Autor: Kadri Valner

Homme tuleb päikseline talgupäev

Talgu-Eesti kaart. Illustratsioon: www.teemeara.ee

Homme, 7. mail peetaval Teeme Ära talgupäeval on üle Eesti toimumas täna keskpäevase seisuga 956 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud üle 12 400 talgulise. Kõik olulisemad ettevalmistused talgupäevaks on tehtud, isegi hea kevadilm taevataadilt välja kaubeldud! Inimesed, kes veel viimasel hetkel otsustavad talgutel osalemise, leiavad kodulehelt www.teemeara.ee endale kindlasti sobivad talgud – kõik on oodatud osalema koos pere, sõprade ja töökaaslastega.

 

EMHI andmetel tuleb homme kaunis kevadilm – vähese ja vahelduva pilvisusega, puhub nõrk lääne- ja loodetuul 1-7 m/s ja sooja tuleb 12-16°C, rannikul kohati 9-11°C. Kagu-Eestis võib ka vähest vihma sadada.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et kõik olulised ettevalmistused homse talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. „Homme tõotab tulla tõesti mõnus päikseline talgupäev. Kutsume kodust välja tulema kõiki, ka neid, kes pole jõudnud ennast talgutele veel kirja panna,“ lausus Tüür. „Eks igaüks leiab nende ligi tuhande talgupaiga seast just selle õige. Ja kindlasti leiab iga inimene talgupäevast ka enda jaoks midagi – olgu siis uue põneva paiga, toreda töö või hea seltskonna, kellega kevadine päev veeta. Soovitame valida sobiva riietuse ning soovime kõigile rõõmsat ja tegusat talgupäeva!“

Tuhanded talgulised üle Eesti asuvad homme oma kodukanti korrastama või lähevad appi mõnda kaugemasse talgupaika. Kõige rohkem on homseks kavandatud külatalguid, samuti heakorra, mälestiste ja looduskaitse talguid, plaanitakse ka mõttetalguid. Sel aastal on aktiivselt liitunud korteriühistud, lasteaiad jt.

Teadaolevalt osaleb talgutel ka mitmeid ühiskonnategelasi. Näiteks plaanib Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves istutada homme puid nii Teeme Ära talgute raames Kullametsa külas kui ka metsanädala raames Haapsalus. Riigikogu esimees Ene Ergma on lubanud osa võtta talgutest Tartus Raadil, kus osalevad ka Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, EMSLi juhataja Urmo Kübar lööb kaasa Hiiumaal Sõru rannas, Narva linnavolikogu liikmed korrastavad Narva bastione jne. Loe edasi: Homme tuleb päikseline talgupäev

Homme toimuvad teiste talgute seas ka tantsutalgud

TARVANPÄÄ TEEB TANTSUTALGUD

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää ühendab üle-eestilise talgupäeva oma 65. juubeli tähistamisega, korraldades päev läbi kestvad tantsutalgud.

 Tarvanpää tantsutalgud Eesti rahvuskultuuri hüvanguks ehk Tarvanpää Tantsu Pidu  toimub 7. mail Rakvere Teatris. Talgud on tegelikult kestnud läbi kuuekümne viie aasta vähemasti kolmel päeval nädalas, rahvatantsu ja rahvamuusikat edendades, Eesti asja ajades nii, et Rakvere linnas ja lähiümbruses on raske leida peret, kes poleks mingil kombel seotud Tarvanpääga.

 Talgutööd 7. mail: kell 10 osaliste proovid; kell 12  peaproov; kell 14 talgusupp; kell 16 võetakse vastu õnnitlusi; kell 17 toimub pildistamine Rahvaaias; kell 18 algab juubelikontsert teatri suures saalis (piletitega) ja kell 20 talgusimman Rahvamajas.

 Talgutele tuleb kaasa võtta isamaaalised aated, rahvarõivad, hää tuju ning nobe tantsujalg. Osalistel pole loomulikult midagi ka kiidusõnade ja õnnitluste vastu.  Tantsijaid on talgutel kokku 160: noorim on sündinud 2007. aastal ja vanim 1942. Tarvanpää kunstiline juht Maie Orav tähistab selle peoga aga oma 70. juubelit.

