Muistsel ajal kiitsid Tõstamaa kihelkonna külamehed hästi õnnestunud õlletegu, öeldes: „Õlut ikka hea!”
Viinakuu 15. kuupäeval saab nautida parimat kodumaist õlut ja mõnusalt karget sügist Tõstamaa vallas Maria talus Oktoobervestil. Õllepeo meeleolu koos jalakeerutusega loovad Ado Kirsi eestvõttel ansamblid Pasunakoor Õnn Tuli Õuele, Bierbrauchen und Bratwurst Blechblaser, Audru Jõelaevanduse Punt ja rahvatantsijad.
Korraldajad lubatavad kuut tundi kuldset pidu.
Nädalavahetusel, 8. oktoobril kell 11 toimub Koerus Aruküla mõisas Kalju Lepiku luulevõistlus. Seekordne luulevõistlus on järjekorras üheksas.
Päev algab kell 10.30 küünalde süütamisega Kalju Lepiku mälestuskivi juures.
Kell 11.30 läheb lahti luulevõistlus. Kell 15 on päevakavas kohtumine kirjanik Wimbergiga.
Kell 15.30 kuulututakse välja võistluse tulemused.
Igal aastal alates 2003. aastast kutsuvad Koeru vallavalitsus, Koeru keskkool, Koeru raamatukogu ja kultuurimaja ning Koeru haridus- ja kultuuriselts kõiki luulehuvilisi Koeru Aruküla mõisasse Kalju Lepiku luulevõistlusele.
Võistlusega soovitakse virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada Kalju Lepiku sünniaastapäeva.
Osalema on oodatud igas eas luulehuvilised. Iga osaleja esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata luuleloomingut. Hinnatakse nii loomingut kui ka selle esitust.
Igal aastal on välja antud luulevihik kõikide osalejate luuletustega. Luulevõistluseks annetab raha luuletaja lesk Asta Lepik ja selle rahaga premeeritakse võitjaid.
15. oktoobril on Viljandi maakonna maanaised oodatud Paistu rahvamajja, et tähistada koos rahvusvahelist maanaiste päeva.
Päeva avab koos liikumise Kodukant Viljandimaa esindajate ja Paistu vallavanemaga Ärma talu perenaine Evelin Ilves.
Esinevad Paistu rahvamaja isetegevuslased. Teemal „Naise rollid ühiskonnas. Kas naistel on piisavalt võimalusi ühiskonnaelus ning arvamuste kujundamisel kaasa rääkida?” kõneleb kirjanik, 2008. aastal aasta naise tiitli pälvinud maanaine Kauksi Ülle.
Maaelu rõõmudest ja muredest ministri vaatevinklist räägib põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Lõpuks toovad muusikalise tervituse pealinnast Sirje ja Väino Puura.
Avatud on kohalike käsitöömeistrite näitus-müük.
15. oktoobril tähistatakse üle maailma maanaiste päeva, et väärtustada maal elavaid naisi ja toetada nende ettevõtmisi.
Ülemaailmne maanaiste päev sai alguse 1995. aastal, mil Pekingis aset leidnud ÜRO naistekonverentsist osavõtnud tulid välja ideega hakata rahvusvaheliselt maanaiste tegemisi tähistama.
3.–9. oktoobrini peetakse Taebla vallas tervisliku toitumise nädalat. Selle raames korraldatakse koolitus ja näituskonkurss „Sügisannid toidulaual”.
Osalemiseks tuleb registreeruda meiliaadressil vv@taebla.ee või telefonil 472 0306. Oodatud on eelkõige kodumaisest toorainest (vähemalt 80% ulatuses) valmistatud hoidised, mis on ise kodustes tingimustes valmistatud.
Parimad hoidised valitakse välja ja tehakse teatavaks 9. oktoobril kell 11 Taebla kultuurikeskuses.
Vana Jüri ehk Setomaal asuva Vahtraoru talu peremees soovib sel sügisel Setomaal käivitada häid veine ja veinijoomise kultuuri tutvustava veiniklubi, vahendab Põlvamaa infoportaal.
„Lisaks veinikultuuriga tutvumisele oleks klubi mõte haarata oma ringkonda Setomaa ärksaid inimesi ja arutada Setomaa tänaseid ja homseid tegemisi,” selgitas ettevõtmiste taga olev Silver Hüdsi. „Kuna tahaksime klubi käima lükata juba sel sügisel, siis ootame huviliste tagasisidet oktoobrikuu jooksul.”
