jaanuar 2017 Archives

Paikusel põletatakse jõulupuid

Pärnumaal Paikuse alevis on saanud toredaks tavaks ühine kuuskede põletamine, mis käesoleval aastal võetakse käsile järgmise nädala neljapäeval, 12. jaanuaril.

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ütles täna õhtul, et kasutatud jõulupuid võib juba aegsasti enne määratud kuupäeva hakata vedama Kastani tänava elamute lähedal paiknevale tuleasemele. Tuli pannakse külge 12. jaanuaril kella 17.00 paiku. Kes põletamise ajal oma kuuse ära toob, saab sarnaselt kõigi eelmiste aastatega suu magusaks. See on pisike preemia selle eest, et ei visataks kuuske hoolimatult maja seina äärde või kusagile mujale vedelema, selgitas Riivits. Kui lumi peaks maas olema, saab kõrvalolevalt liumäelt alla kelgutada. Kui lund ei ole, võib ka niisama kukerpallitades alla laskuda.

Paikuse Mesimummi lasteaia võimlemisõpetaja Anne Kaar heidab kuuse suurde hunnikusse tuleroaks. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Samal teemal:

Kuused põletatud, järgmisena tullakse kokku vastlatrallile

Pildigalerii: Pärnus mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid

Alevi kalmistul asuva Vabadussõjas langenute ausamba juures meenutati 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu, mis tähistas Eesti täielikku võitu Vabadussõjas.

3 jaanuaril Pärnus Alevi kalmistul Foto Lembit Miil — 3 jaanuaril Pärnus Alevi kalmistul. Foto: Lembit Miil

Vabadussõjas langenute ausamba jalamile asetasid pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad, aga ka EKRE Pärnumaa ringkonna juhatuse esimees Helle Kullerkupp.

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril, kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas võideldes langes ligi 5000 inimest.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnus mälestati Vabadussõjas Eesti vabaduse eest võidelnuid

Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.

2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Kalev Kaljuste, Jüri Trei ja Jüri Ratas Foto Urmas Saard — 2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard

Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.

Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.

Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.

Loe edasi: Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Tänasel Vabadussõja vaherahu aastapäeval mälestati Eesti vabaduse eest võidelnuid Sindi gümnaasiumi aulas asuva mälestustahvli juures ja Vanal kalmistul.

Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul Foto Urmas Saard — Marko Šorin, riigikogu väliskomisjoni liige ja Sindi gümnaasiumi õpilased Vabadussõja sangari kalmul. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi aulasse kogunesid peamiselt õpetajad. Vabadussõjas võidelnute mälestuseks kõneles ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Lembit Roosimäe, Aasta Õpetaja 2007 ja Eesti lipu seltsi liige. Mälestustahvli ette süüdati küünal ja asetati sinimustvalge lindiga kaunistatud lillekorv. Aula oli ehitud paljude sinimustvalgete lippudega.

Samal ajal koguneti ka Sindi Vanale kalmistule, kuhu on maetud ühena Sindist pärit Vabadusristi kavaleridest kapten Viktor Arak. Tema puhkepaigale kogunemine polnud üksnes austusavaldus ainult ühele sangarile. Mälestati ja austati kõiki Vabadussõjas võidelnuid.

Lipuvalves seisid Sindi gümnaasiumi noored Eesti lipu seltsi abilised. Kooli omavalitsuse liikmed Ats Tobias Pikk (8a), Eliise Kull (11a), Andro Seppi (11a) ja 10a klassi klassivanem Chätlyn Parts. Mälestustalitusel pidas hingepalve Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) Sindi Jumalailmumise koguduse preester Enos Heinsoo. Täpselt 10:30 jäädi minutiks vaikusesse seisma. Nõnda nagu seda tehti paljudes kohtades kogu riigis, ka Sindi gümnaasiumis. EAK Sindi koguduse vanem Vladimir Kokorin helistas neil minutitel kiriku kellasid, mis oli vaikse ilma tõttu selgesti ka kalmistule kuulda.

Loe edasi: Sindi austas Vabadussõjas võidelnuid

Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Levinud kombe kohaselt arvatakse, et uue aasta esimesest külalisest oleneb hea või mitte väga hea õnne tulek algavasse aastasse. Eriti heaks märgiks peetakse seda, kui esimese külalisena saabub tumedapäine pikka kasvu mees.

Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp Foto Urmas Saard — Pildil Anne Pusse, Sirje Ristikivi, Ene Michelis, Rita Raudsepp. Foto: Urmas Saard

Sindi linnaraamatukogu neli naist on oma uskumuses tagasihoidlikumad ja neile valmistab suurt rõõmu seegi, kui aasta esimese tööpäeva hommikul astub esimesena uksest sisse tavaline meeshing, olgu ta siis süsimustade või helevalgete juustega, pikk, lühike või keskmist kasvu. Laia naeru tõi aga kõigi näole kingiks saadud tilluke liköörikompvekkide pakike. Nii koksati uue aasta esimese tööpäeva tervituseks šokolaadikompvekke kokku. Rituaal olevat olnud ka ilma klaaside kõlinata terveks aastaks meeldejääv.

