LÄBI LINNA ideeline eestvedaja ja lavastaja Jaanika Tammaru (Eesti), üks etendajatest Jordi Ripley (UK) ja kaaslavastaja Denisas Kolomyckis (Leedu). Foto: Evelina Nõmme
Veel viimaseid nädalaid kogub lavastaja Jaanika Tammaru inimeste lugusid Annelinna avava lavastuse jaoks. Juunis esietenduvLÄBI LINNA: Annelinn saab ainest nii inimeste lugudest kui ka linnaruumist.
Eesti Maanteemuuseumi projekt „Õppesimulaator – ellujäämiskunst pöörlevas autos” sai positiivse toetusotsuse Muinsuskaitseameti korraldatud muuseumide kiirendi taotlusvoorust. Projektile eraldatakse 31 150 eurot.
Aparaaditehase Armastuse saalis. Foto: Aparaaditehas
18. aprillil toimub Tartus Riia ja Kastani tänava nurgal asuva Aparaaditehase Armastuse saalis noortele suunatud luulekonverents, mille eriilmeline programm julgustab noori rohkem kirjutama ja oma loomingut maailmaga jagama.
Nooruse Maja Pärnus Rohelisel tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Korteriühistute Liit kutsub korteriühistuid osalema piirkondlikel foorumitel. Juba sel laupäeval, 9. märtsil toimub Pärnus Nooruse majas Lääne-Eesti korteriühistute foorum. Tuleval nädalal, 16. märtsil kogunevad aga Tartus foorumile Lõuna-Eesti korteriühistud.
Suusataja hästi ettevalmistatud rajal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
39. Eesti omavalitsuste talimänge võõrustas taaskord Tartu vald, kellele tuli spordibaasidega appi Tartu linn, kus kaasaegses basseinis toimusid ujumisvõistlused. Otepää vallas kihutati traditsiooniliselt mäesuuskade ja lumelaudadega. Õnneks võttis mägi 150 osalejat vastu heade lumeoludega ja mäesuusatajad said nautida veel viimaseid laskumisi Eesti nõlvadel.
Täna peetud 50. Tartu Maratoni võitis tasavägises finišiheitluses Henri Roos, kelle nimele kirjutati ka uus rajarekord ajaga 2.27.41,7. Võitjale järgnes alla sekundi kaotanud Marko Kilp (+0.00.00,8) ning kolmanda koha saavutas soomlane Lauri Lepistö (+0.00.01,1).
Eesti Maanteemuuseum osaleb 8.-10. veebruaril toimuval Tourest 2024 messil, kus esitleb Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva osanäituse “Peedist pesumasin” jaoks loodud külgkorviga mootorratast.
Paul Raua maal “Jaan Poska portree” (1929) Poska majas Tallinnas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Aldo Kals. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ajalugu on õnnistanud Tartut kahe rahulepingu sõlmimise linnana. Euroopa kultuuripealinn tähistas meie rahulepingut silmas pidades seda 2. veebruaril väärikalt nagu alati. Päev algas pärgadepanekuga Kalevipoja ausambale ja lõppes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tõrvikrongkäiguga hilisõhtul.
Maarja Ülper, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi „Taliteed Emajõe-Suursoos” Luunja valla projektijuht. Foto: Terje Atonen
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluva Lõuna-Eesti kogukonnaprogrammi raames algab sel pühapäeval, 21. jaanuaril Tartumaal ainulaadne festival „Taliteed Emajõe-Suursoos“, mis tutvustab kogu maailmas unikaalset taliteede võrgustikku.
Tartu vabastajate mälestussammas Tähtvere pargis. Foto: Edgar Saar
Täna hommikul koguneti Tartus Tähtvere parki, et sealse vabastajate mälestusmärgi juures tähistada piduliku pärgadepanekuga linna vabastamise 105. aastapäeva. Kohal olid linna, kohaliku Memento, Kaitseliidu, Petseri kogukonna jt. esindajad.
Jaan Tõnisson. Foto: Marko Šorini fotokogust. Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard
Täna kõneles Trivimi Velliste Jaan Tõnissoni 155. sünniaastapäevale pühendatud kogunemisel suurmehe ausamba juures Tartus ja asetas tema auks ning mälestuseks lillekimbu. „Teen seda Eesti Muinsuskaitse Seltsi, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja Kindral Laidoneri Seltsi nimel,” lausus Velliste, kelle kõne on allpool täies mahus avaldatud.