 Pealtvaatajad saavad hingekosutuseks kogeda ilusat Eesti asja ja tasemel rahvatantsu. Teistelt talgutelt tantsutalgu kontserdile tulijad saavad kena ja emotsionaalse talgupäeva lõpetuse.

 Rahvatantsuansambel Tarvanpää loodi 1946. aastal ETKVL KIT-i Rakvere klubis, esimene tantsuõpetaja oli Leonide Viires. Aastatel 1959-1968 oli nais- ja segarühma tantsuõpetajaks Ellen Urbus. Aastal 1968 alustas tantsuõpetajana tööd Maie Orav, kes on tänaseni tantsuansambli kunstiline juht. 1969. aastal omistati kollektiivile rahvatantsuansambli nimetus, pärisnimeks sai muinaseestlaste linnuse Tarvanpää nimi.

 Tarvanpää on ellu kutsunud Eesti jaoks olulisi pidusid. Nii möödub tänavu 25 aastat Eesti esimesest rahvusvahelisest folkloorifestivalist “Viru Säru”. Viimaste aastate suursündmused on olnud aga Meeste Tantsupeod, mis on mõlemal korral tunnustatud Eestis aastasündmusteks rahvuskultuuri vallas. 

Pilliõpilased kogunevad Viljandisse võistu mängima

Võistumängimine 2010

Täna saab Viljandi Pärimusmuusika Aidas näha-kuulda, mida  toob pärimusmuusika tulevik:  aset leiab kolmas üleriigiline
pilliõpilaste võistumängimine, kus astub hindajate ette ligi 80 poissi ning tüdrukut.

Esindatud on kõik maakonnad: 22 muusika- ja huvikooli ning nelja eraõpetaja kasvandikud. Osalejad peavad võistluse käigus esitama kaks eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist.

Pillidest on esindatud kannel, lõõtsalised, viiul, torupill, hiiu kannel, sarv, viled, parmupill ning näppepillid. Teiste instrumentide
mängijad osalevad avatud pilligrupis.

Võisteldakse kahes vanusegrupis. Nooremasse gruppi kuuluvad 1-3 aastat pilli mänginud või pärimusmuusika õppekava I tasemel õppivad muusikakooli õpilased. Teises grupis tulevad hindajate ette neli ja rohkem aastat pilli mänginud noored või pärimusmuusika õppekava II ja III taseme muusikakooli õpilased. Parimatest parimad saavad võimaluse esineda Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Žüriisse kuuluvad Neeme Punder, Elo Kalda, Tarmo Noormaa, Sofia Joons, Maarja Nuut ja Ando Kiviberg. Vaatama-kuulama on oodatud kõik muusikahuvilised

Neli ja poolt tuhat õpilast istutab täna metsa

Tänasele riigimetsa istutuspäevale on registreerunud koos õpetajatega 4500 istutajat enam kui sajast koolist. Kasvama pannakse üle 200 000 taime 70 hektaril, istutuskohti on igas maakonnas. Istikutest kolmveerand on kuused ja ülejäänud männid. Riigimetsa metsauuendamise juhendi järgi pannakse ühele hektarile kasvama 3500 männi- või 2000 kuusetaime. Töid juhendab 300 RMK poolset tööjuhti.

6.-12. klasside õpilased istutavad puid kokku 46 raielangil üle Eesti. Päev lõpeb ühissildi paigaldamisega, kus on kirjas koolide nimed, kes uue metsa kasvama panid. See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks.

Täna on Tartus roheline filmiõhtu

 Täna kell 17 toimub Eesti Maaülikooli peamaja aulas taas roheline filmiõhtu. Seekord on kavas ligi 2,5 tundi kestev film “Zeitgeist: Edasiminek” (Zeitgeist: Moving Forward).