Värska vallas asuv Vahtraoru talu, mis viimastel aastatel on tuntust kogunud kui Vana Jüri seebikoda, tegeleb peale seebitootmise ka ürtide ja ravimtaimedega, korraldab kanuumatku Piusa jõel ning loodusmatku Mustoja maastikul. Koosolekute pidamiseks ehk käramiseks on rajatud püstkoda ning järgmisel aastal valmib gurmeerestoran.
Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.
Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.
Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.
Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.
Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.
Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.
Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.
Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.
Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.
Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:
Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.
Setumaa valdade liit kutsub kõiki, kellele läheb korda piirkonna hariduse tulevik, täna Värska kultuurikeskusse haridusfoorumile „Rännak tuleviku kooli”.
Päeva jooksul antakse ülevaade hetkeseisust piirkonna põhikoolides. Räägitakse, mis on praegu noortele koolis oluline, ning vaetakse gümnaasiumihariduse hetkeseisu ja tulevikku.
Osalema oodatakse koolijuhte, õpetajaid, volikogude haridus-kultuurikomisjoni liikmeid, õpilasesindusi, gümnaasiumiõpilasi, põhikooli lõpuklasside õpilasi, arendusnõunikke ja Setumaa vedosnikke, haridusega seotud vallaametnikke, külavanemaid, üliõpilasi, lasteaednikke ja kõiki teisi, kes soovivad hariduse teemal kaasa mõelda.
29. septembril kella 12–16 saab Sillaotsa muuseumis osa mihklipäeva programmist.
Mihklipäevaks pidi vanasti olema ader aia peal, naeris koopas ja naine tares. Mihklipäevaks olid talus põhilised välistööd lõpetatud, ees ootasid rehepeks ja linatööd.
Sillaotsa talumuuseumis saab mihklipäeval reht peksta nii vardaga kui ka kootidega, samuti hoburehepeksumasinaga (hobuseid asendavad inimesed). Vilja puhastamiseks on viljatuulamissari ning tuulamismasin.
Peale rehepeksu toimub päevakohane viktoriin. Nutikaimale auhind! Avatud on ka sügisandide väljapanek.
Mihklipäeva tuleb kindlasti pidada, muidu võib hunt järgmisel aastal koduloomadele kallale tulla!
Eesti Vabaõhumuuseumis 18. septembril toimunud leivapäeval kuulutati aasta parimaks mahetooteks Katrin Seppa-Silmere šokolaadikreem kamaga, teatas Eesti Mahepõllunduse sihtasutus.
Parima tootja ja toote valis välja spetsialistidest koosnev žürii. Toodete hindamine toimus Eesti Kulinaaria Instituudis tippkokkade osavõtul.
Šokolaadikreem kamaga on toodetud „Karli ja Linda maiustuste” sarjas, millest on varasematel konkurssidel auhinnaga pärjatud ka pähklimüslid tumedas šokolaadis.
Tänavune võitja šokolaadikreem koosneb piimašokolaadist, päevalilleõlist ja kamast, tekstuurilt on see teraline ning maitselt meenutab kamatahvlit.
Toodete arvestuses sai teise koha Kaasiku Mahetalu oma õunamahlaga ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Edgar Kolts mustikakrõpsudega.
Samuti leidis tootekategoorias äramärkimist Taali Mesila taruvaiguga metsamesi.
Parimaks mahetootjaks kuulutati Jaan ja Anne Kiideri Riido talu Saaremaalt; teisele kohale tuli Raido Raba Uus-Vainu talu ning kolmandale kohale Kaire Vannas.
Pühapäeval, 25. septembril avati Kohila alevis Kapa männikus koerte harjutus- ja treeningväljak, mis on teadaolevalt esimene omataoline Raplamaal.
Aiaga ümbritsetud platsi suurus on ligi 1300 ruutmeetrit ning see on keskpaigast eraldatud piirdeaiaga, et mitu koeraomanikku saaks lasta ühel ajal oma lemmikloomal vabalt joosta ning teda treenida. Väljakule on paigaldatud treeninguinventar hüppamiseks, ronimiseks, slaalomi harjutamiseks; istepingid ja kilekotid ning prügikastid koerte väljaheidete jaoks.
Ettevõtmine läks maksma veidi üle 40 000 euro.
Koerte jalutusväljak on eelkõige vajalik neile koeraomanikele, kel puudub koduaed, kuid kes soovivad siiski koeraga jalutada ning lasta tal ka vabalt ringi joosta, kartmata keskkonda reostada ja teisi elanikke ohustada.
Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga avas tänavuse aasta
puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde
esitamise tähtaeg on 16. oktoober.
Konkursile on oodatud ehitised (hooned või rajatised) või ehitiste grupid,
mis saavad valmis hiljemalt 31.10.2011. Konkursile ei saa osaleda varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitised. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks.
Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.
Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Esitamise ankeedi ja
vastava juhendi leiab Puuinfo kodulehelt
Konkursi tulemused kuulutatakse välja 17. novembril Kumu kunstimuuseumis
toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti”.
Peapreemia (2 000 €) antakse võitnud ehitise arhitektile.
Pühapäeval, 2. oktoobril algusega kell 10 toimub RMK Haanja teabepunktis näputööhuvilistele õppepäev „Vanast uus”.
Õppepäevast saab osa võtta kokku 30 inimest (igal täistunnil korraga kuus inimest).
Kavas on paku- ja taimetrükk naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Võta kaasa puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne)!
Mustri trükkimiseks kasutatakse puulehti ja trükipakke (templeid). Vajaduse korral on võimalik kott, rätik, mille peale trükkida, ka kohapeal osta.
Õppepäeva juhendab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.
Soovijail tuleb end end õppepäevale registreerida hiljemalt 29. septembril kas telefonil 524 0187 või e-posti aadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.
Õppepäev on osavõtjatele tasuta.
Laupäeval, 1. oktoobril kell 11 läheb Konguta vallas Vellaveres tervislike eluviiside matkaraja äärest lahti jalgrattamatk.
Sõidetakse eri pikkusega marsruutidel, pikem marsruut kulgeb Alt-Laari linnamäeni. Vanematega koos saavad sõitu proovida kohapealsel platsil ka väiksemad lapsed.
Võimalus on osaleda heategevuslikul loteriil. Nelja matka läbijatele üllatus!
Korraldajad paluvad rattad enne sõitu üle kontrollida ja võimaluse korral varustada end vajalike remondivahenditega. Kindlasti pähe kiivrid!
Matk on tasuta ja kestab umbes kolm tundi. Matk lõpeb piknikuga.
Kogunemine nn Kiigemäe all tee ääres. Küsi lisainfot kohalejõudmise kohta ja registreeri matkale telefonil 525 4172 või meiliaadressil triinu@vvvs.ee.
Matkasarja matka toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.
Laupäeval, 1. oktoobril oodatakse nii kauplejad kui ka külalisi teisele Türi õunafestivalile. Jätkatakse eelmisel aastal alguse saanud traditsioone: valitakse kauneim õunapuu, maitsvaim õunakook, parim mahl ning õunavein.
Toimuvad rahvakoolitused, näitused, õunagrillimise üleriigilised meistrivõistlused ning tuju tõstab kultuuriprogramm.
Oodatud on ka kõik kauplejad, kellel pakkuda õunu, hoidiseid, jooke, käsitööd või istikuid – kõike seda, mis õuntega seotud.
Sissepääs õunafestivalile on kõigile tasuta. Kaasa võta hea tuju ja kott õunte jaoks!
Festivali ajakava on kodulehel: www.tyri.ee/festival. Eelmisel sügisel esmakordselt toimunud festivali külastas 2500 inimest.
Hea traditsiooni kohaselt korraldatakse ka sel aastal Jõgeva maakonna esimesse klassi astunud lastele vanaaegne koolitund Palamusel.
281 Jõgeva maakonna esimese klassi õpilast külastab koos õpetajatega Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi 26.-28. septembrini. Koolitunni peab muuseumi pedagoog Aili Kalavus. Pärast seda kingivad Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja omavalitsusjuhid igale õpilasele mälestuseks raamatu ning tehakse ühispilt.
Seejärel sõidavad lapsed Elistvere loomaparki, kus toimub õuesõppetund.
Mooste toiduklubi tuleb taas kokku 7. oktoobril kell 18. Päevateemaks on seekord puljongid – pirukaga ja ilma.
Plaanis on keeta üks korralik köögiviljapuljong, samuti veiselihaleem ja klaar kanalihakeedus.
Toiduklubi kokkusaamised hakkavad olema kord kuus reedeti. Esimesel kokkusaamisel osalemiseks tuleks registreeruda 5. oktoobriks e-posti aadressil toiduklubi@hot.ee.
Mooste toiduklubi alustas tegevust möödunud aastal, eesmärgiks laiendada arusaamu toidust, ärgitada inimesi kasutama kohapeal valmistatud toitu, jagama oma toidu valmistamise teadmisi ja traditsioone.
Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) sünnib homme, 18. septembril kella 12–16 uus muuseum – muuseum üheks päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumise ja kollektsioneerimisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima.
Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.
ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumi saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.
Päeva oodatakse panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.
Soomaa rahvuspark pakub seekord sügisesteks talguteks välja kaks aega. Vali omale sobivamad kuupäevad ja tule Soomaale, kutsuvad korraldajad.
