RIIGIVANEMAID MÄLESTATAKSE TÄNAVU JÕELÄHTMES

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Foto: Jõelähtme Vallavalitsus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja EELK Jõelähtme Püha Neitsi Maarja koguduse korraldamisel mälestatakse vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril algusega kell 17 Jõelähtme keskaegses kirikus kunagisi Eesti riigivanemaid.

Riigipeade auks süütavad 16 küünalt EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ning vallavolikogu esimees Väino Haab. Koos peapiiskopiga teenib EELK Ida-Harju praost, Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja. Päevakohase kõne peab Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liige Trivimi Velliste.

Alates aastast 2006 on vastupanuvõitluse päeval süüdatud 16 küünalt Tallinnas Piiskoplikus Toomkirikus, Pühavaimu kirikus, Tartu Jaani, Narva Aleksandri, Pärnu Eliisabeti, Viljandi Jaani, Kuressaare Laurentiuse ja Haapsalu Toomkirikus, samuti Paide Püha Risti, Rakvere Kolmainu, Tartu Pauluse, Valga Jaani, Võru Katariina ning mullu Keila Mihkli kirikus.

Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas. Foto: Jõelähtme Vallavalitsus

Enne mälestustalitust asetavad kirikulised lilled ja küünlad Jõelähtme Vabadussõja ausamba jalamile. Samal päeval kell 15.30 asetatakse Tallinna Metsakalmistul lilled ja küünlad ka Otto Tiefi ning Arnold Susi ja Heli Susi haudadele, samuti nende võitluskaaslaste mälestuskivi juurde. Lipuvalve juures peab kõne Riigikogu liige Urmas Reinsalu.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Metsakalmistul 22. september 2019 . Kõneleb rahvastikuminister Riina Solman. Foto: Heidi Tooming

Täpselt 77 aastat varem pidas legendaarne Otto Tiefi valitsus Läänemaal Põgari palvemajas oma viimase istungi. Valitsusliikmete teekond Puise randa kulges samal päeval – 22. septembril 1944, mil Punaarmee hõivas Eesti pealinna. Vastupanu võõrvõimule kestis pool sajandit.

Puise tee ääres asuv Põgari palvemaja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

22. septembril kell 14 esitleb prof. Hubert Kahn Viimsi mõisas oma vastilmunud raamatut „Tänan president Pätsu“, mille on kujundanud Päivi Palts. Ajaloolis-poliitiline essee mõtestab esimest Eesti aega. Teost täiendavad autori värvikad lapsepõlvemälestused ja rohked fotod. Osavõtt kutsetega.

KU päevatoimetaja