15. jaanuaril 2011 esilinastus film 60 riigis, 31 erinevas keeles (sealhulgas ka eesti keeles), 295 linnas ja 341 toimumispaigas

Film käsitleb rahandusühiskonda lähtudes teaduslikust meetodist, juhib tähelepanu selle ühiskonnamudeli põhjustele ja tagajärgedele pakkudes välja alternatiivse lahenduse levinumatele probleemidele tänapäeva ühiskonnas.

Film on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega ning kõigile huvilistele tasuta. Pärast filmi väike aruteluring osalejate vahel.

Pärnus tulevad vabatahtlike töötoad

Reedel toimub Pärnus Gildi majas Euroopa vabatahtliku tegevusaasta päev Pärnumaa vabatahtliku tegevuse päev.

Päev algab kell 12 töötoaga vabatahtliku tegevuse võimalustest kesk- ja vanemaealistele niing jätkub kell 15 töötoaga noorte rahvusvaheliste ning kodumaiste vabatahtliku tööde tutvusamisega.

Samal ajal on huvilisel võimalus kohtuda erinevate vabatahtlike kaasajatega leidmaks endale sobiv vabatahtliku tegevuse rakendus. Ühtlasi saab ka Töötubades tutvuda Gildi maja meistritega, proovida ise kätt ja valmistada endale midagi põnevat.  

Kohtumistel osalevad:

Maarja – Magdaleena Gild, kes lisaks käsitöö ja kunsti tegemisele korraldab mitmeid üritusi kus vabatahtlikud alati abiks saavad olla.

Pärnumaa Vabatahtlik Keskus, Pärnumaa Kodukant , vabatahtlike oodatakse osalema kohalike külasletside tegevuses , maakondlike ürituste korraldamisel, projektide juurde. Vabatahtlike keskusest saab küsida ja uurida erinevaid vabatahtlike andmebaase, infolinke, võimalusi maakonnas ja rahvusvaheliselt vabatahtlikuna tegutseda.

Loomade Varjupaik ootab vabatahtlike nii loomadega tegelemda kui ka varjupaiga muude tööde ja tegemiste juurde.

Punane Rist ootab eelkõige vabatahtlike, kes on valmis ennast pikaajaliselt siduma organisatsiooniga, Punase Risti poolt pakutakse vabatahtlikele põhjalikku koolitust ja võimalust osaleda meeskonnaga pea kõikidel Pärnumaa suurüritustel esmaabi pakkujatena.

Eesti 4H Pärnumaa piirkonna inimesed, kes otsivad vabatahtlikke oma noorteklubisid  eest vedama, nooteürituste korraldamisele appi. 

 MTÜ Pärnu Motoclub ootab vabatahtlikke appi 1.-3. juulil toimuvale veespordi peole.

 MTÜ Kastan Taskus, mis korraldab Augustiunetust 13. augustil ja vajab sel päeval appi liiklust korraldama, piirdeid seadma  umbes 12 vabatahtlikku.

 MTÜ Shalom  tegutseb abikeskusena korraldades riide ja toiduabi pakkumist abivajatele, eraldi tegutseb ka ühenduse juures lastemaja.  

 MTÜ Tulevik, mille Ringlusepood tegeleb töötute ja teiste abivajajtega. 

Pärnu Toidupank, mis ootab vabatahtlike appi toidu pakendamisele  ja jagamisele.

Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Kord kuus teeb keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio saates Ilmaparandaja kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest. Nii ka täna:

Hatheropi külas Inglismaal hakati tootma soojust ja elektrit kohaliku farmi sõnnikust ning põhust. Biogaasi tootjateks farmis on sead, lehmad ja kanad. Tegemist on ühega esimestest selletaolistest küladest Inglismaal. Küla biogaasijaama toodang varustab elektriga kõiki kohalikke majapidamisi. Biogaasi tootmiseks vajalikku materjali pakkuv farm saab jaamast vastutasuks elektrit, mille eest nad maksma ei pea.

