Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ esitleb 7.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal võrokeste suitsusaunaga seotud käsitööd ning virtuaalselt saab käia suitsusaunas. Käimasoleva võro keele nädala raames kõneldakse Mardilaadal võrokeste esinduses võro keeles ning soovijad saavad osta omale võrokeelse seinakalendri.

Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto Vilve Oja
Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Saunatunnet aitavad luua suitsusaunahõng ja saunaskäik virtuaalreaalsuse (võro keeles virbitüse) prillide abiga[/pullquote]„Käesoleva aasta väljapaneku teemaks on suitsusaun ja saunaga seotud käsitöötooted. Suitsusaun on ju võrokeste üks tunnusmärke, mille üle uhkust tunda. Juba aasta alguses toimus meil temaatiline tootekonkurss, mille käigus sündinud tooteid näeb ning saab osta Tallinnas Mardilaadal,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.

Laada väljapanekust leiab üsna eripäraseid tooteid nagu näiteks vihakohvri, päältsanna verevä suka, pruukmalda kõolehe, sannan sündünü latsõ, sannasõna, aga ka mitmes valikus saunarätikuid, seebialuseid, vihtu, saunahamesid ja isegi saunakütmiseks sobivaid lepähalgõ. Ummamuudu saunatarbed on värvikirevad vildist saunamütsid, istumisalused ning saunakraami kotikesed, mille iga komplekt on eriilmeline ning vigurise võrokeelse nimega.

Loe edasi: Võrokeste suitsusaunateemaline käsitöö Mardilaadal

Pärnu linn toetab ekspordivõimekusega ettevõtteid

Pärnu linnavalitsus määras ettevõtlustoetused neljale Pärnus tegutsevale ettevõttele, mis soovivad kasutada omavalitsuse rahatuge ettevõtte konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse tõstmiseks.

Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Osaühing Dolly Reklaam saab linnalt 1453, 90 eurot nii välis- ja sisemesside külastamiseks kui ka messidel osalemiseks ja tööalasteks täiendkoolitusteks.

Osaühingule GooDrink määras linn 3360 eurot toetust, mida ettevõte kasutab show-baaride ekspordiks Lätti, Leetu, Austriasse ja Soome.

Osaühing Pehmö arendab linnalt saadava 2366 euro abil Pehmoshop.com e-poe keskkonda.

Suurima toetussumma – 5000 eurot – saab osaühing Verdon, kes kasutab toetusraha firma kodulehe üles ehitamiseks.

Kokku maksab Pärnu linn 2019. aasta ettevõtlustoetuste teises voorus välja 12 189 eurot ja 90 senti.

Linna antav toetus on ettevõtjate hinnangul äärmiselt oluline, sest aitab väikesel või alustaval ettevõttel võtta ette tegevusi, mida ainult omal käel oleks keeruline ellu viia.

Loe edasi: Pärnu linn toetab ekspordivõimekusega ettevõtteid

Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

3. detsembril toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sel päeval võtavad kümned vabaühendused üle Eesti ette erinevaid tegevusi, et koguda annetusi ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning kutsuda inimesi üles endale olulist valdkonda toetama.

Annetus
Annetus

[pullquote]ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad[/pullquote]Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday nime all. 3. detsembril ja selle vahetus ümbruses korraldatakse üle maailma kampaaniaid ning üritusi, et leida uusi annetajaid, tugevdada sidet olemasolevatega ning edendada annetamiskultuuri laiemalt.

“Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene, paigutades meid maailmas 66. kohale. See tähendab, et kolm inimest neljast ei anneta, ehkki just ühiskonnad, kus heategevus on levinud ja au sees, on õnnelikumad ja tugevamad. Annetamistalgutega tahame aidata ka Eestil selliseks saada,” ütles annetamistalgute korraldaja Helen Talalaev.

Loe edasi: Annetamistalgud asetavad heategevuse au sisse

Slaavi lättest voolab vesi veel pärast maailmalõppugi

Venemaalt Eesti suunas sõites jälgis reisijuht terasel pilgul, et enne Luhamaa piiripunkti jõudmist teha peatus ka Irboskas. Paraku puudus igasugune teeäärne viide, mis võinuks osundada paremat kätt jäävale külale, kindlusele ja Slaavi lättele.

