Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Pärnus Port Arturi kaubanduskeskuse kolmandal korrusel on juba pea nädalapäevad vaadata fotonäitus kakuamipüügist, mille koostajad kalanduse hobiuurijad Pille Tuvik ja Arne Saluste.

Näitus Port Arturis kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist Foto Urmas Saard
Näitus Port Arturis: kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala kolmapäeva keskpäeval sobitas ja riputas Arne Saluste põnevaid ülesvõtteid Port Artur 2 aatriumite vahelisele sisetänavale, kus meri ja mehed kohe möödujates huvi äratasid.

„Ei, näitus pole seotud Pärnus toimuva Jaapani nädala ega välja kuulutatud mere aastaga,“ vastas Saluste minu küsimusele. Oleme harjunud teadmisega Pärnust kui suvepealinnast, aga hakkame vist unustama (kui polegi juba seda päriselt teinud), et sada aastat tagasi kutsuti Pärnut kevadeti silgupealinnaks. Vaatamata vanade nimetuste meelest minekule on Pärnumaal jälle alanud räimepüügi hooaeg.

Arne ja Pille esimene küsimus sunnib mälu värskendama ja vastama, millal sai viimati söödud Eesti rahvuskala räime? Küsijad arvavad, et selle küsimusega tulevad meelde meie vanavanemad, kui räime söödi kümnel erineval moel. Mäletan hästi ka oma ema valmistatud ahjuräimesid koorekastmes. Selgub, et see pole saanud üksnes minu jaoks ilusaks mälestuseks, vaid ka paljudele teistele. Täpselt sama moodi nagu kalurid piltidel on saanud või peatselt saamas.

Loe edasi: Kodune räimepüügi oskus kakuamidega pärineb Jaapanist

Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

1. mail tähistati Sindi linnaõiguste omistamise 78. aastapäeva laadameluga ja Pärnu Jaapani nädala avapäevast osa saamisega.

Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile Foto Urmas Saard
Fotograaf Haide Rannakivi pildistab kõik Sindi elanikud ühele pildile. Foto: Urmas Saard

Mäletan, et oli aasta 2014 kevad ja Sindi linna 75. juubeli tähistamisest vähem kui tosin kuud möödas, aga suurpidustuse pilt püsis endiselt muljet tekitavalt silme ees. Toimunut kajastades kirjutasin uudisloo päisesse rasvases kirjas, et päikseline päev meelitas Sindi raekoda katva väheldaste pilvedega taeva alla suurel hulgal linnarahvast ja külalisi, kelle innuka osavõtuga tähistati Sindi linnaõiguste saamise 75. tähtpäeva ja peasündmusena õnnistati sisse Presidendi kell.

Vabanemata tollest emotsionaalsest elamusest uurisingi siis järgmisel aastal, kuidas linn kavatseb järgmist sünnipäeva tähistada. Minu pettumuseks meenutati kunagist ammu vastu võetud otsust, et Sindis tähistatakse suurema pidulikkusega linna sünnipäeva üksnes iga viie aasta järel. Leppisin kahjutundes selle otsusega ja kujutasin ette, kui pikk on ikka viis aastat, mida tuleb oodata ja kui palju pööraseid pöördelisi asju võib selle aja sees juhtuda. Ei tulnud kordagi sellele mõttele, et juba mõni aasta hiljem võiks tulla kõneks 1938. a antud linnaõiguste ära võtmine ja selle allutamine suurvalla meelevalda. Olin harjunud teadmisega, et Eestimaal mõõdetakse paljude linnade kestvust 700 ja pikema ajaga.

Loe edasi: Sindi tähistas linnaõiguste saamise aastapäeva

Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe
Üle meetrise leiva lõikamine. Fotod: Kristo Mäe

Täna, 1. mail avati hiigelleiva lahtilõikamisega Kärdlas Eesti Toidutee, mis ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusasutust üle Eesti.

Toidutee ettevõtted pööravad tavapärasest suuremat tähelepanu Eesti kohaliku toidu edendamisele ning kodumaise tooraine kasutamisele. MTÜ Eesti Maaturism tegevjuhi Raili Mengeli sõnul on Eesti Toidutee heaks ja praktiliseks teejuhiks meie kohalike toitude juurde. “Toidutee ühendab enam kui 120 maapiirkondade toitlustusettevõtet, mis on oma menüüdes keskendunud kodumaisele toorainele ja kohalikele maitsetele,” ütles Mengel.

Viimase aasta jooksul on kõik Eesti Toidutee ettevõtted saanud personaalset nõu nii menüü koostamise, kohalike toorainete kasutamise kui ka teeninduse parandamise kohta. Eesti Toiduteed veab Maaeluministeeriumi tellimusel maapiirkondade turismiettevõtteid ühendav MTÜ Eesti Maaturism.

Eile õhtul kuulutati Suuremõisa lossis välja Hiiumaa maitsete aasta ja maaeluminister Urmas Kruuse andis Hiiu maavanemale üle 2016. aasta toidupiirkonna tiitli ja 1,5 meetri pikkuse rändkahvli, mis hakkab koos tiitliga liikuma mööda toidupiirkondi. Täna anti Hiiu vallavanemale üle Hiiumaa maitsete aasta lipp, mis heisatakse Kärdla keskväljakul.

Loe edasi: Hiiumaal avati hiigelleiva lahtilõikamisega Eesti Toidutee

Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit

Pärnus aset leidva Jaapani nädala avapäeval viibis suursaadik Yoko Yanagisawa mõned tunnid ka Sindis, kus nautis segakoori Suur Terts esinemist, tegi koos linnapea Marko Šoriniga lühikese jalutuskäigu ja tutvus noortekeskusega.

Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik Foto Urmas Saard
Yoko Yanagisawa, Jaapani suursaadik. Foto: Urmas Saard

Tallinnas resideeriv Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa andis Kadriorus oma usalduskirjad üle käesoleva aasta 9. märtsil. Seega pole ta veel jõudnud väga palju Eestiga tutvuda. Seda huvitavam oli suursaadikul näha Pärnut ja Sindit. Teda saatis Jaapani suursaatkonna kultuuriatašee Takashi Ato, kes on kahe Eestis viibitud aasta jooksul külastanud kõiki Eesti „pealinnasid“. Takashi Ato eriliseks huviks on Eesti koolid. Sinti jõudes kohtusid külalised otse seltsimaja uksel rändnäitleja Heino Seljamaaga, kes oli pärast kahte lasteetendust oma kohvritega lahkumas. Seljamaal oli hea meel tervitada suursaadikut, sest tema tütretütar elab Jaapanis.

Sindi seltsimajas esines segakoor Suur Terts kontserdiga „Punane kiil“, mille kavas on umbes 80% jaapanikeelseid laule. Koori juhatas Külli Kaats, külalisena laulis Ryosuke Kurahashi. Flöödiga oli kaastegev Mizuki Shindo. Ryosuke Kurahashi elab juba 16 aastat Eestis. Kontserdi lõppedes paluti ühispildistamiseks lavale ka suursaadik.

Loe edasi: Jaapani suursaadik Yoko Yanagisawa külastas Sindit