Biogaasijaama rajajate sõnutsi on nii toodetav soojus ja elekter kokkuvõttes palju odavam- energia impordile tehtavad kulutused on viidud nulli. Kõik biogaasijaama tootmise jäägid on looduses lagunevad ning neid kasutatakse uuesti kohalike farmerite poolt põlluväetisena. Samuti on jaama plussiks maapiirkonda tekkinud uued töökohad.  Loe edasi: Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Tallinna Loomaaed teeb linna lilleliseks

14. mail toimub Tallinna Loomaaias heategevuslik sündmus Linn Lilleliseks, mille korraldajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN). Üritusest on osa võtma oodatud ka Teie kooli õpilased. Linn Lilleliseks toimub juba viiendat aastat ning ettevõtmise peamiseks ülesandeks on kokku tuua tava- ja erivajadustega noored, et koos loomaaeda ilusamaks teha.

2007. aastast alates on igal kevadel noored koos teinud korda üks kesklinna park. Aastal 2010 tehti esimest korda kauniks loomaaed. Tallinn pole ainus linn, mis on lilleliseks saanud. Aastal 2008 toimus sündmus ka Tartus ja Pärnus.

Linn Lilleliseks toimub laupäevasel päeval. Kohapealne tegevus toimub gruppides, mille koordinaatoriteks on juba varasemalt kogenud rühmajuhid. Õhkkonna hubasemaks muutmiseks ning rühmade ühtsemaks tegutsemiseks mängitakse alguses tutvumismänge ning seejärel tehakse koos erinevaid haljastustöid. Ilusama ümbruse valmides süüakse ühiselt lõunat ja veedetakse lõbusalt aega uute tuttavate seltsis.

Korraldajad ootavad osalema noori vanuses 15-26 aastat. Registreerimine toimub 10. maini või kuni kohti jätkub aadressil http://www.ten.ee/linnlilleliseks2011kust leiab ka lisainformatsiooni.

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme.  „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused.  Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega  RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Adsoni-võistlusõ võitsõva Kääpä ja Võro Kreutzwaldi-kooli latsõ

Eelä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peet võistlusa noorõmba vannusõrühmä pääpreemia sai Kääpä kooli 3. klassi opilanõ Eliise-Mariin Sepp ja vanõmbide ilolugõjite siäst olliva kõgeparemba Võro Kreutzwaldi-kooli 6. b klassi opilasõ Kris-Sten Saarepuu, Martin Paap ja Liis Kikkas.

Eliise-Mariin lugi Rahmani Jani luulõtusõ “Läbi Võromaa”, tedä opas Jana Kähr. Kreutzwaldi-opilasõ kanni ette päävä ainumba Adsoni Arturi luulõtusõ “Vana Org ja temä poig”, naid juhend Helena Linnamäe.

Sännän luulõt lugõnu latsi hinnasiva võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri lavastaja, aolehe Koit kultuuritoimõndaja Rivo Veski.

Noorõmbide siäst pälvsevä eripreemiä Maryleen Karise ja Eva Liisa Andrejev Parksepä keskkoolist Panga Milvi luulõkava iist, naid opsiva Liia Luik ja Helle Liloson. Eripreemiägä kiteti ka Mõnistõ põhikooli poissi Tarvi Langust (opas Ive Ruusamäe).

Vanõmbite siäst olliva viil väega hää ilolugõja Hella Lillmaa Orava koolist (oppaja Maaja Glaser) ja Janek Pärn Rõugõ koolist (oppaja Maia Paas).

37 last vana Võromaa esi paigust kand eelä Sännän ette 20 võrokeelist luulõtust ni juttu. Inämbüste olliva esitätävä luulõ auturites võro kirändüse klassiku, a üts lats – Ruusa põhikooli opilanõ Lili Laar – ol esi etteloetu luulõtusõ “Tsiidso” autur.

Artur Adsonile pühendet jo 12. luulõvõistlusa kõrraldiva MTÜ Sännä mõisakeskus ja Võro instituut.