Slaavi lätted Linnajärve paesel järsakul, Irboskas. Foto Urmas Saard
Slaavi lätted Linnajärve äärsel paesel järsakul, Irboskas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Allikavesi on tugevalt mineraliseeritud, selles leidub rohkelt kaltsiumit[/pullquote]Alles piiritsooni tõkkepuu andis märku, et oleme mööda sõitnud. Vene piirivalvelt saadud juhatusel pööras buss otsa ringi ja sõitis tuldud teed 15 minutit tagasi. Alles nüüd jõudsime õigesse asukohta, kus bussist maha astudes tuli pikem jalgsi käik ette võtta. Kirjalikel teadetel esmakordselt 862. aastal mainitud Irboska olevat üks vanimaid vene linnu. Seega möödus seitse aastat tagasi Irboska esmamainimisest 1150 aastat. Legendi järgi olevat Irboskast saanud alguse Vene riik pärast seda, kui kohale saabunud varjaagide kolmest vennast Truvor jäänud seda asukohta valitsema. Samas väidab arheoloog Sergei Beletski, et legendi järgi Truvori asutatud Irboska puhul peaks mõistma hoopiski Pihkvat, millest arenes piirkonna suurim viikingiaegne tugipunkt. Olenemata ajaloolise tõe üksikasjadest püsis Irboskas kauakestvalt üks Vene riigi olulisemaid keskuseid. Irboskas asub 10.–13. sajandist pärinev Truvori linnus ja 14.–16. sajandil rajatud linnus. Vanim asula ja Truvori linnus paiknesid nüüdsest Irboska kindlusest kilomeetri jagu loode suunal.

Loe edasi: Slaavi lättest voolab vesi veel pärast maailmalõppugi

Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Täna valiti Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas Tšiilis toimunud rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsioonide nõukogu (lühendatult CIOFF) üldkogul juhtima selle kultuurikomisjoni.

Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto CIOFF 2019
Monika Tomingas, CIOFFi kultuurikomisjoni juht. Foto: CIOFF 2019

Kultuurikomisjoni ülesandeks on leida lahendusi vaimse kultuuripärandi rakendamiseks folklooriliikumises ja koostöö tegemine enam kui 100 võrgustiku liikmesriigiga Aafrikast Aasiani. Lisaks tegeleb komisjon kultuurikonverentside korraldamise ja erinevate kultuuriprojektide elluviimisega.

„ Minu jaoks pakub kultuurikomisjoni juhtimine mitmekülgseid võimalusi panustada rahvusvahelisse folklooriliikumisse. CIOFFi liikmetega on olnud väga huvitav koostööd teha ning mul on hea meel, et saan seda sügavamal tasandil arendada, “ ütles Tomingas.
Viimasel kahel aastal on komisjon võtnud fookuseks sanditamis- ja maskeerimiskombestiku tavade populariseerimise, kuna need on ühed silmapaistvamaid kõiki kultuure ja riike ühendavad elava pärimuse näited.

Näiteks valmib komisjoni ja CIOFF Venemaa koostöös 2020. aasta suvel interaktiivne foto- ja maskikostüümide näitus, mis sisaldab ka võimalust näha videote vahendusel näitusel eksponeeritud maske karnevalide ja rahvakalendri pühade ajal erinevates riikides elavas kasutuses.

Kultuurikomisjon on varasemalt tegelenud ka folkloorifestivalide kunstiliste määratluste välja töötamisega ning seda määratlust (autentne, stiliseeritud või seatud) kasutavad ligi 400 CIOFFI võrgustikku kuuluvat folkloorifestivali üle maailma.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht valiti CIOFFi kultuurikomisjoni juhiks

Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.

Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto Urmas Saard
Made Balbat Sindi raamatukogus oma isikunäitust avamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.

Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.

Loe edasi: Made Balbat maalib digipliiatsiga digilauale

Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Sindi Naisliidu viis naist võtsid nõuks tulla tänasel hingedepäeval Sindi Vanale kalmistule, et silmapaistvate avalikuelu tegelaste kalmudelt sügistuultes langenud puulehti kokku riisuda.

Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto Urmas Saard
Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste (vasalt kolmas), Leiu Tünder (vasakult viies). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tähena valgustan öösel su rada…[/pullquote]Tööd tegid Helju Lekk, Ilme Kask, Maria Vesselov, Urve Saks Kukk, Juta Velleste. Ositud hauakääbaste juurde juhatas Sindi kalmistute vaht Leiu Tünder, kes tegi koos naistega kõige raskemat tööd: tõstis rakseid kotte kärule ja kärutas vettinud lehed kalmistu väravast väljapool asuvasse suurde lehekuhja.

Loe edasi: Sindi naised korrastasid viljelooliselt mälestusväärseid kalmusid

Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda

29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.

Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto Jaan Lukas
Indrek Hargla Mustvee raamatukogus autogramme andmas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.

Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”

Loe edasi: Mustvees tõdeti, et Indrek Harglaga on põnev kohtuda