Lugemissaali raamatukoguhoidja Anne Pusse rebis seinalt vana-aasta viimase kalendrilehe ja nähtavale ilmus aasta 2017. Raamatukogu direktor Ene Michelis tunneb isiklikult loodususku Margus Maripuud ja sellepõhjal soovitab soojalt lugeda läinud aasta viimase päeva Pärnu Postimehes avaldatud artiklit „Taimetark: Soppa on loobitud küll“. Rasvases kirjas seisab Maripuu mõtisklus: “Esivanemate talletatud elutarkuse energia aitab meil kui rahvusel püsida. Juurteta elanikud, euroinimesed, on õnnetud, sest nende elu on tulvil ohte ja puudub kestvuse kaitse.” Michelis soovitas mehega ka vahetult kohtuda. Võibolla saab see teoks Sindi lugejatega?

Loe edasi: Sindi linnaraamatukogus peetakse vanu tavasid au sees

Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Facebooki vahendusel levitatud Külauudiste kajastustest pälvib ühtlaselt kõrgendatud lugejate huvi JK Poseidoni esindusstaadioni rajamine Sinti.

Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel kehvast ilmast ega kehvadest töötingimustest Foto Urmas Saard — Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel halvast ilmast ega kehvadest töötingimustest. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik ajakirjandusväljaandeid jagab valikuliselt oma uudiseid sotsiaalmeedias, kasutab sama võimalust veebipõhises suhtlusvõrgustikus ka Külauudiste portaal. Mullu andis Poseidon põhjust Külauudistel neist kirjutada kuuel juhul. Kõigil kordadel äratas uudis tublisti üle keskmise taseme lugejates huvi. Juuli viimase nädalavahetuse kahel päeval toimunud talgud Sinti rajataval jalgpallistaadionil leidis samuti kajastust nii sõnaliselt kui pildigaleriina. Üllatuslikult pakkus uudis rekordiliselt suurt huvi. Edestades napilt isegi uudise Allar Rajast ja Sten Erik Andersonist, keda Sindi linnavalitsus otsustas premeerida ja väärikalt kodulinnas vastu võtta. Kui jätta vaatlusest välja veel mõned uudised Poseidonist ja olümpiameeste vastuvõtust Sindis, siis asub kolmandal kohal uudis Sindi Rockist, mis on igal aastal olnud üks linna tähtsündmustest. Kõik kolm ülevaadet olid koostatud ühetaolises formaadis ja seetõttu ei saanud oluliselt lugejat mõjutada pildimaterjali või tekstiga. Pigem sai määravaks toimunu sisu.

Loe edasi: Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Millele käesoleval aastal Eestis keskendutakse?

Alanud aastasse on sarnaselt eelnevatega kavandatud juba aegsasti hulk valikuid, mida soovitakse tänavu looduses paremini märgata või millele osundatakse suuremat tähelepanu meie tegevustes.

XII noorte laulu- ja tantsupeo ootuses meenutus XXVI laulu- ja XIX tantsupeo rongkäigust Tallinnas Foto Urmas Saard — XII noorte laulu- ja tantsupeo ootuses meenutus XXVI laulu- ja XIX tantsupeo rongkäigust Tallinnas. Foto: Urmas Saard

Loodusharidusega seotud institutsioone ja lihtsalt loodushuvilisi koondav lai osalejatering valis aasta 2017 loomaks pea 10 000 aastat Eesti aladel elutsenud metskitse.

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel valiti turteltuvi aasta linnuks 2017.

Eesti Maaülikoolis korraldatud mullapäeval kuulutati käesoleva aasta mullaks männimetsade
leedemuld. Sellel värvikal mullal kasvavad tootlikud männikud, hinnatud ka seene- ja marja metsadena. Muide, leedemuld on hõlpsasti kaevatavana ka kõige levinum kalmistumuld.

Eesti Orhideekaitse klubi valis 2017. aasta orhideeks terves Euroopas ohustatud liigina hariliku muguljuure (Herminium monorchis), mille õitsemine kestab harilikult juuni keskpaigast juuli keskpaigani. Tema õied levitavad magusat mee lõhna. Taime kasvukohad asuvad lubjarikka mullaga niisketel või parasniisketel ja madala taimestikuga rannaniitudel, kadastikel, madalsoodel või sooniitudel.

Loe edasi: Millele käesoleval aastal Eestis keskendutakse?