Soomaa I sügistalgud 7. – 9. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-1
Soomaa II sügistalgud 21. – 23. oktoobrini
Loe ja liitu siin: http://www.talgud.ee/talgud/2011/soomaa-2
Tänavusele talguhooajale pannakse punkt peretalgutega sügisesel koolivaheajal, 28.–30. oktoobrini Palupõhjas.
NB! Otsitakse vabatahtlikku moositalgujuhti, kes võtaks korraldada tänavused moositalgud, et ka tuleval aastal oleks talgulaual mõnus ja omavaaritatud moos. ELFi moositalgute korraldamiseks on olemas peaaegu kõik – tugev traditsioon, silmapiiril mõned potentsiaalsed võõrustajad, kindlasti leidub ka talgulisi, anumaid ja suhkruraha, ent puudu on EESTVEDAJA(D)! Huvi korral võta ühendust!
Täna, 17. septembril kell 18 näidatakse Sänna kultuurimõisas filmi „Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas”.
Filmi on teinud Ieva Dubanevica. 12 minutiga antakse ülevaade, kuidas ehitati Sännas kuppelkasvuhoonet, kanatraktorit, pitsaahju, mandalaaeda, maitsetaimespiraali ja palju muud.
Pärast seda film „Jumalad on vist hulluks läinud” („The Gods must be crazy”), inglise keeles eestikeelsete subtiitritega.
Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee, tel 5558 8929
Nagu juba heaks traditsiooniks on kujunenud, oodatakse selgi aastal oktoobrikuu esimesel täisnädalal Põlva talurahvamuuseumi kõiki, kes tahavad teada, kuidas vanal ajal leib lauale jõudis.
„Poolteise tunni jooksul räägime ning proovime suitsuses rehetoas ja rehealusel vanu sügisesi talutöid, mõtiskleme ja mõistatame, jutustame ja laulame. Saab heita pilgu ka veskisse või magasiaita,” kirjeldas muusemipedagoog Marge Luude leivanädala tegemisi.
Loodetavasti pakub perenaine sellelegi korral ahjusooja leiba.
Vajalik eelregistreerimine telefonil 797 0310 või muuseum@polvamaa.ee.
Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee
Võru instituut esitles neljapäeval, 15. septembril „Mino Võromaa” 24. jutuvõistluse parematest töödest valminud lasteraamatut „Häiermit ja pisarit”.
Tänavu osales laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlusel 143 kirjutajat 146 tööga. Osalejaid oli Võru ja Põlva maakonna 16 koolist.
Töid hindas kuueliikmeline žürii, kuhu kuulusid Aimi Hollo, Helle Laanpere, Mariko Faster, Triinu Ojar, Tiia Allas, Hardi Saarniit. Nende hinnangutele toetudes valis Kaile Kabun koostajana raamatusse 64 tööd.
Noori kirjutajaid oli seekord enim köitnud kalapüügiteema, samuti tuli võistlusele päris palju sauna-, looma- ja arvutilugusid. Juttude ja luuletuste kõrval oli selleaastane konkurss rikas näitemängude poolest.
Raamatuesitlusel tehti teatavaks ka kirjatööde konkursi võitjad. Peapreemia sai kõige nooremas (1.–3. klass) vanuserühmas Kadri Ann Madismäe (Mammaste lasteaed-algkool), 4.–6. klasside õpilaste seas Carmen Kaurson (Võru Kreutzwaldi gümnaasium), 7.–9. klasside õpilaste seas Keiu Grossberg (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) ja vanimas (10.–12. klass) vanuserühmas Henn-Hillar Kalkun (Võru Kesklinna gümnaasium).
Kogumiku „Häiermit ja pisarit” on illustreerinud Võrumaa juurtega kunstnik Kristina Viin.
Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus sai alguse 1987. aastal Võru hariduskoondise eestvõtmisel. Võistluse mõte on õpetada Võrumaa lapsi väärtustama oma kandi põlist keelt, traditsioone ja kodukohta. Alates 2000. aastast korraldab võistlust Võru instituut.