Tartus toimub täna öötantsupidu

Tänase rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupeol õpetavad tantse Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja
häid õpetajaid palju.

Tantsijatele annab hoogu juurde ansambel “Lahked lõõtsad”, kuhu kuulub neli eesti lõõtspillil musitseerida armastavat suurepärast muusikut. Mängimisele tuleb 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika, mille järgi on lausa lust jalga keerutada.
Väikese etteastega astub Öötantsupeol üles ansambel “Punt”. Punt on Lõuna-Eestist pärit noorte folkbänd, mis loodi jaanuaris 2011. Bändiliikmeid ühendab huvi pärimusmuusika säilimise ja kaasajastamise vastu. Seadete koostamisel on osalised kõik liikmed, nii sünnibki modernne noortepärane pärimusmuusika, mille kaasahaaravus ei jäta kedagi külmaks.
Öötantsupeole tulles ei pea tantsupartnerit kaasas olema, kuna rõõmsaid ja innukaid tantsuhuvilisi on täis terve Vabaduse puiestee.

Erametsakeskus viibloodushuvilise rännakule

Erametsakeskus viib sellel kevadel ja suvel loodushuvilised kuues suurema metsatuleohuga maakonnas õppereisile, mille käigus tutvutakse põlendikega ning jagatakse osalejatele teadmisi ja oskusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Huvilised viiakse loodusesse, kus neile tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjuseid ning antakse juhiseid põlengute ennetamiseks. Räägitakse ka metsapõlengute tagajärgedest, metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Loodushuviliste õppereisid on osa Euroopa Liidu LIFE+ programmi toel läbiviidavast metsatulekahjude ennetamise projektist, mille eestvedaja on Erametsakeskus koostöös Päästeametiga.

Mais toimuvad õppereisid Läänemaal ja Harjumaal, juunis Pärnumaal ning augustis Põlvamaal, Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal.

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

 Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Europe Direct Jõgeva Infokeskus avas Peipsi pealinnas “akna “ Euroopa Liitu

Hetk avamiselt

Eile  avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse  jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.

Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega   euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest.  Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.

“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi  Nii  kujuneb tulevikuks tugevam pagas  edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi  avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi  direktor Jaan Rahuküla. “Meie  euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse  Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.            

 Euroteabe olulisust  mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja  tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.

 Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu.  Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike  ja helkureid  “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde

 Mitmel pillil  musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid  et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga   Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma.  “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.

   Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee  euroinfonurka sageli külastama ja  siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.

     Jaan Lukas

Tantsijad kutsuvad rahvusvahelist tantsupäeva tähistama ühistantsimisega

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tähistab 29. aprillil rahvusvahelist tantsupäeva juba traditsioonilise üle-eestilise ühistantsimisega. Ühistantsimisele on kutsutud kõik – nii rahvatantsurühmad kui sõpruskonnad ja lihtsalt tantsuhuvilised.
29. aprillil kell 13.05 ja 19.05 kõlab Vikerraadio eetris tuntud rahvalaul „Tõmba, Jüri“, mille järgi kõik tantsusõbrad saavad tantsida.

Sellisel moel tähistatakse tantsupäeva juba kolmandat korda. 2009. aastal tantsis Eestimaa erinevates paikades tantsu „Kupparimuori“ üle 2000 tantsija. Mullu oli ühiseks tantsuks kõigile tuntud kaerajaan, mida tantsis ligi 5000 inimest. Seda tehti koolide, sõpruskondade ja töökollektiivide kaupa. Kõige kaugemad teated 29. aprillil kaerajaanimise kohta tulid Inglismaalt Bristolist.

