru Instituudi eestvõttel läbi viidud Vana Võrumaa suitsusaunauuringuid, kuna eraldi koguti teavet suitsusaunade ja nendega seotud teadmiste, kombestiku ja väärtushinnangute kohta (vt ka www.savvusann.ee ja Eesti vaimse kulturipärandi nimistu http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/). 2010. aasta juunis-juulis uuriti etnoloogia osakonna poolt esmakordselt tänapäevast saunakultuuri Võru vallas ja selle käigus kogutud andmete põhjal valmis käesoleval kevadel ka bakalaureusuetöö. Suitsusauna-ehitust käsitlev lõputöö kaitsti sel kevadel ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Etnoloogia osakonna välitööde käigus kohalike inimeste küsitlemiseks koostatud küsimuskava selgroona oli kasutusel etnograaf Tamara Habichti saunade ehitust ja kasutust käsitlev küsimustik 1960-ndatest, mille põhiteemasid täiendati arvestades tänapäevast kultuurisituatsiooni. Selline lähenemine annab ühtlasi hea võimaluse võrrelda kaasaegseid välitööandmeid Eesti Rahva Muuseumis juba olemasolevate arhiivimaterjalidega ning tuua selgemini välja olulisemaid muutusi, mis viimase 40 aasta jooksul Võrumaa saunakultuuris aset on leidnud.

Välitöödel veedetud nädala jooksul intervjueeris 11 üliõpilast ligi 160 informanti, rohkelt tehti ka fotosid Urvaste kandi eriilmelistest saunadest. Saunateemat ei oleks olnud võimalik uurida ilma kohalikke saunamõnusid oma nahal järele proovimata – välitööde praktika algas kohaliku suitsauna leili nautimisega ja käe harjutamisega saunavihtade tegemisel, praktika käigus käisid mõned tudengid ka ühes piirkonna koobassaunas. Tudengite elupaigaks oli Urvaste Seltsimaja, ringi liiguti jalgratastel. Kogumistöös osales ka üks üliõpilane TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialalt.

Eeloleval sügisel on etnoloogia osakonnal koostöös Võru Seltsi ja Urvaste Külade Seltsiga plaanis korraldada ülevaatlik seminar, milles tudengid pakuvad kohalikele elanikele ülevaate välitööde käigus kuuldust, nähtust ja kogetust. Välitööde materjalid (litereeritud intervjuud ja fotod, kaardistatud suitsusaunad) korrastatakse sügise jooksul ja antakse aasta lõpul üle Võru Instituudile.

Ester Võsu
etnoloogia teadur
Tartu Ülikool