„Mino Võromaa 24” paremad kirjutajad:
1.–3. klass
1. koht – Kadri Ann Madismäe, Mammaste lasteaed-algkool, 2. klass (õpetaja Marju Lepasson)
2. koht – Magnus Runtal, Parksepa keskkool, 3. klass (õpetaja Ene Kärg)
3. koht – Hanna Visnapuu, Kääpa põhikool, 3. klass (õpetaja Jana Kähr)
4.–6. klass
1. koht – Carmen Kaurson, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 6. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Revlis Saarestik, Mikitamäe kool, 5. klass (õpetaja Eevi Jüriöö)
2.-3. kotus – Eliise Aniott, Parksepa keskkool, 5. klass (õpetaja Ene Kärg)
7.–9. klass
1. koht – Keiu Grossberg, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, 7. klass (õpetaja Helena Linnamäe)
2.-3. koht – Madis Poolak, Mikitamäe kool, 9. klass (õpetaja Vello Jüriöö)
2.-3. – Kaisa Hälvin, Mikitamäe kool, 8. klass (õpetaja Eva Sulaoja)
10.–12. klass
1. koht – Henn-Hillar Kalkun, Võru Kesklinna gümnaasium, 12. klass (juhendaja Hardi Saarniit)
2. koht – Greta Pentsa, Põlva ühisgümnaasium, 10. klass (juhendaja Tiia Pentsa)
3. koht – Hedy Liin, Põlva ühisgümnaasium, 11. klass
17. septembril Tõrvaaugus toimuval metsa-ja matkapäeval jagub tegevust nii suurtele kui ka väikestele.
Rassi külaseltsi eestvedamisel toimub homme, 17. septembril Tõrvaaugus metsa- ja matkapäev.
Selle raames näeb, kuidas vanasti tõrva aeti, saab osaleda mitmesugustel metsanduslikel võistlustel nagu silmateritamine, raievõistlus jms ning metsamatkadel koos seenetargaga. Avatud on seenenäitus, võimalik on valmistada ise seenepaberit ja proovida seenetoitu. Tegevust pakuvad korraldajad ka lastele ja päev lõpeb ühise lõkkeõhtuga.
18. korda toimuvast metsa-ja matkapäevast on osa võtma oodatud kõik huvilised. Tegevused algavad Tõrvaaugus kell 11 ja kogu üritus on osalejatele tasuta.
Kel soov, saab Tõrvaaugule matkata jalgratastel. Väljasõit rattaretkele, mille pikkuseks on umbes 25 kilomeetrit, on kell 9.30 Jaama tänava parklas.
Metsapäev on pika traditsiooniga üritus, mida korraldatakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ning küla traditsioonide hoidmiseks.
Sügis ning suur seeneaeg on kätte jõudmas, seepärast korraldabki RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus 17. septembril päeva „Seentega sinasõbraks!”.
Üritus toimub Kaiu järve lõkkekohas ning selle ümbruses. Päev algab kogunemisega kell 9 Kaiu järve lõkkekohas, kust igaüks siirdub metsa seeneotsingule, et pärast üheskoos lõkke ääres keeva supipaja juures seenesaagiga tutvuda.
Seentega aitab paremini sinasõbraks saada Teele Jairus, kes tutvustab täpsemalt, mis seeni on korjatud ning milleks neid saab kasutada.
Üheskoos keedatakse seenesuppi, kuhu loodetakse ka äsja korjatud seentest lisa saada. Kaasa võta korv, nuga, sõbrad ning hea tuju!
Seenepäev on tasuta. Selle paremaks kordaminekuks palutakse registreeruda telefonil 5305 0999 või emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee hiljemalt 16. septembril.
Juba teist korda valitakse Eesti parim mahetootja ja mahetoode, et tunnustada tublisid tegijaid ning tutvustada neid ka avalikkusele, annab teada Eesti mahepõllunduse sihtasutus. Võitjad kuulutatakse välja 18. septembril Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi leivapäeval Kolu kõrtsi ees kell 14.
Sassi-Jaani talu õuel toimub ka mahetoodete laat ja degusteerimine. Kella 12-13 saavad külastajad valida lemmikmahetoote. Avatud on kaks mahetoidu valmistamise töötuba: kella 13-14 lastele ja kella 15-16 suurtele.
Külastajate lemmikmahetoote valimisel ja auhinna kätteandmisel osaleb ka Evelin Ilves.
Parima tootja ja toote valisid välja spetsialistidest koosnevad
seitsmeliikmelised žüriid.
Konkursil „Parim mahetootja 2011” osalesd kümme mahetootjat üle Eesti. Konkursile „Parim mahetoode 2011” esitati 29 toodet 14 ettevõttelt.Toodete hindamine toimus septembri alguses Eesti kulinaaria instituudis tippkokkade osavõtul.
2010. aasta konkursil saavutas tihedas konkurentsis parima mahetootja tiitli Arvo Veidenbergi Pajumäe talu. Tema trumpideks olid nii edukas põllumajandustootmine kui ka oma toodangu väärindamine talu meiereis. Parimaks mahetooteks tunnistati ASi Saidafarm Saida valge juust.