Nagu eelmistel aastatelgi kutsuvad korraldajad ka sel korral ettevõtmist jäädvustama ja Youtube’i üles laadima. Nii on Youtube keskkonnas tänaseks juba mitukümmend erinevat „Kupparimuori“ tantsu ja mitusada erinevat kaerajaani kõigile vaatamiseks nähtaval.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

ELF otsib vabatahtlikku Inglismaale

Eestimaa Looduse Fondi pikaajaline partner Ühendkuningriigis BTCV ootab oma rahvusvahelisse osakonda noort vabatahtlikku (18-30 aastat) Eestist, kelle ülesandeks on rahvusvaheliste projektide assisteerimine. Lisaks kaasatakse vabatahtlik BTCV Wallingfordi piirkonna igapäevatöösse, milleks on looduskaitselise vabatahtlikkuse võimaluste pakkumine erinevatele sihtrühmadele.

Vabatahtlikku otsitakse üheksaks kuuks teenistuse algusega 1. juuli 2011. Teenistusega kaasnevad reisi-, majutus- ja toidukulud kaetakse.

Vabatahtlikuks kandideerimiseks palub ELF saata CV  ja sooviavaldus (inglise keeles) hiljemalt 9. mail aadressil siim@elfond.ee. 

Lähema info ja sooviavalduse vormi leiad: http://www.talgud.ee/lugu/evs

Võrumaal koolitatakse giide

Võrumaa Kutsehariduskeskus kutsub 25. aprillil kõiki, kellel eeloleval suvel tuleb Võrumaal turistidele teed juhatada, tasuta koolitusele, mis toimub Kubija hotell-loodusspaas.

Oodatud on ettevõtjad, majutusettevõtete teenindajad, toitlustus-ja kaubandusettevõte teenindajad, tanklate ja müügipunktide, pankade, postkontorite jne teenindajad,  samuti aktiivpuhkuse pakkujad, giidid ja lihtsalt huvilised.

Koolituse ajakava:
 9.30 – 10.00 Tere tulemast kohv ja tutvumine Kubija hotell-loodusspaaga
10.00 – 12.00 Võrumaa Muuseumi direktor, giid Siiri Toomik: Ettevalmistatud reisiteekonnad Võrumaal. Soovitusi teekondade planeerimiseks ja oma külastajate nõustamiseks. Reisivõrud http://www.visitvoru.ee/?id=59
12.00 – 12.30 Paus vestluseks ja värskenduseks
12.30 -13.30 Siiri Toomik jätkab: Reisivõrude põnevamad paigad
13.30 – 14.00  Võrumaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Margita Kipasto: 2011. aasta suve põnevamad tegevused ja sündmused.

Koolitus on tasuta. Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

Marid tähistavad Eestis oma rahvuspüha

Hõimuõhtute sarja raames tähistab Fenno-Ugria Asutus koostöös mari seltsidega esmaspäeval, 25. aprillil kell 18  Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrisaalis (Vene tn 22) mari sangari päeva. Maride rahvuspüha tähistamine jätkub Tallinnas, Tartus ja Narvas, kõikjal esineb Venemaalt Kirovi oblastist külla saabunud ansambel Peledõš.

Tallinna hõimuõhtul saab lisaks rahvamuusikale kuulata ka juttu maride muistsest võitlusest ja tänapäevast, vaadata dokumentaalfilmi mari tavadest, maitsta rahvuslikke suupisteid ja õppida mari köietantsu.

Teisipäeval, 26. aprillil kell 17 leiab Tallinna Kinomajas (Uus 3) aset Eestis elava mari filmilavastaja Aleksei Aleksejevi uue dokumentaalfilmi “Hiiepuu vägi” esilinastus. Pärast filmi esineb ansambel Peledõš ja saab maitsta rahvustoite.

Õhtu jätkub kell 20 KuKu klubis (Vabaduse väljak 8), kus ansambli saatel saab tantsida mari tantse ja kohtuda Eestis elavate maridega.

Kolmapäeval, 27. aprillil kell 17  on mari sangari päevale pühendatud õhtu Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas  (J. Kuperjanovi 9), mida aitab korraldada Tartu Marilaste Selts. Esineb ansambel Peledõš ja linastub Aleksei Aleksejevi film “Hiiepuu vägi”.

Neljapäeval, 28. aprillil kell 17 algab mari sangari päeva tähistamine Narva Eesti Majas, sealgi esineb ansambel Peledõš.

Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev 10-liikmeline ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõši piirkonnast, laule saadavad lõõtspillid ja trummid. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on nende muusikas tuntavad tatari mõjud.

Malmõši piirkond oli aastail 1552-84 mari sõdade keskuseks. Just sealkandis langes  rahvuskangelane Boltuš, kelle auks 1917. aastal toimunud I Mari Rahvuskongress esitas üleskutse tähistada 26. aprillil mari sangari päeva. Eestis tähistatakse seda päeva alates 1994. aastast.

Jüripäeval võetakse Kosel mõõtu Maie Orava tantsude tantsimises

Maie Orav

Jüripäeval toimub Harjumaal Kosel Eesti praeguse aja ühe tunnustatuma rahvatantsude looja ja meeste tantsupidude algataja Maie Orava tantsuse võistutantimine. Sel päeval esineb pea 350 rahvatantsijat üle Eestimaa – Harjust, Järvast, Tartust, Ida-Virumaalt, jne. Võistlus käib neljas kategoorias – vanemad segarühmad, naisrühmad, nooremad segarühmad ja esindusrühmad. Ühtlasi valitakse publiku lemmik.

 Võistutantsimine on mitmes mõttes juubelihõnguline. 2001. aastal alguse saanud ettevõtmine toimub tänavu juba viiendat korda. Veelgi enam – võistutantsimisega tähistatakse ka Maie Orava 70. sünnipäeva.  

Sündmuse käimapaneku ja hea sujumise eest seisab eelmise võistutantsimise võitja Kose noorterühm. Päeva hoiab ohjes Kose noorterühma vilistlane Meelis Kompus.
Võistutantsimise algab 23. aprillil kell 13 Kose Gümnaasiumi võimlas. Võitjad kuulutatakse välja umbes kell 17:30. Kõik tantsijad ja pealtvaatajad on teretulnud ka võistutantsimise järelpeole Viikingite külas, kus tantsuks mängivad lõõtsapoisid Asso Int ja Martin Müller.

1. maini saab taotleda pärandkultuuri säilitamise toetust

Sihtasutus Erametsakeskus ootab kuni 1. maini taotlusi pärandkultuuri säilitamise toetuse saamiseks. Toetuse eemärk on tagada pärandkultuuri säilimine ja avalikkusele tutvustamine. Toetust saab kasutada pärandkultuuri objektide korrastamiseks, hooldamiseks, säilitamiseks, tähistamiseks, sellele avalikkuse ligipääsu tagamiseks, eksponeerimiseks, kaardistamiseks ja arhiivimaterjalide kogumiseks.
 Pärandkultuuri säilitamise toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 3 196 euro pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 640 eurot ühe pärandkultuuri objekti kohta ja konsulendi hinnangu maksumus.

Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 16 eurot tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku kuni 15 tunni eest kalendriaastas. Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

Täpsemad toetuse taotlemise tingimused ja nõuded taotlejale on erametsanduse portaalis www.eramets.ee, infot saab telefonil 683 6067.

Toimub esimene Teeme Ära maailmakoristuse avatud koosolek

Teeme Ära algatusgrupp kutsub kõiki inimesi, kes tahavad Eestist alguse saanud koristusaktsiooni maailma viimisel kaasa lüüa, avalikule koosolekule, järgmisel teisipäeval, 26. aprillil kell 18.00

“Eestis sündinud koristuspäeva idee on edukalt realiseerunud rohkem kui kümnes erinevas riigis ja kaasa haaranud 1,5 miljonit inimest. Me usume ja tahame omalt poolt teha kõik võimaliku, et see oleks alles algus. Tegutseme selle nimel, et järgmiseks aastaks kokku tuua sada erinevat riiki, kes koristustalgud ette võtavad, puudutades sellega kokku 300 miljonit inimest. Kutsume kõiki energiast ja teotahtest pakatavaid inimesi endaga kaasa, sellest kõigest lähemalt osa saama!” ütles üks liikumise eestvedajaid ja Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 saadik Eva Truuverk.