Suusatajad Tartu Maratoni rajal. Foto: Adam Illingworth
Eeloleval veebruaril 50. toimumiskorda tähistava ning seni ainult klassikalisele suusastiilile keskendunud Tartu Maratoni programmis on esmakordselt ka vabatehnikasõit. Miks korraldajad sellise otsuse tegid?
Annetajate toel loodud mängu- ja tegevuspark Tartus Maarjamõisa ajaloolise haiglahoone maja taga pargis. Foto: Lastefond
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi heade annetajate toel loodud ligipääsetav mängu- ja tegevuspark asub Tartus, Maarjamõisa ajaloolise haiglahoone, Puusepa 2 maja taga pargis ning see on mõeldud kasutamiseks nii erivajadustega lastele ja noortele kui ka kõigile värskes õhus tegutsemisest rõõmu tundvatele inimestele.
Mälestusteraamat ”Tartu Emajõe Kool aastatel 1947–2012”, koostaja ajaloodoktor Aldo Kals (pildil). Fotomontaaž: Urmas Saard / Külauudised
Aldo Kals, Tartu Emajõe Kooli vilistlane
Reedel, 24. novembril tähistas oma 140. sünnipäeva pimedate ja nõrgaltnägijate laste Tartu Emajõe Kool. Seda meenutati suure pidulikkusega tihedalt sisustatud viietunnilise üritusega Taaralinnas Vabaduse pst. 9 ja Munga tn 16.
Indrek Kelk Tartu Maratoni stardis 1995. aastal. Foto: Tartu Maratoni erakogu
1983. aasta veebruariks oli tänane Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk saanud 14- aastaseks, mis tähendas võimalust osaleda legendaarsel Tartu Maratonil.
Varasemad kolm Elujõu kongressi infokirja jäävad jõusse, aga suursündmuse ettevalmistus on lisanud uusi mõtteid ja täpsustusi. Avaldamegi neid ja mõnda asja kordame. Mõttekaaslane Lembit Reimal Eesti Klubist ärgitas tosin aastat tagasi otsima argumente Eesti unikaalsusele.
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhikavasse kuuluva “Kasvades oma toiduga” projekti ja Rohelise kooli programmi koostöös valmis äsja digitaalne kogumik “Aias sadas saia. Õpime õpilastega õppeaias”, kust õpetajad leiavad nii ideid kui tegevusi õppeaia sidumiseks õppetööga.
Kongress täidab oma ülesandeid rahva ees vaid siis, kui teemaseminarid teevad ära eeltöö. Seepärast kavandamegi rakendada kümmekond seminari erinevatest valdkondadest, milledel on puutumus rahva elujõuga. Need tervikuna hõlmaksid elujõu veidi abstraktset, kuid siiski igaühele lähedast rahva elujõu mõistet. Selle kirjutas tähtsaks kolmveerand sajandit tagasi eksiilis elav Oskar Loorits raamatus „Eestluse elujõud“.
Rõõmsad inimesed Tartus Maarja kiriku peasissekäigul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Toompea Haridusseminari teine infokiri 24.09.2023
Kongress on vajalik avalikkuse kaasabil kriitiliste muutuste kindlakstegemiseks ja nende korrigeerimiseks lahendusteede otsimisel ühiskonnas. Tuleb taotleda, et Kongressi suunised oleksid teenäitajaks tulevikku. Vaja on panna piir eesti rahva kidumisele, seda vajavad nii kristlased kui ilmikud. Lasteta Eesti on nagu hääletu kevad.
Tartu Maratoni Klassik 2023 võitjad Ann-Christine Allik ja Kristo Prangel. Foto: Andri Tallo
Tänavuse Tartu Maratoni Klassiku sarja võitjaks tuli 4985 punkti kogunud Kristo Prangel, kes edastas seeria kokkuvõttes oma isa Rait Pallot 36 punktiga. Finaaletapil Tartu Linnamaratonil käis kahe favoriidi vahel pidev jälitamine ja tihe võitlus, mis kulmineerus võrdse ajaga (2.48.23) finišijoonel.