Teisipäevasel avatud koosolekul tutvustavad seni tehtut ja avavad tulevikuplaane kõikide töörühmade eestvedajad. Kõik, kes tahavad vabatahtlikuna edasistes tegemistes kaasa lüüa, saavad sealsamas endale meelepärase töölõigu valida ja kõigi asjaosalistega lähemalt tuttavaks saada.

Koosolek toimub Tallinnas Ülemiste City linnakus, Lõõtsa 6, II korrusel algusega kell 18.00 ning kestab kokku kaks tundi.

Emumäel saab nüüd matkata

Vaatetorn Emumäel

Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.

Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud,  ei  mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk.  Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com

Täna linastub Ungari Instituudis film hantidest

  Ungari Instituudis (Piiskopi 2) näidatakse täna kell 15 György Pál Gadó filmi “Aliszka” (2009).  Film pälvis Ungari-Rumeenia dokumentaalfilmide festivalil Csíkszereda linna eriauhinna.

Režissöör György Pál Gadó on hariduselt metsainsener ja keskkonnakaitsespetsialist. Ta on töötanud 20 aastat keskkonnakaitseorganisatsioonides ning on pannud aluse puuistutamiskampaaniale. Gadó on filminud Karpaatide basseinis, Doonau deltas ja Siberis, toimetanud keskkonnakaitsealast telesarja ning tegelenud tagasi Ungarisse elama tulnud huntide kaitsega.

Aliszka on tegelikult Olesja Sopotžina, kes sündis 1988. aastal Lääne-Siberis handi põhjapõdrakasvatajate perekonnas. Võõrad sattusid sinna ainult erandjuhtumitel. 1991. aastal lagunes Nõukogude Liit, nõrgenesid sissesõidureeglid, ning ungari ja soome keelesugulased külastasid seda piirkonda üha rohkem. Mõned ungarlastest uurijad hakkasid Olesjat ungaripäraselt Aliszkaks kutsuma, kohale saabunud võttegrupp filmis toona perekonda esimest korda.Kümme aastat hiljem alustas Aliszka handi keele ja kultuuri õpinguid Hantõ-Mansiiski ülikoolis, aasta pärast lõpetamist sai ta stipendiumi Budapesti Balassi Instituuti, kus tutvus ungari keele ja lääneliku eluviisiga. Võttegrupp saatis Aliszkat kojunaasmisel, et näha, kuidas on aastate jooksul muutunud mujal elanud hantide traditsiooniline elu.

Loov Eesti jätkab porgandiotsimise sarja

Järjekorras viies loomemajanduse klubiõhtu leiab aset 27. aprillil Tallinnas kohvikus Oot-Oot ning käsitleb seekord reklaami valdkonna ja raamatukogude/muuseumite  kokkupuutepunkte.

Loov Eesti klubiõhtute seeria eesmärk on vahetada kogemusi ning  leida ideid koostööks. Ühel õhtul on fookuses kahe valdkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte-  klubilises õhkkonnas analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda  tehtud on. Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma  elukutse tõttu  näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb  loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

27. aprillil kohtuvad muuseumide, raamatukogude ja reklaami valdkonna inimesed, oma esinemise on juba kinnitanud Kontuuri loovjuht Urmas Villmann, Creatumi strateegiadirektor ja partner Birjo Kiik, Eesti Rahvusraamatukogu direktriss Janne Andresoo, KUMU Kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja valdkondadeväline ekspert, Swedbanki ettevõtete panganduse kliendisuhete divisjoni direktor Tauno Vanaselja .

13. aprillil toimunud klubiõhtu teemaks oli TEATER ja KUNST. Teatrimaailma esindasid Eesti Teatri Festival SA juhataja Margus Kasterpalu ning näitleja Guido Kangur, kunstide valdkonnast osales arutelus Tiina Tammetalu. Väliseksperdina sekkus endine EPL peatoimetaja ja praegune nõustamisfirma Catella partner Aavo Kokk.